3-2-1-161-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-161-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 31. mai 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu

Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

S. S hagi L. O vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja

moraalse kahju hüvitamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-

2/635/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L. O kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Kassaator L. O (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Silja Holsmer

Vastustaja S. S (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

10. aprill 2006. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuli 2005. a otsus

osas, millega kohustati kostjat lükkama STV

televisioonikanalil ümber ebaõiged andmed, ning saata asi

tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus

muutmata.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada OÜ-le MHG Varad (endise nimega OÜ

Advokaadibüroo Mody & Hääl GLIMSTEDT)

kassatsioonkaebuselt 26. juulil 2005. a tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S. S esitas hagi L. O vastu, paludes mõista välja moraalse kahju hüvitise 15 000 krooni ja lükata

ümber järgnevad tema kohta avaldatud ebaõiged solvavad väited, mis teotasid hageja au ja head

nime: ?S. S, tulles koosolekule hunniku volitustega, osutudes enamuses olevaks, sundis meid tasuma

osamaksu 2 miljonit krooni"; ?S. S ei ole kasulik informeerida elanikke, kuna S. S on

pealesundimise, surve ja võlgnike hirmutamise süsteem"; ?S. S asetas inimesi juurdeehitusega

sõltuvasse olukorda, kuna nad praegu enam neid kortereid müüa ei saa, kuna juurdeehitused on

ebaseaduslikud"; ?S ei ole vara, seega kaitses ta end võimalike riskide eest".

Hagiavalduse kohaselt esines kostja nimetatud väidetega 6. juunil 2003. a kell 21.00 ja 7. juunil

2003. a kell 10.00 STV televisioonikanalil edastatud saates ?Maardu linna uudised". Väited

seondusid Xxxxx xx x Korteriühistu juhtimisega Maardus. Hageja on Maardus tuntud isik, kaheksa

korteriühistu juhatuse liige ja talle tekkis ebaõigete andmete avaldamisega moraalne kahju, mis

väljendus mainelanguses korteriühistu liikmete ja äripartnerite hulgas (hageja töötab E OÜ-s

raudteemänedžerina). Hageja pidi pärast telesaadet ennast õigustama ja vastama telefoni teel

küsimustele.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei esinenud televisioonis omal initsiatiivil, vaid Xxxxx xx x

Korteriühistu revisjonikomisjoni esimehena revisjonikomisjoni ülesandel vastavalt

revisjonikomisjoni 4. juuni 2003. a otsusele, et teavitada korteriühistu liikmeid tekkinud

probleemidest. Kostja ei ole hagejale moraalset kahju tekitanud. Teleesinemises esitatud faktid on

tõendatavad korteriühistu üldkoosolekute protokollide, asutamisdokumentide ja riiklike vararegistrite

väljavõtetega (viimased asjaolu kohta, et hagejal tõepoolest ei ole vara). Kuivõrd hageja on omaks

võtnud, et ta on Maardu linnas avaliku elu tegelane, peab ta taluma ühistu liikmete avalikku kriitikat

(vrd Riigikohtu 30. oktoobri 1997. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-97).

3. Harju Maakohus jättis 10. detsembri 2004. a otsusega hagi rahuldamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selles, et kostja väljendas telesaates ?Maardu linna

uudised" seisukohti, mille ümberlükkamist hageja nõuab, kuid kostja öeldu hulgas sisaldub ainsa

faktiväitena vaid see, et hagejal ei ole vara (kostja täpsustuse kohaselt korterit ega autot). Faktiväide,

et S. S ei kuulunud 6. juunil 2003. a ühtegi korterit ega autot, on kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt

õige. Ülejäänud väited on kostja väärtushinnangud hageja ja tema tegevuse kohta, mida ei saa ümber

lükata.

Kostja avaldatud väärtushinnanguid ei saa lugeda ka hageja au ja head nime teotavaks

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 järgi. Kostja on piisavalt põhjendanud teleesinemises hageja ja

korteriühistu juhtimist puudutava hageja tegevuse kohta väljendatud väärtushinnangute tuginemist

teabele, mis tema seisukohti kinnitavad. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kohtule esitatud

korteriühistu revisjonikomisjoni 4. juuni 2003. a koosoleku protokollist nähtuvalt saadeti kostja

revisjonikomisjoni otsusega esinema Maardu linna kohalikku televisiooni eesmärgiga teavitada

korteriühistu liikmeid ühistus tekkinud probleemidest. Asjas on tuvastatud, et enne teleesinemist ei

olnud revisjonikomisjon saanud aasta jooksul korteriühistu üldkoosolekul probleemidest rääkimiseks

sõna ja juhatus hageja isikus ei olnud vastanud revisjonikomisjoni korduvatele kirjalikele

teabenõuetele, rikkudes sellega mittetulundusühingute seaduse § 28 lg-t 5. Hageja võttis omaks, et on

avaliku elu tegelane Maardus ja Tallinnas. Kuna hageja on kaheksa korteriühistu juhatusse

kuulumisega seadnud end avaliku tähelepanu alla, peab ta arvestama ühistu liikmete võimaliku

rahulolematusega tema tegevuse suhtes. Avaliku elu tegelase au riivamine võib tuua kaasa moraalse

kahju üksnes siis, kui tema kohta levitatud negatiivse sisuga informatsioon oleks tema au ja head

nime eriti teotav. Et kostja väljendatud väärtushinnanguid ei saa lugeda hageja mainet teotavateks,

tuleb hagi moraalse kahju hüvitamiseks jätta täielikult rahuldamata.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes Harju Maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada ning mõista hageja kohtukulud kostjalt välja.

Väited, mida hageja palus kohustada ümber lükkama, on kõik ebaõigeid andmeid sisaldavad

faktiväited VÕS § 1047 lg 1 mõttes. Nimetatud õigusnormi koosseisust tulenevalt pidi kostja

tõendama, et need väited vastavad tõele, mida ta ei teinud. Faktiväide hagejal vara puudumise kohta,

mille tõesuse esimese astme kohus tuvastas, ei ole esiteks õige ja teiseks teotab hageja au ja head

nime, kuna hagejal on piisavalt vara, et kanda tsiviilvastutust. Täpsustuse, et vara all pidas kostja

silmas autot ja korterit, tegi kostja alles kohtuistungil, mitte telesaates. Samuti seletas hageja istungil,

et 6. juunil 2003. a kuulus talle korter elamus Xxxxx x.

Hageja ei võtnud omaks, et ta on avaliku elu tegelane, vaid väitis, et ta on Maardus ja Tallinnas

tuntud isik. Ühe inimese õigus vabale eneseteostusele on alati seotud teise inimese õigusega aule ja

heale nimele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja

arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust (põhiseaduse § 19 lg 2). Kostja

teotas hageja au ja head nime subjektiivse hinnangu ja ebaõigete andmete avaldamisega hageja kohta

ning tekitas seeläbi hagejale moraalse kahju.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja kaevatava

kohtuotsuse muutmata. Kohtukulud palus kostja välja nõuda hagejalt.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 1. juuli 2005. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja rahuldas

uue otsusega hagi osaliselt ning jättis kohtukulud poolte endi kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et 6. juunil 2003. a esines kostja STV

televisioonikanalil eetris olnud telesaates ?Maardu linna uudised".

Ringkonnakohus leidis, et kostja seisukohad, mida hageja peab oma au teotavaks, sisaldavad nii

faktiväiteid kui ka kostja isiklikke hinnanguid esiletoodud faktiväidetele. Lisaks hagejal vara

puudumise kohta öeldule on faktiväideteks ka kostja väited selle kohta, et hageja sundis

korteriomanikke tasuma 2 miljonit krooni, hagejal on võlgnike suhtes pealesundimise, surve ja

hirmutamise süsteem ja hageja on asetanud ebaseadusliku juurdeehitusega korteriomanikud olukorda,

kus kortereid ei saa müüa.

VÕS § 1047 lg 1 järgi lasus kostjal kohustus tõendada esitatud asjaolude tõesust, kuid kostja seda

teinud ei ole.

Esimene väide oli, et hageja ilmus üldkoosolekule hunniku volitustega ja osutus seetõttu enamuses

olevaks ning sundis korteriomanikke tasuma osamaksu 2 miljonit krooni. Faktiväiteks on see, et

hageja sundis, kasutades korteriomanike antud volikirju, korteriomanikke tasuma osamaksu 2

miljonit krooni. Väide oli esitatud 29. septembril 2002. a toimunud ühistu üldkoosoleku kohta, kus

otsustati osakapitali tõsta 2 miljoni kroonini. 27 korteriomanikku oli andnud teistele isikutele

volitused enda esindamiseks üldkoosolekul. Eeltoodu ei ole asjaolu, mis annaks alust väita, et just

hageja sundis teisi korteriomanikke tasuma 2 miljonit krooni. Teiste korteriomanike volitamine

korteriühistu üldkoosolekul enda esindamiseks on tavapärane ega anna alust hinnangule, et see on

vastuolus korteriomanike huvidega. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole korteriomanikud

29. septembri 2002. a otsust vaidlustanud. Seega ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks sundinud

korteriomanikke tasuma osamaksu 2 miljonit krooni.

Järgnevaks väiteks oli see, et hagejal ei ole kasulik informeerida elanikke, kuna hagejal on

pealesundimise, surve ja võlgnike hirmutamise süsteem. Faktiväitena on käsitatav kostja väide, et

hagejal on pealesundimise, surve ja võlgnike hirmutamise süsteem. Kostja väidete kohaselt pidas ta

silmas 1. märtsi 2003. a üldkoosoleku kokkukutsumise teatisele hageja lisatud kirjalikke

kommentaare. Dokumendist tuleneb, et korteriühistu juhatus on arvamusel, et nn initsiatiivgrupp võib

mõjutada võlgnikke ja rakendada meetmeid võlgade kättesaamiseks. Ühe teate olemasolu ei ole

käsitatav pealesundimise, surve ja võlgnike hirmutamise süsteemina. Süsteem eeldab eesmärgi

saavutamiseks teatud meetmete kogumi olemasolu ja selleks ei saa olla ühekordne pöördumine.

Lisaks oli teate, millele kostja tugines, saatnud elanikele juhatus ja peale hageja kuulus juhatusse veel

kaks liiget.

Samuti ei ole kostja tõendanud seda, et hageja on asetanud ebaseadusliku juurdeehitusega

korteriomanikud olukorda, kus nad ei saa kortereid müüa. Eeltoodus on kaks faktiväidet, mille

kohaselt on hageja võimaldanud teha ebaseadusliku juurdeehituse ja juurdeehitus takistab

korteriomanikel korterite võõrandamist. Vaidlust ei ole selle üle, et elamu koridori arvel on tehtud

juurdeehitus eluruumidele, kuid kostja ei ole tõendanud, et see on ebaseaduslik ja et see takistab

korterite võõrandamist.

Kostja väitis teleesinemises, et hageja on ennast kaitsnud võimalike riskide eest, kuna tal polegi vara.

Teleesinemise tekstist tulenevalt on kostja täpsustanud, et korterid kuuluvad sugulasele ja äriühingule

ning auto on naise nimel. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejale ei kuulunud 6. juunil 2003. a registrisse

kantud sõidukeid, kinnisasju ning ehitisi vallasasjadena, kuid sellest ei saa järeldada, et isikul puudub

vara. Seega ei saa ka seda väidet pidada tõeseks.

Iga ebaõige faktiväide ei ole isiku au teotav. Kostja väited annavad hagejale ja tema tegevusele

Xxxxx xx x Korteriühistu juhatuse liikmena põhjendamatult negatiivse hinnangu, mis on telekanali

vahendusel avalikkusele teatavaks tehtud, ning on seega hageja au teotavad.

Kostja oli Xxxxx xx x Korteriühistu revisjonikomisjoni liige ja hageja oli sama ühistu juhatuse liige.

Kostjat ajendas avalikus televõrgus hageja kohta teavet avaldama asjaolu, et korteriühistu juhatus ei

olnud korduvatele järelepärimistele vaatamata esitanud revisjonikomisjonile andmeid korteriühistu

juhatuse tegevuse kohta ning revisjonikomisjon oli 4. juunil 2003. a võtnud vastu otsuse teavitada

korteriühistu liikmeid tekkinud probleemidest avaliku televisiooni kaudu. Eeltoodut ei saa pidada

õigusvastasust välistavaks asjaoluks VÕS § 1047 lg 3 mõttes. Kostja oli õigustatud korteriühistu

liikmeid hageja tegevusest informeerima, kuid ta oleks saanud probleemidest teavitada ka muul viisil.

Korteriühistu juhtimisel tekkinud konfliktide pinnalt laia avalikkuse ees au teotavate asjaoludega

esinemine ei olnud õigustatud ja VÕS § 1047 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjat kohustada esitatud

andmeid ümber lükkama samal viisil, kui need avaldati, see tähendab STV televisioonikanali kaudu.

Hageja nõue 15 000 krooni suuruse moraalse kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest hageja

ei ole tõendanud, et tema maine kostja poolt väljaöeldu tõttu langes ja et hageja pidi ennast

äripartnerite ees õigustama. Lisaks sellele tuleb arvestada ka hageja enda tegevust korteriühistu

juhatuse liikmena. Hageja, tegutsedes korteriühistu juhatuse liikmena, jättis pikema perioodi vältel

vastamata revisjonikomisjoni õigustatud päringutele ning ei esitanud revisjonikomisjonile tööks

vajalikke dokumente. Selliselt käitudes pidi hageja ette nägema, et revisjonikomisjoni liikmed võivad

valida tekkinud probleemide lahendamiseks viisi, mis võib hagejat kahjustada.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada hagi rahuldavas osas ja

jätta hagi täielikult rahuldamata.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus kohaldanud vääralt VÕS § 1047 lg-t 1

ja hinnanud kostja väiteid kontekstiväliselt. Kuna võlaõigusseadus seob ebaõigete andmete

avaldamise õigusvastasuse avaldaja subjektiivse teadmisega, tuleb isiku avaldatut hinnata koosmõjus

kogu tekstiga, mitte üksikuid lauseid kontekstist välja tuues. Väide, et hageja sundis elanikke tasuma

osamaksu 2 miljonit krooni, on kostja väärtushinnang hageja tegevusele seoses üldkoosolekuga.

Tuvastatud on, et juhatuse liikmed kogusid endale korteriühistu liikmete volitused. See võimaldas

suurendada osakapitali 2 miljoni kroonini ja nii ka tehti. Kostja andis sellisele tegevusele oma

hinnangu. Kostja väidet, et hagejal ei ole kasulik elanikke informeerida, kuna hagejal on

pealesundimise, surve ja võlgnike hirmutamise süsteem, on kohus hinnanud osaliselt. Kostja andis

hinnangu hageja tegevusele seoses elanike informeerimata jätmisega ja see fakt on ka tõendatud.

Analüüsides kostja väidet, et hageja asetas inimesi juurdeehitusega sõltuvasse olukorda, kuna nad

praegu enam neid kortereid müüa ei saa, sest juurdeehitus on ebaseaduslik, on kohus jätnud

tähelepanuta, et kohtuotsusega on juurdeehitus tunnistatud ebaseaduslikuks. Asjaolu, et kortereid ei

saa müüa, on kostja õiguslik hinnang nimetatud faktile. Kuna kostja nimetas telesaates, millist vara

hagejal ei ole, tulebki hinnata konkreetse vara puudumist. Kohus tuvastas, et hageja ei omanud autot

ega korterit.

Ringkonnakohus on kohaldanud vääralt VÕS § 1047 lg-t 3, kui leidis, et kostja tegevus oli

õigusvastane. Kuna kohus tuvastas, et kostjal oli õigus korteriühistu elanikke informeerida ja

revisjonikomisjonile selleks üldkoosolekul sõna ei antud, oli kostja esinemine televisioonis

põhjendatud ja õigustatud.

Ringkonnakohus kohaldas vääralt VÕS § 1047 lg-t 4 ja ületas nõude piire, kui kohustas kostjat

andmeid ümber lükkama samal viisil, kui need avaldati. Hageja ei ole nõudnud andmete

ümberlükkamist samal viisil, kui need avaldati. Samuti ei ole tõendatud, et väited esitati STV

televisioonikanali kaudu.

8. Hageja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb 1. jaanuaril 2006. a jõustunud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi

väära kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu osas, millega kohustati kostjat

STV televisioonikanalil hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed ümber lükkama. Asi tuleb

tühistatud osas saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna hageja ei vaidlustanud

ringkonnakohtu otsust osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata mittevaralise kahju rahalise

hüvitamise nõude, siis tuleb ringkonnakohtu otsus jätta selles osas muutmata.

Ringkonnakohus ei taganud pooltele oluliste asjaolude väljaselgitamise võimalust ja ületas otsuse

tegemisel nõude piire, rikkudes sellega otsuse tegemise ajal kehtinud TsMS § 171 lg-t 1 ja § 229 lg-

t 1. Ringkonnakohus pidas ekslikult kõiki kostja avaldatud lauseid faktiväideteks.

Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus TsMS § 693 lg 2 kohaselt arvestama ka käesolevas

otsuses toodud kolleegiumi seisukohtadega.

10. Isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii

ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase

avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Kolleegium on seisukohal, et viimasena märgitud sättes kasutatud

"asjaolu avaldamine" on samatähenduslik senises kohtupraktikas kasutatud mõistega "faktiväite

avaldamine." Ka väärtushinnangu mõiste osas ei tulene võlaõigusseadusest muudatusi.

Mõiste "andmed" võeti isiklike õiguste kaitset reguleerivas seaduses kasutusele 1. septembril 1994. a

jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS). Riigikohtu erikogu asus 5. detsembri 1997. a

otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97 (RT III 1997, 33, 352) seisukohale, et TsÜS §-s 23 kasutatud

mõistele "andmed" annab täpse tähenduse termin "faktiväide". Faktiväide on põhimõtteliselt

kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule

antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava

tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või

väärust. Seega juhul, kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete

ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Samale seisukohale asus kolleegium

ka võlaõigusseaduse alusel 11. veebruari 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 (RT III 2004, 6,

66), leides, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas

faktiväitena.

11. Tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 tehtud otsuses rõhutas kolleegium ka seda, et faktiväite

ümberlükkamise nõue peab olema konkreetne. Ajaleheartikkel tervikuna või mõni selle lõik võib

sisaldada palju erinevat informatsiooni. Seetõttu ei ole üldjuhul piisavalt määratletud nõue kohustada

kostjat ümber lükkama mingis ajaleheartiklis või selle lõigus avaldatu. Nõude ebaselguse korral peab

kohus laskma hagejal oma nõuet täpsustada ning selgitada, mida hageja ise peab au teotavateks

faktiväideteks ja mida väärtushinnanguteks ning missuguste faktiväidete ümberlükkamist ta taotleb.

Öeldu kehtib kolleegiumi arvates ka juhul, kui hageja taotleb muus meediaväljaandes avaldatud

mitmeid faktiväiteid ja/või väärtushinnanguid sisaldava tekstilõigu või lause tervikuna

ümberlükkamist.

Käesolevas asjas nõudis hageja ühe nõudena kostja televisioonisaates avaldatud neljas lauses väidetu

tervikuna ümberlükkamist. Maakohus jättis hagi selles osas rahuldamata, leides, et ainuke kostja

avaldatud fakt ? hagejale ei kuulu ühtegi korterit ega autot ? vastab tõele ja et kostja ülejäänud

avaldused on väärtushinnangud. Ringkonnakohtu arvates olid kostja avaldatud neli lauset faktiväited

ning ta kohustas kostjat need laused tervikuna ümber lükkama.

Kolleegium leiab, et kostja avaldatud neli lauset ei ole üksnes faktiväited. Need laused sisaldavad nii

hinnanguid kui ka faktiväiteid. Näiteks kostja avaldatud lauses "Teie, tulles koosolekule hunniku

volitustega, osutudes enamuses olevaks, sundisite meid tasuma osamaksu kaks miljonit krooni" on

faktiväiteks see, et hageja tuli mingile kostjale teadaolevale korteriühistu liikmete üldkoosolekule

mitme isiku käest saadud volitustega ja sai sellise tegevusega häälteenamuse tema soovitud otsustele,

ning väärtushinnanguks see, et kostja kirjeldatud tegevus on hinnatav kostja jt korteriühistu liikmete

sundimisena tasuma osamaksu.

Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, s.t kohus peab vaidluse korral tuvastama,

mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas,

ei ole asjakohane.

12. Isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka sel teel, et avalduses ei viidata

faktidele, kuid jäetakse mulje, et faktid on olemas (avaldajale teada). Näiteks võidakse avaldada isiku

kohta arvamust, jättes mulje, et avaldaja teab mingeid fakte, mille alusel arvamus kujundati. Nii

viitab ka käesolevas asjas avaldatud lause "Teil ei ole kasulik informeerida elanikke, kuna Teil on

pealesundimise, surve ja võlgnike hirmutamise süsteem" sellele, et kostja teab mingisuguseid fakte,

mille alusel on hageja tegevus halvustavalt hinnatav kui surve ja võlgnike hirmutamise süsteem.

Sellisel juhul ei ole VÕS § 1047 lg 4 rakendatav, sest faktiväiteid ei ole avaldatud. Väärtushinnangu

põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas

väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu

põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist.

Väärtushinnangu õigusvastase avaldamise korral võib kannatanu nõuda kahju hüvitamise nõudega

koos või sõltumata kahju hüvitamise nõude esitamisest VÕS § 1055 lg 1 alusel rikkujalt õigusvastase

käitumise lõpetamist, kui õigusrikkumine on jätkuv, või sellega ähvardamisest hoidumist, kui on alust

karta õigusrikkumise kordumist.

Samuti võidakse isikut üldsuse ees kujutada ebaõigesti sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid,

millest mõistlikult saab järelda mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Kolleegium leiab, et

VÕS § 1047 lg 4 on ka nimetatud juhtudel rakendatav. Kannatanu saab sellisel juhil nõuda avaldaja

kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub.

13. Vaidluses ebaõigete andmete ümberlükkamise üle peab kohus selgitama, mis kostja avaldatust on

faktiväited ja mis väärtushinnangud ning missuguste faktiväidete ümberlükkamist hageja nõuab.

Alles seejärel saab kohus selgitada VÕS § 1047 lg 4 kohaldamiseks vajalike asjaolude tõendamise

koormust.

VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu

avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.

Kuigi VÕS § 1047 lg 4 järgi võib hageja nõuda ebaõigete andmete avaldamise korral nende

ümberlükkamist või paranduste avaldamist avaldamise eest vastutava isiku kulul, sõltumata andmete

avaldamise õigusvastasusest (vt Riigikohtu 13. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05 (RT III,

2005, 18, 189)), tuleb kolleegiumi arvates kohaldada VÕS § 1047 lõikes 2 sätestatud asjaolude

tõendamise koormuse jagamise põhimõtet ka VÕS § 1047 lg 4 puhul. See tähendab, et kui hageja

kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda

tõendada avaldatud andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada. Kui aga

hageja nõuab VÕS § 1047 lg 4 alusel selliste faktiväidete ümberlükkamist või parandamist, mis tema

mainet ei kahjusta, kuid rikuvad muul viisil hageja isiklikku õigust VÕS § 1045 lg 1 p 4 tähenduses,

lasub temal endal kostja avaldatud faktiväidete ebaõigsuse tõendamise koormus.

VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise

koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende

faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut.

VÕS § 1047 lg 4 kohaldamiseks vajalike asjaolude tõendamise koormuse väljaselgitamiseks peab

kohus poolte seisukohtadele faktiväidete olemasolu ja nende au teotava iseloomu kohta andma

esialgse õigusliku hinnangu ning selgitama, milliseid asjaolusid peab kumbki pool tõendama selleks,

et saavutada soovitud õiguslikku tagajärge.

14. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus rikkus vaidluse lahendamisel enne 1. jaanuari 2006. a

kehtinud TsMS § 229 lg-s 1 sätestatut ja ületas haginõude piire, kui kohustas kostjat ebaõigeid

andmeid STV televisioonikanalil ümber lükkama. Hagiavalduses ei ole märgitud ebaõigete andmete

ümberlükkamise viisi ega meediakanalit, mille vahendusel kostja peaks andmed ümber lükkama.

Samuti juhib kolleegium tähelepanu asjaolule, et sellise kohtuotsuse täitmine võib osutuda

võimatuks, kui telekanal ei võimalda kostjal avaldatud väiteid ümber lükata. Enne 1. jaanuari 2006. a

kehtinud TsMS § 147 lõike 1 kohaselt pidi hageja nõue olema hagiavalduses selgelt väljendatud.

Hageja nõude ebaselgusele ei ole tähelepanu pööranud ka maakohus.

Hageja võib VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda, et kostja esitaks meediaväljaandele avalduse, milles

teatab, et tema avaldatud andmed ei vasta tegelikkusele (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05 (RT III 2006, 3, 25)). Hageja võib hagis esitada ebaõigeid andmeid

ümberlükkava avalduse teksti või kehtiva TsMS § 370 lg 2 järgi ka mitu alternatiivset teksti. Samuti

võib ta alternatiivselt esitada ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse avaldamise viisi.

VÕS § 1047 lg 4 ei näe ette, et avaldaja peab ebaõiged andmed ilmtingimata ise ümber lükkama.

Viidatud sätte kohaselt peab ümberlükkamine toimuma avaldaja kulul. Sellest tulenevalt leiab

kolleegium, et hageja võib VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ka kostja avaldatud faktiväidete

tõendamatust kinnitava kohtuotsuse või selle osa avaldamist kostja kulul. Avaldamise kulude

hüvitamise viisi ja korda saab kohus kehtiva TsMS § 445 lg 1 alusel kohtuotsuses kindlaks määrata

muuhulgas selliselt, et kostja hüvitab hagejale kulud vastavalt kuludokumentidele, kuid mitte üle

kohtu määratud rahasumma.

15. Asjakohane ei ole kostja vastuväide, et VÕS § 1047 lg 4 ei ole kohaldatav, kuna hageja on

avaliku elu tegelane. See, kas hageja on avaliku elu tegelane, oleks võinud omada tähtsust ebaõigete

andmete avaldamise õigusvastasuse kindlakstegemisel. VÕS § 1047 lg-t 4 kohaldatakse sõltumata

ebaõigete asjaolude avaldamise õigusvastasusest. Kolleegium märgib, et korteriühistu juhatuse

esimeest ei saa üksnes tema ameti tõttu lugeda alati avaliku elu tegelaseks. Korteriühistu juhatuse

esimehel on kohustused eelkõige korteriühistu ja selle liikmete ees ning üksnes oma ametikoha tõttu

ei tarvitse ta sattuda üldsuse kõrgendatud tähelepanu alla.

Käesolevas asjas oleks au teotamise õigusvastasuse kindlakstegemisel olnud asjakohane rakendada

VÕS § 1046 lõike 1 teist lauset, mis sätestab, et isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse

tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud

eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Korteriühistu juhatuse esimees peab arvestama võimalusega, et

korteriühistu liikmed võivad tema tegevust kritiseerida ka põhjendamatult. Tulenevalt VÕS § 1046

lõike 1 teisest lausest ei pruugi tema kohta ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste

väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane.

16. Kuigi ringkonnakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue au

teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks, peab kolleegium ühtse kohtupraktika

kujundamise eesmärki silmas pidades vajalikuks juhtida tähelepanu ka alljärgnevale.

Au teotava faktiväite ja au teotava väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse tunnused on erinevad.

Au teotava faktiväite õigusvastasus tuleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest ning

avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel (vt VÕS § 1047 lg-d 2 ja 3), au teotava väärtushinnangu

õigusvastasus aga selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erihuvide kaalumisest (VÕS

§ 1046 lg-d 1 ja 2). Seega on tõendatavate asjaolude ring nendel kahel juhul kvalitatiivselt erinev.

Muu hulgas märgib kolleegium ka seda, et ebaõige faktiväite avaldamine võib VÕS § 1045 lg 1 p 4,

VÕS § 1046 ja VÕS § 1047 lg-te 1 ja 3 järgi olla õigusvastane ka siis, kui see ei ole isiku au teotav

(mainet kahjustav).

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu