3-3-1-11-06 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-11-06

Otsuse kuupäev

18. mai 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

AS XXXXXXXX XXXXXXXX kaebus Maksu- ja Tolliameti

Saare maksukeskuse korralduse tühistamise ning intressivõla

sundtäitmise keelamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 2. novembri 2005. a otsus haldusasjas

nr 2-3/406/2005

Menetluse alus Riigikohtus

AS XXXXXXXX XXXXXXXX kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

20. aprill 2006

Kohtuistungil osalenud isikud

AS XXXXXXXX XXXXXXXX esindaja vandeadvokaat

Helmut Pikmets

Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse esindaja

Rainer Eidemiller

RESOLUTSIOON

Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 2. novembri 2005. a otsust haldusasjas nr 2-3/406/2005,

asendades sama nõude samal alusel esitamise keelust tulenevad põhjendused ja järeldused

käesoleva otsuse punktiga 9 ja täiendades ringkonnakohtu otsust käesoleva otsuse

põhjendustega. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Saare maksukeskuse 16. jaanuari 2004. a korraldusega nr 107 kohustati

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 129 alusel AS-i XXXXXXXX XXXXXXXX tasuma

maksuvõlga, mis seisuga 15. jaanuar 2004 koosnes põhivõlast 741 464 krooni ja intressivõlast

1 400 176 krooni, sh sotsiaalmaksu intress 1 343 184 krooni, ning anti sundtäitmise hoiatus.

2. AS XXXXXXXX XXXXXXXX esitas Pärnu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

korraldus nr 107 intresside osas täielikult ja keelata vastustajal kuni 30. juunini 2002 arvestatud

intressivõla sundtäitmine.

Maksu- ja Tolliameti Lääne maksukeskuse 10. märtsi 2004. a otsusega nr 6-4/663-6 muudeti

korraldust nr 107 sotsiaalmaksu intressi osas. Otsuses leiti, et sotsiaalmaksu intressi nõue esitati juba

Saare Maksuameti 8. jaanuari 2002. a ettekirjutusega nr 45. Seda ettekirjutust on täidetud osaliselt,

sotsiaalmaksu intressi tasuti 72 180 krooni. Korraldusega nr 107 esitatud sotsiaalmaksu intressi nõue

on õigusvastane, sest intress on arvestatud põhiseadusevastasel õiguslikul alusel. Kuna sama nõude

osas on alustatud sundtäitmist 8. jaanuari 2002. a ettekirjutuse nr 45 alusel, siis tuleb sundtäitmist

jätkata hoolimata sellest, et korraldus nr 107 on selle nõude osas kehtetu.

Sellest otsusest tulenevalt muutis kaebaja oma taotlusi ja palus tunnistada korraldus nr 107

sotsiaalmaksu intressi osas õigusvastaseks, teiste intresside osas korraldus tühistada ning keelata

vastustajal kuni 30. juunini 2002 arvestatud intressivõla sundtäitmine.

Kaebuses leiti, et korraldusega nr 107 esitatud intressinõue ei ole seaduslik, kuna see põhineb

osaliselt kuni 30. juunini 2002 kehtinud MKS § 28 lg-tel 1 ja 4, mis on aga tunnistatud

põhiseadusevastasteks. Korraldusest ei selgu, kuidas on intressid arvestatud. Intressinõue ei saa

põhineda Saare Maksuameti 8. jaanuari 2002. a ettekirjutusel nr 45, kuna selles esitatud nõue on

aegunud.

3. Pärnu Halduskohtu 5. novembri 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-31/2004 rahuldati AS

XXXXXXXX XXXXXXXX kaebus osaliselt ja korraldus nr 107 tunnistati õigusvastaseks

sotsiaalmaksu intresside osas. Ülejäänud taotlused jäeti rahuldamata.

Otsuses märgiti, et korralduse nr 107 kohaselt selgitavad intressivõla kujunemist korralduse lisana

esitatud isikukontoread. Neist selgub, et intresse on arvestatud alates 1. juulist 2002. Ebaõiged on

kaebaja väited, et intressivõlga on arvestatud ka kuni 30. juunini 2002 kehtinud MKS § 28 lg-te 1 ja 4

alusel.

4. AS XXXXXXXX XXXXXXXX apellatsioonkaebuses paluti tühistada Pärnu Halduskohtu otsus

osaliselt ja teha uus otsus, millega kaebus täielikult rahuldada.

Apellatsioonkaebuses leiti, et intressivõla sundtäitmine pole võimalik selle nõude aegumise tõttu.

Ettekirjutusega nr 45 esitatud intressinõude sundtäitmine aegus MKS § 132 lõike 2 kohaselt hiljemalt

31. detsembril 2003. Kontoread ei võimalda kindlaks teha, millises osas on intress arvestatud

Põhiseadusega vastuolus olevate õigusaktide alusel. Korraldusest ei selgu, kuidas on intressivõlg

arvestatud.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 2. novembri 2005. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja

Pärnu Halduskohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et sotsiaalmaksu intressi nõue (1 343 184 krooni) on Lääne maksukeskuse

10. märtsi 2004. a otsusega nr 6-4/663-6 tühistatud. Isikukontoridadest tuleneb, et korraldusega

nr 107 ei ole esitatud nõuet enne 1. juulit 2002 arvestatud intresside osas. Pärast 30. juunit 2002

arvestatud intresside osas apellant vastuväiteid esitanud ei ole. Veel leidis ringkonnakohus, et

hoolimata korralduse nr 107 muutmisest toimub sotsiaalmaksu intressivõla sundtäitmine Saare

Maksuameti 8. jaanuari 2002. a ettekirjutuse nr 45 alusel, mis ei ole aga käesoleva kohtuvaidluse

esemeks. Ettekirjutuse nr 45 alusel toimuva intressivõla sundtäitmise keelamise taotluse kohta on

jõustunud kohtulahend. Pärnu Halduskohtu 30. juuni 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-13/2004 ja

Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2005. a otsusega haldusasjas nr 2-3/307/2005 on kindlaks tehtud, et

ettekirjutusega nr 45 esitatud intressinõue kuulub täitmisele. HKMS § 97 lg 3 keelab sama nõude

esitamise samal alusel. Sisuliselt on ettekirjutusega nr 45 esitatud nõude sundtäitmise keelamise

taotlus esitatud teistkordselt.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. AS XXXXXXXX XXXXXXXX taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks

ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata tema taotlus keelata sotsiaalmaksu intressivõla

(1 343 184 krooni) sundtäitmine, ja saadaks asja selles osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Kassaator leiab, et haldusasjas nr 2-3/307/2005 (I astmes nr 3-13/2004), milles on jõustunud

kohtulahend, ei käsitletud intressinõude aegumise küsimust ja seda küsimust ei tõstatanud ka kaebaja.

Ringkonnakohtu järeldus, et tegemist on sama nõudega samal alusel kui asjas nr 2-3-307/2005, ei ole

õige. sest alused on erinevad. Kui aga tegemist on tõepoolest sama nõudega samal alusel, siis tulnuks

menetlus lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel.

7. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksukeskus leiab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et

ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. 16. jaanuari 2004. a korralduse nr 107 peale

esitatud kaebuse lahendamisel ei saa sotsiaalmaksu intressinõudele hinnangut anda, sest selle

korraldusega pole sotsiaalmaksu intressinõuet esitatud. Järelikult ei saa kohus võtta seisukohta ka

nimetatud nõude aegumise osas. Sotsiaalmaksu intressivõla sundtäitmine toimub Saare Maksuameti

8. jaanuari 2002. a ettekirjutuse nr 45 alusel. Vaidluses selle ettekirjutuse üle on jõustunud Tallinna

Ringkonnakohtu 31. mai 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3/307/2005. Ettekirjutuse nr 45

vaidlustamisel oli võimalik kaebust põhjendada intressinõude aegumisega, kuid seda ei tehtud.

Kohtuistungil selgitas maksukeskuse esindaja, et 10. märtsi 2004. a otsusega on 16. jaanuari 2004. a

korraldus tunnistatud kehtetuks nii 8. jaanuari 2002. a ettekirjutuses nr 45 esitatud sotsiaalmaksu

intressinõude osas kui ka pärast 8. jaanuari 2002 tekkinud sotsiaalmaksu intressivõla sissenõudmise

osas. 8. jaanuari 2002. a ettekirjutuse nr 45 osas on alustatud sundtäitmist ja see sundtäitmine pole

aegunud. Pärast 8. jaanuari 2002 on AS-il XXXXXXXX XXXXXXXX tekkinud küll sotsiaalmaksu

intressivõlg, kuid seda intressi ei ole maksuhaldur veel määranud ega alustanud ka selle võla

sissenõudmist. AS XXXXXXXX XXXXXXXX esindaja selgitas, et 8. jaanuari 2002. a ettekirjutuses

nr 45 esitatud sotsiaalmaksu intressinõude sundtäitmine on aegunud, sest vastavalt MKS § 132 lg-le 2

tuleb intressinõude sundtäitmine viia lõpule ühe aasta jooksul, arvates intressinõude esitamise aastale

järgneva aasta 1. jaanuarist.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kassaator peab kassatsioonimenetluses põhiküsimuseks seda, kas sotsiaalmaksu intressinõude

sundtäitmine on aegunud või mitte. Riigikohtu halduskolleegium selgitabki sundtäitmise aegumist ja

võtab seisukoha, kas selles asjas tuleks kohaldada aegumist.

9. Halduskolleegium ei ole ringkonnakohtuga samal seisukohal, et sisuliselt on kaebaja

keelamisnõude osas olemas jõustunud kohtulahend - Pärnu Halduskohtu 30. juuni 2004. a otsus

haldusasjas nr 3-13/2004 ja Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2005. a otsus haldusasjas nr 2-

3/307/2005. Viidatud kohtuasjas ei vaidlustatud korraldust nr 107. Kaebaja pole esitanud sama nõuet

samal alusel, sest vaidlustatud korraldusega nr 107 esitati enne selle muutmist sotsiaalmaksu intressi

ulatuslikum nõue kui varasemas ettekirjutuses. Kuigi korraldust nr 107 muudeti 10. märtsi 2004. a

otsusega, polnud selge selle muudatuse ulatus. Otsuses on leitud, et "kuna sama intressi osas on aga

esitatud 8. jaanuari 2002 ettekirjutus nr 45, mida ei ole vaidlustatud ning mille osas on alustatud

sundtäitmist, siis vaatamata korralduse nr 107 kehtetusele sotsiaalmaksu intressi osas, tuleb jätkata

nimetatud sotsiaalmaksu intressi sissenõudmist". Kohus pole varem võtnud seisukohta kaebajale

esitatud sotsiaalmaksu intressinõude sundtäitmise aegumise osas.

10. Sundtäitmise aegumist reguleerib MKS § 132, mille 2. lõikes sätestatakse, et intressinõude

sundtäitmise aegumistähtaeg on üks aasta, arvates selle esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.

MKS § 132 lg 2 kohaldamisel tuleb selle sätte lauseosa "arvates selle esitamise" mõista nii, et silmas

peetakse intressinõude esitamist MKS §-de 128 ja 129 mõttes. Intressinõude esitamine on küll

otseselt seotud sundtäitmisega, kuid selle nõude esitamisega sundtäitmine veel ei alga. Kui

maksukohustuslane ei tasu intressivõlga intressinõudes märgitud aja jooksul, siis alustab maksuhaldur

võla sundkorras sissenõudmist (vt MKS § 130 lg 1 esimene lause). Intressinõuet esitamata ei saa

alustada sundtäitmist (MKS § 128 lg 2 p 2 ja lg 3). Sundtäitmine algab MKS § 130 lg 1 teises lauses

nimetatud toimingute sooritamisega.

11. MKS § 132 lg 2 tõlgendamisel on kaebuse esitaja seisukohal, et selle sätte lauseosa "sundtäitmise

aegumistähtaeg on üks aasta" tähendab kohustust viia sundtäitmine lõpule aegumistähtaja jooksul.

Maksuhaldur on aga seisukohal, et sundtäitmist tuleb vaid alustada aegumistähtaja jooksul.

Riigikohtu halduskolleegium tõlgendab MKS § 132 lg-t 2 selliselt, et aegumistähtaja jooksul tuleb

üksnes alustada sundtäitmist. Teistsugune seisukoht tähendaks, et ka siis, kui maksuhalduri alustatud

täitemenetlust jätkatakse kohtutäituri poolt (vt MKS § 130 lg 2), peab selline 2-etapiline menetlus

lõppema aegumistähtaja jooksul, mis oleks halduskolleegiumi arvates maksuhaldurile ja

kohtutäituritele liialt koormav, mõnel juhul aga ka praktiliselt võimatu.

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht tuleneb ka aegumise katkemise regulatsioonist

Maksukorralduse seaduses. MKS § 132 lg 4 p 4 alusel katkeb aegumine maksuvõla sissenõudmiseks

täitemenetluse alustamise korral. Sama paragrahvi lõike 5 järgi tuleb uut aegumistähtaega hakata

arvestama aegumise katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Aegumise

katkemise aluse äralangemine tähendab lõikes 4 nimetatud aluse äralangemist, näiteks täitemenetluse

lõpetamist. Lõike 6 kohaselt kehtib aegumise katkemine ainult selle summa osas, millega on seotud

aegumise katkemise põhjustanud asjaolu.

12. Saare Maksuameti 8. jaanuari 2002. a ettekirjutuse nr 45 alusel toimuv sotsiaalmaksu

intressinõude sundtäitmine ei ole aegunud, sest Maksukorralduse seadus ei piira sundtäitmise ajalist

kestvust aegumisega. MKS § 132 lg 2 sätestab aegumispiirangu ainult sundtäitmise alustamise osas.

13. Korralduse nr 107 esialgse teksti kohase, ettekirjutusega nr 45 võrreldes täiendava intressinõude

esitamise osas pole võimalik sundtäitmise aegumise kohta seisukohta võtta, sest vastavad olulised

asjaolud on tuvastamata. Intressinõude sundtäitmise aegumist on Riigikohtu halduskolleegium

käsitlenud 29. märtsi 2006. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-7-06 (RT III 2006, 11, 110).

Maksukohustuslasel on võimalik MKS § 14 lg 4 alusel taotleda maksuhaldurilt andmeid

maksuvõlgade suuruse, samuti intressivõla kohta, mille sundtäitmise aegumistähtaeg ei ole

möödunud.

14. Jõusse on võimalik jätta ringkonnakohtu otsus, muutes selle põhjendusi sama nõude samal alusel

esitamise keelu kohaldamise osas ja täiendades ringkonnakohtu otsust Riigikohtu otsuse

põhjendustega. Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, sest maksuhalduril ei keelata selle kohtuasja

raames sotsiaalmaksu intressivõla sundtäitmist.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann