3-3-1-34-06 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-34-06

Otsuse kuupäev

5. juuni 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

AS XXXXX XXXXXX kaebus Saare Maksuameti 25. novembri

2003. a otsuse nr 84 ning Maksu- ja Tolliameti

9. veebruari 2004. a vaideotsuse nr 58 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 22. detsembri 2005. a otsus

haldusasjas nr 2-3/399/05

Menetluse alus Riigikohtus

AS XXXXX XXXXXX kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

11. mai 2006

Kohtuistungil osalenud isikud

AS XXXXX XXXXXX esindaja vandeadvokaadi vanemabi

Vahur Kivistik

Maksu- ja Tolliameti esindaja Riho Roopõld

RESOLUTSIOON

Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. detsembri 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3/399/05 ja

Tallinna Halduskohtu 25. oktoobri 2004. a otsus haldusasjas nr 3-1184/2004 tulumaksu osas

ning jätta kohtuotsused muutmata käibemaksu osas. Teha tühistatud osas uus otsus.

Rahuldada AS XXXXX XXXXXX kaebus tulumaksu osas ja jätta kaebus käibemaksu osas

rahuldamata. Tühistada Saare Maksuameti 25. novembri 2003. a otsus nr 84 osaliselt - AS

XXXXX XXXXXX tulumaksukohustust puudutavas osas.

Tagastada kautsjon.

Mõista Maksu- ja Tolliametilt AS XXXXX XXXXXX kasuks välja kantud kohtukulud 11 130

krooni ulatuses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saare Maksuameti 25. novembri 2003. a otsusega nr 84 kohustati AS XXXXX XXXXXX

(varasem ärinimi AS M & V) tasuma tulumaksu 351 114 kr, käibemaksu 152 440 kr ja intressi

140 986 kr. Maksuameti hinnangul ei olnud kaebaja tegelikult teinud 2001. aastal raamatupidamises

kajastatud tehinguid OÜ-lt Martecom vedelkütuse soetamiseks.

2. AS XXXXX XXXXXX esitas maksuotsuse peale vaide, mis Maksu- ja Tolliameti 9. veebruari

2004. a vaideotsusega nr 58 jäeti rahuldamata.

3. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses palus AS XXXXX XXXXXX maksuotsuse ja

vaideotsuse tühistada.

4. Tallinna Halduskohtu 25. oktoobri 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-1184/2004 jäeti kaebus

rahuldamata. Kohtuotsuses esitati järgmised põhjendused:

a) kaebuse esitaja tasus OÜ Martecom andmetega arvete alusel tundmatule isikule pangakonto

vahendusel. Kuni 1. jaanuarini 2004 kehtinud Rahapesu tõkestamise seaduse (RPTS) § 5 lg 1 p 2 ja

§ 7 lg 3 alusel kehtis isikusamasuse tuvastamise kohustus kõigi OÜ-ga Martecom ajavahemikus

23. maist kuni 9. oktoobrini 2001 tehtud tehingute (kogusummas 999 325 kr) puhul. Kaebaja ei

identifitseerinud raha saajat ega kontrollinud juriidilise isiku esindaja volitusi;

b) kaebuse esitaja dokumendid vaidlusaluste tehingute kohta on mitteusaldusväärsed. Kaebaja ei

käitunud äris nõutava või tavapärase hoolsusega. Vedelkütuse müügil tuleb järgida kõrgendatud

nõudmisi. Puuduvad kütuse vastavussertifikaadid annaksid ilmselget teavet ka selle kohta, kes oli

kütusepartii müüja;

c) OÜ-l Martecom puudus sisuline majandustegevus ja see osaühing ei olnud asutatud

majandustegevuse eesmärgil;

d) vaidlusaluseid tehinguid kajastavad kuludokumendid ei ole sisult nõuetekohased, sest OÜ

Martecom ei saanud olla kütuse tegelik müüja. Seepärast ei saa kaebaja arvata kulutust kütuse

ostmisele tulust maha sõltumata sellest, kas kaup tegelikult saadi, sest tehingu toimumine

osaühinguga on tõendamata. Järelikult ei ole ka nende väljamaksete seotus ettevõtlusega tõendatud.

Väidetav tasumine, kuigi panga vahendusel, toimus tundmatule kolmandale isikule. Selline

väljamakse loetakse Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 tähenduses ettevõtlusega mitteseotud

kuluks.

5. AS XXXXX XXXXXX apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja teha uus

otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused olid järgmised:

a) kohtu ja maksuhalduri seisukoht OÜ Martecom majandustegevuse puudumise kohta ei ole

kooskõlas olemasolevate tõenditega. Kohtuistungil selgus, et maksuhaldur jättis asja juurde võtmata

olulised tõendid. OÜ Martecom pangakonto väljavõttest nähtuvalt on osaühing arendanud reaalset

majandustegevust. Asjaolu, et aktsiaselts on soetatud kütuse kätte saanud, on oluline tõend, mis

kinnitab tehingu toimumist. Omades andmeid mitmete OÜ Martecom tehingupartnerite kohta ja jättes

nad küsitlemata ning seega ka välja selgitamata osaühingu majandustegevuse olemuse, samuti

majandustegevust tegelikult korraldanud isikud, rikkus maksuhaldur uurimispõhimõtet;

b) Riigikohtu 2. juuni 2003. a otsuses asjas nr 3-3-1-40-03 väljendatud seisukoht hoolsusnõude

rikkumisest põhineb asjaolul, et pangakontot ei ole võimalik avada isikut identifitseerimata.

Aktsiaselts täitis identifitseerimiskohustuse, tasudes kauba eest pangaülekandega. Seega ei oma

kütusesertifikaatide puudumine käesolevas vaidluses määravat maksuõiguslikku tähendust;

c) hoolsusnõude täitmine ei saa olla iseseisvaks või määravaks asjaoluks, mille põhjal otsustada, kas

tehing on toimunud ja kas tegemist on ettevõtlusega seotud kulutustega;

d) tulumaksunõude õiguslik ja sisuline põhjendus ei ole kooskõlas TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3

mõttega. Viidatud sätete eesmärgiks on välistada põhjendamatute kulutuste tegemise kaudu

äriühingust raha väljaviimine. Erinevalt käibemaksuarvestusest, kus mahaarvamise eelduseks on

tehingu teise poole käibemaksukohustus, pole tulumaksu puhul esmatähtis, kellelt kaup osteti.

Tulumaksu nõue on ebaõige sõltumata vaidluse tulemusest käibemaksu määramise üle.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 22. detsembri 2005. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata

ja Tallinna Halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus esitas järgmised põhjendused ja

seisukohad.

Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et OÜ Martecom ei ole kaebajale vedelkütust müünud. Selle

osaühingu juhatuse liiget kasutati variisikuna. Variisiku kasutamine loob põhjendatud kahtluse, et

toimunud on maksupettus ja et raamatupidamises kajastatud tehingud on teeseldud. Kahtlusi

kinnitavad osaühingu registreerimine asjasse puutumatu isiku korteris, töötajate ja kütuse hoidmiseks

vajalike rajatiste puudumine. Puuduvad ka andmed, et osaühing oleks tellinud teistelt ettevõtjatelt

kaupu või teenuseid oma ettevõtluse tarbeks, nt rentinud kütusemahuteid või tellinud kütust

hulgimüüjatelt. OÜ Martecom pangakonto väljavõte ei tõenda tegelikku majandustegevust.

Osaühingule laekunud raha on enamasti sularahas välja võetud. Kogumis annavad need asjaolud

küllaldase aluse järelduseks, et osaühingut kasutati varifirmana. Kütust võis kaebajale müüa

tundmatu isik OÜ Martecom varjus. Kütuse ostmise fakt ainuüksi ei näita, kellelt kütust osteti.

Maksustatavast käibest saab maha arvata vaid teisele käibemaksukohustuslasele tasutud

sisendkäibemaksu. Hoolimata tehingu näilikkusest saaks kaebaja sisendkäibemaksu maha arvata ka

siis, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja ning kui ta

sealjuures näitas üles äris nõutavat ja tavapärast hoolsust. Kaebaja ei olnud nõutaval määral hoolas.

Kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostu-müügi

vormistamiseks või ostjale kohustuse kontrollida esindaja isikusamasust ja ostja jätab sellised

kohustused täitmata, siis ei ole ostja näidanud üles nõutavat hoolsust ning sellest tulenevalt lasub tal

kohustus tõendada, et tehing toimus ka tegelikult ja kauba või teenuse müüja on tõepoolest arvel

näidatud isik. Kui käibemaksukohustuslane jätab isiku tuvastamise nõude või tehingu vormistamiseks

kehtestatud nõuded täitmata ega suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt,

siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, sest tegelikuks müüjaks tuleb pidada tundmatut

kolmandat isikut. Kuni 1. jaanuarini 2004 kehtinud RPTS redaktsiooni § 5 lg 1 p 2 ja § 7 lg 3 panid

ettevõtjale kohustuse tuvastada kõigi isikute isikusamasus, kellelt ta tehingu või omavahel ilmselgelt

seoses olevate tehingute sooritamisel võtab vastu, kellele vahendab või kellele maksab sularahata

arveldamise korral üle 200 000 kr. Kaebaja on kahel korral soetanud OÜ-lt Martecom kütust

väärtuses üle 200 000 kr (15. augusti ja 24. septembri 2001. a arved, halduskohtu tl 10). Seega oli

kaebaja kohustatud tuvastama isikusamasuse. RPTS § 9 kohaselt tuli kaebajal teha koopia müüja

esindaja isikut tõendavast dokumendist ja nõuda väljavõtet äriregistrist. Kaebaja jättis need

kohustused täitmata. Hoolimata sellest, et kaebaja kandis raha üle osaühingu arvele, ei võinud ta

väljapoole maksuõigust jääva seaduse rikkumise tõttu eeldada, et müüjaks on OÜ Martecom. Kõigi

vaidlusaluste tehingute puhul on kaebaja rikkunud ka vedelkütuse vastavussertifikaadi nõuet. Alates

17. maist 2001 tulenes see nõue Energiaseaduse § 51 lg-st 2. Vedelkütuse vastavussertifikaadil on

oluline tähendus kütusetehingutes. Müüja keeldumine sertifikaadi üleandmisest pidi looma kahtluse,

et OÜ Martecom ei pruugi olla kütuse tegelik müüja.

TuMS § 51 lg 2 p 3 sätestab, et ettevõtlusega mitteseotud kuluks sama paragrahvi lõike 1 tähenduses

on ka väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides

ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Ka tulumaksuarvestuses peab kuludokument võimaldama

tuvastada tehingu toimumise dokumendis näidatud poolte vahel. Kuna kaebaja ei ole OÜ-lt

Martecom kütust soetanud, siis ei ole kaebajal võimalik OÜ Martecom kuludokumentide alusel

tulumaksuarvestuses mahaarvamisi teha. Tulenevalt Maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4

esimesest lausest ei võeta teeseldud tehingut maksustamisel arvesse. Kuna juriidiliste isikute kasumit

ei maksustata, siis on tundmatule isikule tehtud väljamaksed maksuobjektiks TuMS § 51 järgi.

Kulutuste kindlakstegemine hindamise teel MKS § 94 lg 1 alusel pole võimalik, sest tuvastamata on

vaidlusaluste tehingute tegelik teine pool.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. AS XXXXX XXXXXX taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu ja

Tallinna Halduskohtu otsused ning teeks asjas uue otsuse, millega tühistatakse Saare Maksuameti

vaidlustatud otsus ja hüvitatakse kantud kohtukulud.

Kassaator leiab, et kütuse vastavussertifikaatide puudumine pole selles maksuvaidluses oluline, sest

müüja on identifitseeritav, kuna arve tasuti OÜ Martecom pangakontole, ja puudub vaidlus kauba

kättesaamise üle. Samadel põhjustel poleks maksustamisel lõppkokkuvõttes oluline ka Rahapesu

tõkestamise seaduse rikkumine. Maksuhaldur ja kohtud on põhjendamatult ja uurimispõhimõtet

eirates asunud seisukohale, et vaidlusalused tehingud pole tehtud OÜ-ga Martecom, kes oli reaalselt

tegutsev ning käivet deklareeriv äriühing. Asjaolu, et OÜ Martecom pole oma maksukohustusi

täitnud, ei saa maksustamisel mõjutada kaebajat. Tähelepanu pole pööratud sellele, et

tulumaksuarvestuses kehtivad oluliselt lihtsamad tõendamisnõuded kui käibemaksuarvestuses. Isegi

kui nõustuda käibemaksu määramisega, ei tulene sellest veel tulumaksu määramise põhjendatus.

Tulumaksu puhul on oluline eeskätt kulutuse seotus ettevõtlusega ning kuludokumendi vormistamine

ja säilitamine. Puudub vaidlus, et need nõuded on täidetud. Kui kuludokumente siiski ei aktsepteerita,

tuleb maksukohustus määrata hindamise teel.

8. Maksu- ja Tolliamet leiab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu otsus on

seaduslik ja põhjendatud ning kassaatori väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse muutmiseks.

Asjas on tuvastatud, et OÜ Martecom ei olnud reaalselt tegutsev äriühing. Käibedeklaratsioonides

kajastatud käivet ei kinnita pangakonto väljavõtted. Kontole laekunud raha on koheselt välja võetud,

valdavalt sularahana. Kütuse ostmist pangakontod ei kajasta. Asjaolude selgitamisel on maksuhaldur

lähtunud uurimisprintsiibist. Lisaks kütuse vastavussertifikaatidele pole esitatud ka ostu-

müügilepinguid ega kütuse üleandmise ja vastuvõtmise akte. Tõendeid kogumis ja vastastikuses

seoses hinnates on maksuhaldur teinud järelduse, et OÜ Martecom pole vaidlusalust kütust AS-le

XXXXX XXXXXX müünud. Kütuse ostu-müügi puhul kehtivad kõrgendatud nõudmised. Seepärast

näitab ka vastavussertifikaadi puudumine, et AS XXXXX XXXXXX pole järginud hoolsuskohustust

ja tal polnud alust eeldada, et OÜ Martecom on kütuse tegelik müüja. Vastavussertifikaat on oluline

tõend kütuse kui kauba müüjate ja liikumise kohta. Tulumaksukohustuse osas leiab vastustaja, et OÜ-

le Martecom ülekantud raha puhul ei olnud võimalik tuvastada, miks ülekanne tehti ja mille eest

tasuti. Kuivõrd tegemist polnud tasumisega kütuse eest, siis puuduvad tõendid OÜ-le Martecom

ülekantud raha kui kulutuse seose kohta AS XXXXX XXXXXX ettevõtlusega. Maksustamine

hindamise teel ei ole võimalik seepärast, et AS XXXXX XXXXXX sisuliselt keeldub avaldamast

tegeliku müüja andmeid. Kui maksukohustuslane ei aita kaasa maksukohustuse aluseks olevate

asjaolude väljaselgitamisele, siis ei ole maksustamine hindamise teel võimalik.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kassatsioonkaebuse lahendamiseks selgitab Riigikohus kõigepealt käibemaksukohustust olukorras,

kus pärast tehingu toimumist selgub, et käibemaksuarvestuses näidatud isik ei ole tegelik müüja (I),

seejärel tulumaksukohustust samas olukorras (II) ning lõpetuseks kassaatori käibemaksu- ja

tulumaksukohustust seoses maksuotsusega (III).

I

10. Käibemaksu osas kuulub kohaldamisele kuni 1. jaanuarini 2002 kehtinud Käibemaksuseaduse

§ 18 lg 1 p 1, mis sätestas maksukohustuslase õiguse arvata arvestatud käibemaksust maha teiselt

registreeritud maksukohustuslaselt soetatud kauba eest tasumisele kuuluv käibemaks. Sama põhimõte

oli sätestatud 1. jaanuaril 2002 jõustunud ja 1. maist 2004 kehtetu Käibemaksuseaduse § 20 lg-s 1 ja

lg 3 p-s 1 ning on sätestatud 1. mail 2004 jõustunud ja kehtiva Käibemaksuseaduse § 29 lg-s 1 ja lg 3

p-s 1.

Vaidlus käib lõppkokkuvõttes selle üle, millistel tingimustel saab arvestatud käibemaksust maha

arvata tasumisele kuuluvat käibemaksu, hoolimata sellest, et pärast tehingu toimumist selgub, et

käibemaksuarvestuses näidatud käibemaksukohustuslane ei ole tegelik müüja, tegelik müüja ei ole

teada ja käibemaksuarvestuses müüjana näidatud käibemaksukohustuslane pole oma

käibemaksukohustust täitnud.

11. Riigikohtu halduskolleegium on käibemaksu mahaarvamise aluseid selgitanud korduvalt (vt nt

2. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-40-03, 3. juuni 2004. a otsus asjas nr 3-3-1-21-04 ja 2. detsembri

2004. a otsus asjas nr 3-3-1-50-04). Kolleegium jääb samadele seisukohtadele ka selles asjas.

12. Kui kassaator põhjendatult eeldas, et OÜ Martecom on tegelik müüja, siis on maksuhalduri

maksuotsus alusetu. Tingimus "põhjendatult eeldas" tähendab kõigepealt, et AS XXXXX XXXXXX

ei teadnud ega pidanudki teadma, et OÜ Martecom pole tegelik müüja. Teiseks ei võinud olukorras,

kus AS XXXXX XXXXXX käitus äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, selguda asjaolusid, mis

viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Kui aga AS XXXXX XXXXXX ei käitunud äris

nõutava ja tavapärase hoolsusega, mistõttu tema käibemaksukohustuse väljaselgitamiseks oluliste

asjaolude (müüja isik) tuvastamine on võimatu või väga raske, ja käitudes hoolsalt, oleksid ilmnenud

asjaolud, mis viitavad sellele, et OÜ Martecom pole tegelik müüja, siis on maksuhalduri maksuotsus

käibemaksu osas õige.

II

13. Tulumaksu osas kuulub kohaldamisele 1. jaanuaril 2000 jõustunud ja kehtiva Tulumaksuseaduse

§ 51 lg 1 ja lg 2 p 3.

TuMS § 51 lg-te 1 ja 2 alusel tuleb residendist äriühingul maksta tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud

kuludelt, kusjuures sellisteks kuludeks on ka väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub

nõuetele vastav algdokument.

Vaidlus käib lõppkokkuvõttes selle üle, kas olukorras, kus hiljem selgub, et tulumaksuarvestuses

märgitud isik ei ole tegelik müüja, tuleb sellisele isikule kauba eest tasuna tehtud väljamakse lugeda

ettevõtlusega mitteseotud kuluks, mis kuulub tulumaksuga maksustamisele.

14. Riigikohtu halduskolleegium on ka varem selgitanud tulumaksukohustust juhtumil, kui hiljem

selgub, et tulumaksuarvestuses näidatud isik ei ole tegelik müüja (vt nt 12. juuni 2003. a otsus asjas

nr 3-3-1-52-03, 20. oktoobri 2004. a otsus asjas nr 3-3-1-48-04 ja 2. detsembri 2004. a otsus asjas

nr 3-3-1-50-04). Kolleegium jääb oma varemesitatud seisukohtade juurde.

Kui AS XXXXX XXXXXX teadis või pidi teadma, et OÜ Martecom pole tegelik müüja, siis on

maksuhalduri maksuotsus tulumaksukohustuse osas õige. Tingimus "pidi teadma" tähendab, et AS-l

XXXXX XXXXXX oli teave asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et OÜ Martecom polnud tegelik

müüja. Kui AS XXXXX XXXXXX põhjendatult eeldas, et OÜ Martecom on tegelik müüja, siis on

maksuhalduri maksuotsus alusetu.

15. Hoolsusnõuete täitmine seoses müüja isiku tuvastamisega pole tulumaksu osas oluline, sest müüja

isik ei ole ostja tulumaksukohustuse kindlakstegemisel oluline. Seevastu käibemaksu puhul on müüja

isiku tuvastamine oluline kõigepealt seepärast, et ainult käibemaksukohustuslasest müüjal on õigus

lisada arvel kauba hinnale käibemaks. Teiseks tasub ostja koos kauba hinnaga käibemaksu müüjale,

mitte vahetult riigile. Müüja on käibemaksu riigile tasumisel vahendaja rollis. Seega ei tule ostjal

tasuda kauba hinnale lisatud käibemaksu ükskõik millisele müüjale, vaid ainult

käibemaksukohustuslasele. Kuna käibemaksu ja tulumaksu tasumine toimub põhimõtteliselt

erinevatel alustel ja erineval viisil, siis on võimalik, et tulumaksuarvestuses ja käibemaksuarvestuses

käsitletakse ettevõtluses toimunud majandustehingut erinevalt.

III

16. Käibemaksukohustuse osas leiab Riigikohtu halduskolleegium, et kassatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata ja maksuhalduri maksuotsus tuleb jätta muutmata.

AS XXXXX XXXXXX käibemaksukohustuse kindlakstegemiseks olulist asjaolu - kes on tegelik

müüja ja kas ta on käibemaksukohustuslane - pole osutunud võimalikuks tuvastada ei

maksumenetluses ega ka kohtumenetluses. Seejuures on AS XXXXX XXXXXX eiranud

hoolsusnõuet ja ostnud vedelkütust saamata kaasa nõutavat vastavussertifikaati, mis võimaldaks

muuhulgas tuvastada ka tegelikku müüjat. Neil asjaoludel ei võinud AS XXXXX XXXXXX

põhjendatult eeldada, et OÜ Martecom on vaidlusaluse vedelkütuse tegelik müüja.

Rahapesu tõkestamise seaduse (nüüd Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus) nõuete

rikkumine ei ole selles asjas oluline, sest tasumine toimus sularahata arvelduse teel maksuarvestuses

näidatud müüja pangakontole.

17. Tulumaksukohustuse osas leiab Riigikohtu halduskolleegium, et kassatsioonkaebus tuleb

rahuldada ja maksuhalduri maksuotsus tuleb tühistada.

Asjas pole tuvastatud, et AS XXXXX XXXXXX teadis või pidi teadma, et OÜ Martecom pole

tegelik müüja. Vedelkütuse vastavussertifikaadi puudumine ja Rahapesu tõkestamise seaduse nõuete

eiramine pole AS XXXXX XXXXXX tulumaksukohustuse väljaselgitamisel oluline, sest müüja isik

pole ostja tulumaksukohustuse määramisel oluline. Hoolsusnõuete täitmine omab tähtsust vaid sama

isiku maksukohustuse seisukohalt oluliste asjaolude tuvastamisega. Hoolsusnõuete rikkumine,

millega kaasnevad vaid raskused teiste isikute maksukohustuse väljaselgitamisel, ei saa olla

maksukohustuse suurenemise aluseks.

18. HKMS § 92 lg 3 alusel jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Lähtudes sellest, et kaebus rahuldatakse

tulumaksukohustuse osas ja jäetakse rahuldamata käibemaksukohustuse osas, tuleb Maksu- ja

Tolliametilt AS XXXXX XXXXXX kasuks välja mõista kohtukulude osaliseks katteks 11 130

krooni. AS XXXXX XXXXXX kantud kohtukulud (v.a kautsjon) olid kokku 15 900 krooni (I astmes

riigilõiv 5000 krooni, II astmes riigilõiv 5000 krooni ja õigusabikulud 5900 krooni).

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann