3-1-1-35-06 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-35-06

Otsuse kuupäev

23. mai 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Peeter Vaher ja Lea Kivi

Kohtuasi

Väärteoasi S. K. karistamises Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. veebruari 2006. a otsus väärteoasjas

nr 4-05-29

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maksu- ja Tolliamet, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

10. mai 2006

Istungil osalenud isikud

Maksu- ja Tolliameti esindaja Aivar Haava

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Maakohtu 6. veebruari 2006. a otsus osas, millega tühistati Maksu- ja Tolliameti 14. veebruari

2005. a otsus konfiskeerida mootorsõiduk Volkswagen registreerimisnumbriga X.

2. Saata väärteoasi tühistatud osas uueks arutamiseks Viru Maakohtule.

3. Muus osas jätta Viru Maakohtu otsus muutmata.

4. Maksu- ja Tolliameti kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15. jaanuaril 2005. a koostas Maksu- ja Tolliamet väärteoprotokolli S. K. suhtes. Väärteoprotokoll koostati selle kohta, et

15. jaanuaril 2005. a saabus Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki sõiduauto Volkswagen, mille roolis oli S. K.. S. K.

deklareeris suuliselt 200 sigaretti More, mis asusid sõiduki kaasreisija istmel. Sõiduki tolliläbivaatuse käigus avastati aga lisaks

deklareeritule veel 10 800 sigaretti More lights ja 15 200 sigaretti Prima Serebrenaja, mis olid peidetud sõiduauto polstri taha.

Sigarettidel olid Vene Föderatsiooni maksumärgid.

Toimetades ilma deklareerimata üle tollipiiri 26 000 sigaretti, mis ületab maksuvaba kogust, rikkus S. K. väärteoprotokolli

kohaselt Tolliseaduse (TS) § 57 lg 1, § 37 lg 2 (alternatiivselt § 47 lg 2) nõudeid, pannes toime TS § 73 lg-s 1 sätestatud

väärteo.

2. Maksu- ja Tolliameti 14. veebruari 2005. a otsusega karistati S. K.-d eelmises punktis kirjeldatud teo eest TS § 73 lg 1 järgi

rahatrahviga 200 päevamäära ehk 12 000 krooni. Sama otsusega konfiskeeris kohtuväline menetleja Karistusseadustiku § 83

lg-te 2 ja 6 ning TS § 94 lg 3 alusel tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks olnud 26 000 sigaretti ja KarS § 83 lg-te 1 ja 6

ning TS § 94 lg 4 alusel väärteo toimepanemise vahendi - tollieeskirjade rikkumise eesmärgil eriliselt ümberehitatud sõiduki

Volkswagen registreerimisnumbriga X.

Sõiduki erikonfiskeerimist põhistati kohtuvälise menetleja otsuses järgmiselt.

Sõiduki Volkswagen registrinumbriga X registreerimistunnistuselt nähtuvalt kuulub see sõiduk S. K.-le. Sõiduk on

tollieeskirjade rikkumise eesmärgil eriliselt ümber ehitatud.

3. veebruaril 2005. a sõiduki vaatluse käigus tuvastati, et selle esiistmete kohal oleva laepolstri taga on katuse ning lae vaheline

tühimik, millest avastati 26 000 sigaretti. See tühimik on tekitatud sõiduki katusealuse konstruktsiooni ümberehitamise

tagajärjel. Sõiduki lakke on pikuti (esiakna kohalt kuni esiistmete taga asuva seinani) keevitatud mõlemale poole äärde

metallist kaarjad latid. Lattide vahele on esiakna kohalt ca 40 sentimeetri ulatuses keevitatud plekk. Nende lattide ning pleki

külge on neetidega kinnitatud riidega polsterdatud vineerplaat. Polstri ja katuse vahele on spetsiaalselt salakauba peitmiseks

jäetud tühimik, mis kõige laiemas kohas ulatub ca 25 sentimeetrini. Sõiduki külgpolstrite eemaldamisel tuvastati, et nende taga

asunud autokere metallist konstruktsiooni sisse on sõiduki akendest umbes 17 sentimeetri kõrgusele lõigatud ristküliku-

kujulised avaused mõõtmetega ca 25 * 45 sentimeetrit. Metallist konstruktsiooni ja välisseina vahele jäänud tühimiku laius on

7 sentimeetrit. Sisselõigatud avausest on juurdepääs tühimikule, mille mõõtmed 120 * 35 * 7 sentimeetrit. Neid

konstruktsiooni-tühimikke katab riidega kaetud vineerist polster, mis on neetidega seina külge kinnitatud. Tühimiku põhjas

asub hulgaliselt väljapuuritud neete, mis viitavad asjaolule, et polstreid on korduvalt eemaldatud. Vaatluse käigus tühimikest

kaupa ei avastatud.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse S. K. kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kes palus otsuse sõiduki

Volkswagen konfiskeerimist puudutavas osas tühistada.

Kaitsja põhjendas kaebust asjaoluga, et kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajal ei kuulunud konfiskeeritud sõiduk enam S.

K.-le. Nimelt müüs S. K. kõnealuse sõiduki 19. märtsil 2004. a teisele isikule. Karistusseadustiku § 83 lg 1 alusel võib

konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendi, mis otsuse tegemise ajal kuulub teo toimepanijale.

4. Viru Maakohtu 6. veebruari 2006. a otsusega (otsuses on kuupäevaks ekslikult märgitud 6. jaanuar 2006) kaebus rahuldati.

Maakohus tühistas kohtuvälise menetleja otsuse sõiduki Volkswagen konfiskeerimise osas ja tagastas sõiduki selle omanikule

S. K.-le.

Maakohus leidis, et väärteoasja materjalidega pole tõendatud, et sõiduk Volkswagen registreerimismärgiga X oli ümber

ehitatud. Tõendamaks, et transpordivahend on ümber ehitatud on vaja spetsialisti arvamust või ekspertiisi läbiviimist. Selleks,

et tunnistada transpordivahend ümberehitatuks, on vaja eriteadmisi. Asitõendi vaatlusprotokoll ei ole sellise otsustuse

tegemisel piisavaks tõendiks.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Maksu- ja Tolliamet, kes palub kohtuotsuse tühistada ja saata väärteoasi Viru

Maakohtule uueks arutamiseks. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.

Maakohtu otsus on VTMS § 150 lg 1 p 7 nõuete vastaselt põhistamata.

Kohtuvaidluses oli kesksel kohal küsimus, kes oli konfiskeeritud sõiduki omanik, kuid kohus pole selles küsimuses seisukohta

võtnud. Ehkki otsusest see selgesõnaliselt ei tulene, võib kohtuotsuse resolutsioonist järeldada, et kohus luges sõiduki

omanikuks S. K..

Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks ta ei pidanud usaldusväärseteks kohtuvälises menetluses sõiduki ümberehitamise

kohta kogutud tõendeid. Kohtuotsusest ei selgu, millise vea kohtuväline menetleja tõendite hindamisel tegi. Ei

Väärteomenetluse seadustik ega Kriminaalmenetluse seadustik näe ette, et transpordivahendi ümberehitatuks tunnistamiseks

oleks vajalik eksperdi või spetsialisti arvamus. Ekspertiisi korraldamine või spetsialisti kaasamine otsustatakse igal konkreetsel

juhul tõendamisvajadusest lähtuvalt. Ekspertiisi korraldamine saab olla kohustuslik üksnes otseselt seaduses ette nähtud

juhtudel. Sõiduki ümberehitamise tuvastamiseks seadus kohustuslikku ekspertiisi ette ei näe.

Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja lugenud põhjendatult sõiduki ümberehitatuse tõendatuks asitõendi

vaatlusprotokolliga ning vaatluse käigus tehtud fotodega, kuna need sisaldasid piisavalt üksikasjalikku teavet ümberehituse

iseloomu ning selleks kasutatud materjalide kohta. Sõiduki ümberehitatus oli tuvastatav sõiduki visuaalse vaatluse teel,

mistõttu puudus vajadus teaduslike eriteadmiste rakendamiseks.

Juhul, kui kohus leiab, et kohtuvälise menetleja kogutud ja hinnatud tõend pole teatud asjaolu tuvastamiseks piisav, kuid samas

puuduvad seda asjaolu ümberlükkavad tõendid, on kohtul kohustus koguda ise täiendavaid tõendeid. Kohus võib toimetada

asitõendi vaatlust (VTMS § 101) või määrata omal algatusel ekspertiisi (VTMS § 102). Käesoleval juhul maakohus seda ei

teinud. Kuna kohtuvälises menetluses ega kohtuliku uurimise käigus ei seatud sõiduki ümberehitatust kahtluse alla, polnud

kohtuvälisel menetlejal ka põhjust ekspertiisi määrata või taotleda ekspertiisi määramist kohtult.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas kohtuvälise menetleja esindaja kassatsiooni ja palus selle rahuldada.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.1 Karistusseadustiku § 83 lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga saadud

vara konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale. Vastavalt KarS § 83 lg-le 6 võib väärteo

toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud aine või eseme KarS § 83 lg-tes 1-5 sätestatud juhtudel

konfiskeerida seaduses ettenähtud kohtuväline menetleja.

Tolliseaduse § 94 lg 4 sätestab, et kohtuväline menetleja või kohus võib konfiskeerida tollieeskirjade rikkumise eesmärgil

eriliselt ümberehitatud transpordivahendi, millega või mille abil pandi toime tollieeskirjade rikkumine.

7.2 Käesolevas asjas ei ole menetlusalune isik, tema kaitsja ega maakohus seadnud kahtluse alla kohtuvälise menetleja otsusest

tulenevat seisukohta, et S. K. pani konfiskeeritud mootorsõidukit Volkswagen kasutades toime TS § 73 lg-s 1 sätestatud

väärteo, toimetades sõidukisse peidetuna ilma deklareerimata üle tollipiiri 26 000 sigaretti. Samas on maakohus leidnud, et

asjas pole kindlaks tehtud teist TS § 94 lg-s 4 sätestatud konfiskeerimise tingimust - seda, et mootorsõiduk Volkswagen oli

ümber ehitatud. Maakohtu hinnangul olnuks selle konfiskeerimiseelduse kindlakstegemine võimalik üksnes eksperdi või

spetsialisti arvamuse alusel.

7.3 Kolleegium märgib esmalt, et maakohtu otsusest jääb arusaamatuks, kas kohus luges mittetõendatuks kohtuvälise

menetleja

otsuses

kirjeldatud

sõiduki

konstruktsioonimuudatused

või

leidis,

et

pole

tuvastatud

nende

konstruktsioonimuudatuste tegemine tollieeskirjade rikkumise eesmärgil. Kohus ei selgita, kas tema otsus põhineb kahtlusel,

et:

kohtuvälise menetleja otsuses toodud kirjeldus Volkswageni siseehitusest ei vasta

tegelikkusele või et

kohtuvälise menetleja otsuses kirjeldatud avaused ja tühimikud (sh konfiskeeritud 26 000

sigareti paiknemiskoht) vastasid kõnealuse mootorsõiduki originaalehitusele või et

transpordivahend on küll ümber ehitatud, ent seda mitte tollieeskirjade rikkumise

eesmärgil.

7.4 Maakohtu otsusest ei nähtu seegi, millise valdkonna eriteadmiste pinnalt ja millistes küsimustes tulnuks kohtu hinnangul

ekspertiis korraldada.

7.5 Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid Väärteomenetluse seadustiku 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kriminaalmenetluse

seadustiku § 60 lg 2 sätestab, et tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme

asjaolud on olemas või puuduvad. Vastavalt KrMS § 61 lg-le 1 ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Ei

Väärteomenetluse seadustik ega Kriminaalmenetluse seadustik näe ette asjaolusid, mille tõendamine oleks aprioorselt võimalik

üksnes eksperdi arvamuse alusel.

Nii kriminaal- kui ka väärteomenetluses on ekspertiisi määramine nõutav juhul, kui tõendamiseseme asjaolu tuvastamiseks on

vaja vastata küsimusele, mille lahendamine on usaldusväärselt võimalik üksnes mitteõiguslike eriteadmiste alusel. Seega on

ekspertiis nõutav olukorras, kus teatud liiki mitteõiguslike eriteadmiste rakendamine võib anda tõendusteavet, mille tajumine

või tähenduse mõistmine jääb väljapoole menetleja üldteadmiste piire.

Käesolevas asjas ei ole maakohus esitanud ühtegi põhistust selle kohta, miks oli S. K. poolt väärteo toimepanemisel kasutatud

transpordivahendi esialgse ehituse muutmine või selle muutmise eesmärk käsitatav asjaoluna, mille tuvastamine üksnes

menetleja (kohtuvälise menetleja või kohtu) üldteadmiste pinnalt muutnuks tõendamise tulemuse ebausaldusväärseks.

Teisisõnu pole kohus avanud seda, millist lisainformatsiooni ekspertiisi korraldamine käesolevas asjas võinuks anda.

7.6 Eeltoodud põhjustel tuleb nõustuda kassaatori seisukohaga, et maakohtu vaidlustatud otsuses on tegemist VTMS § 150 lg 1

p-s 7 sätestatud väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega - põhistuste puudumisega.

8.1 Tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 kehtib ka väärteoasja kohtulikul arutamisel tõendite vahetu uurimise

põhimõte. Väärteomenetluse seadustiku § 101 lg 1 esimene lause sätestab, et asitõendi vaatlust võib toimetada igas kohtuliku

uurimise järgus kohtuniku algatusel või kohtumenetluse poolte taotlusel. Sama paragrahvi teise lõike esimene lause näeb ette,

et kohtunik võib kohapeal teostada sündmuskoha või selle asitõendi vaatlust, mida ei ole võimalik kohtusse tuua.

Väärteomenetluse seadustiku § 102 lg 1 näeb ette, et kohtunik võib kohtumenetluse poolte taotlusel või oma algatusel määrata

ekspertiisi.

Tulenevalt VTMS § 123 lg-st 1 tuleb maakohtul lähtuda viidatud sätetest ka juhul, kui ta arutab kohtuvälise menetleja otsuse

peale esitatud kaebust.

8.2 Olukorras, kus maakohtul tekkis kahtlus kohtuvälise menetleja seisukohas mootorsõiduki Volkswagen ümberehitamise

kohta, tulnuks kohtul esmalt toimetada selle sõiduki vaatlus vastavalt VTMS §-le 101. Kui selle vaatluse pinnalt tõusetunuks

mõni konfiskeerimise aspektist oluline küsimus, mille lahendamine olnuks võimalik üksnes mitteõiguslike eriteadmiste alusel,

pidanuks kohus ise määrama ekspertiisi vastavalt VTMS §-le 102. Jättes need toimingud tegemata ja piirdudes kohtuvälise

menetleja konfiskeerimisotsustuse tühistamist põhistades üksnes paljasõnalise konstateeringuga, et transpordivahendi

ümberehitatuks tunnistamiseks tuleb omada eriteadmisi, on Viru Maakohus lisaks otsuse põhistamise kohustusele rikkunud ka

tõendite vahetu uurimise põhimõtet. Neil asjaoludel on kolleegiumi hinnangul tegemist väärteomenetlusõiguse olulise

rikkumisega VTMS § 150 lg 2 mõttes.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru

Maakohtu 6. veebruari 2006. a otsuse osas, millega tühistati Maksu- ja Tolliameti 14. veebruari 2005. a otsus konfiskeerida

mootorsõiduk Volkswagen registreerimisnumbriga X. Osas, milles jäi muutmata kohtuvälise menetleja otsus S. K. karistamise

ja sigarettide konfiskeerimise kohta, jätab kriminaalkolleegium maakohtu otsuse muutmata.

Riigikohus saadab väärteoasja tühistatud osas uueks arutamiseks Viru Maakohtule.

Hannes Kiris

Peeter Vaher

Lea Kivi