3-1-1-13-06 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-13-06

Otsuse kuupäev

15. mai 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher

Kohtuasi

Kriminaalasi N. T. süüdistuses KarS § 3761 lg 1 järgi ja E. A.i ning O. T.

süüdistuses KarS § 3761 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 7. novembri 2005. a otsus kriminaal-asjas nr 1-167/2004

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riigiprokurör Piret Paukštys, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

15. märts 2006, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Ringkonnakohtu 7. novembri 2005. a otsus kriminaalasjas nr 1-167/2004 muutmata ja kassatsioon

rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N. T., E. A. ja O. T. anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 3761 lg 1 järgi selles, et nad tegelesid ajavahemikul 6. jaanuarist

7. veebruarini 2004 Valga Maakonnas X vallas renditud Hargla tanklas AS-ile F. kuulunud erimärgistatud vedelkütusest

erimärgistamiseks kasutatud lisaainete eemaldamisega ning selle tulemusel saadud vedelkütuse hoidmisega.

AS-i F. juhatuse esimees N. T. võttis tööle E. A.-i ja O. T.-i, kes N. T. juhendamisel ja temalt saadud vahendeid ja seadmeid

kasutades eemaldasid suurest kogusest, s.o 122 807 liitrist erimärgistatud kergest kütteõlist erimärgistamiseks kasutatud

lisaained.

Kütust, millest olid erimärgistamiseks kasutatud lisaained eemaldatud, hoiti nii Hargla tanklas (34 774 liitrit mahutites 4, 5 ja

19) kui ka Tapal OÜ Männiku Kütus (9165 liitrit) ja OÜ Tapa Trans mahutites (3868 liitrit mahutites 5 ja 8). Lisaks oli

eelnevalt saadetud 50 000 liitrit kütust OÜ Männiku Kütus mahutisse ja 25 000 liitrit eeluurimisel tuvastamata kohta.

N. T. anti kohtu alla ka KarS § 414 lg 2 järgi süüdistatuna selles, et ta soetas kaks tsiviilkäibesse mittelubatud RGD-5

lahingkäsigranaati, mida ta hoidis oma kodus kuni nende äravõtmiseni läbiotsimise käigus 7. veebruaril 2004. a. Süüdistuse

kohaselt rikkus N. T. oma käitumisega 1998. aasta Lõhkematerjaliseaduse (RT I 1997, 86, 1461; 2004, 13, 86) § 3 lg-s 1 ning

§ 16 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Samuti on N. T. selline käitumine vastuolus 1. mail 2004. a jõustunud Lõhkematerjaliseaduse §-

ga 14.

2. Valga Maakohtu 5. augusti 2005. a otsusega tunnistati N. T. süüdi KarS § 414 lg 2 järgi ja teda karistati 6-kuulise

vangistusega. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestas kohus N. T. karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 5 kuud ja 15

päeva, lugedes kandmata karistuseks 15 päeva vangistust. Karistusseadustiku § 74 alusel jättis kohus mõistetud vangistuse

tingimisi kaheaastase katseajaga täitmisele pööramata.

Sama kohtuotsusega mõisteti N. T., E. A. ja O. T. KarS § 3761 lg 1 järgi õigeks.

Seoses süüdistatavate õigeksmõistmisega KarS § 3761 lg 1 järgi luges maakohus tõendatuks, et süüdistatavad eemaldasid

erimärgistatud kütusest erimärgistamiseks kasutatud lisaaineid. Samuti tuvastas kohus eemaldatud erimärgistusega kütuse

hoidmise Hargla tanklas ja OÜ Tapa Trans ning OÜ Männiku Kütus tanklates. Samas asus kohus seisukohale, et ei ole

kindlaks tehtud KarS § 3761 lg-s 1 sätestatud kuriteo koosseisulist tunnust - teo objektiks oleva kütuse suurt kogust või

süüdlasele sama teo eest kohaldatud väärteokaristust. Kohus tuvastas, et kütust, millest erimärgistamiseks kasutatud aine

eemaldati, ja mida seejärel hoiti Hargla, OÜ Tapa Trans ja OÜ Männiku Kütus tanklates, oli kokku 21 521 liitrit. Kuna selle

kütusekoguse turuhind ei ulatunud teo toimepanemise ajal sajakordse kuupalga alammäärani, pole tõendatud suurest kogusest

kütusest erimärgistusainete eemaldamine ja sellise kütuse hoidmine.

Erimärgistamiseks kasutatud lisaainete eemaldamise objektiks olnud kütusekoguse suuruse kindlakstegemisel jättis kohus

arvestamata 20. jaanuarist 2. veebruarini 2004 OÜ Tapa Trans ja OÜ Männiku Kütus tanklatesse viidud kütusekogused, samuti

Hargla tanklas asunud 75 000-liitrise kütusekoguse. Kohus jättis need kütusekogused arvestamata põhjusel, et nende kohta oli

tõendusteave kogutud ebaseadusliku jälitustoiminguga. Vastavalt jälitustoimingu protokollile sisenesid Maksu- ja Tolliameti

töötajad perioodil 20. jaanuarist kuni 2. veebruarini 2004 varjatult Hargla külas asuva tankla piiratud territooriumile ja seal

paiknevasse tanklahoonesse, teostades seal võrdlusmaterjalide varjatud võetuse. Jälitustoimingu protokollist aga ei nähtu, et

Maksu- ja Tolliameti töötajatel oleks olnud AS-i FGN valduses olnud tankla territooriumile ja tanklahoonesse sisenemiseks

Tallinna Halduskohtu luba. Selline luba oli aga nõutav tulenevalt Jälitustegevuse seaduse (JTS) § 13 lg-st 1 ja § 12 lg 2 p-st 1

(enne 1. juulit 2004 kehtinud redaktsioonis).

Maakohus ei nõustunud prokuröri väitega, et vaadeldaval juhul ei olnud tegemist varjatud sisenemisega tanklasse, kuna

Maksu- ja Tolliameti töötajatel oli tankla territooriumile sisenemiseks ja proovide võtmiseks tankla valvurite kirjalik luba.

Kohtu hinnangul ei olnud tankla valvuritel pädevust sellist luba anda. Maakohus viitas ka Vedelkütuse seaduse §-dele 22 ja 24,

mille kohaselt on kütuse nõuetelevastavuse üle järelevalvet teostaval Maksu- ja Tolliameti ametiisikul õigus oma ülesannete

täitmisel siseneda ruumidesse ja ehitistesse ning võtta kütusest proove kütust käitleva isiku või tema esindaja juuresolekul.

Seega võiks lugeda Maksu- ja Tolliameti ametiisikute tegevust käesoleval juhul õiguspäraseks, kui nad oleksid saanud loa

tanklasse sisenemiseks AS-i F. esindajalt, kuid sellisel juhul oleks langenud ära vajadus jälitustoimingu teostamiseks.

Jälitustegevuse aspektist ei saa aga tankla valvuri nõusolek asendada Tallinna Halduskohtu luba jälituse erandtoimingu

tegemiseks.

Samuti võttis kohus süüdistatavate teo objektiks olnud kütuse koguse hindamisel arvesse vastuolusid erinevate

ekspertiisiaktide vahel.

Maakohus leidis, et kuna süüdistatavad panid toime kuriteokoosseisule mittevastava õiguserikkumise, tuleb asja materjalid

saata Maksu- ja Tolliametile väärteomenetluse alustamise osas seisukoha võtmiseks.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör Piret Paukštys, kes palus maakohtu otsuse tühistada N. T., E. A.-i ja

O. T.-i KarS § 3761 lg 1 järgi õigeksmõistmises ja N. T.-le KarS § 414 järgi mõistetud karistuse tingimusliku kohaldamata

jätmise suhtes. Prokurör taotles muu hulgas süüdistatavate süüditunnistamist kõigis süüdistuses nimetatud kuritegudes ja

karistamist erineva pikkusega reaalsete vangistustega.

Apellant vaidlustas jälitustoiminguga kogutud tõendusteabe arvestamata jätmist, leides, et kuivõrd varjatud sisenemine

tähendab teisisõnu salajast sisenemist, ei saa territooriumile sisenemist asutuse valvurite nõusolekul lugeda varjatud ehk

salajaseks sisenemiseks. Sisenemisloa andmisel olid valvurid tankla valdaja pädevad esindajad. Samuti rikkus maakohus

apellandi hinnangul KrMS §-de 289 ja 283 nõudeid, jättes rahuldamata prokuröri taotluse E. A.-i kohtueelses menetluses antud

ütluste avaldamiseks. Nimetatud ütluste alusel olnuks võimalik süüdistuses märgitud kütusekoguse tuvastamine isegi

jälitustegevusega kogutud tõendusteavet kõrvale jättes. Prokurör soostus süüdistuses märgitud kütusekoguse

vähendamisega 26 286 liitri võrra.

4. Tartu Ringkonnakohtu 7. novembri 2005. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja prokuröri apellatsioon rahuldamata.

Süüdistatavate kaitsjatele riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu jäeti riigi kanda.

Ringkonnakohus ei nõustunud apellandi väitega, nagu ei sisenenuks Maksu- ja Tolliameti töötajad AS-i F. territooriumile

varjatult. Nähtuvalt jälitustoimingu protokollist teostati ajavahemikul 20. jaanuarist kuni 2. veebruarini 2004. a kaheksal korral

Hargla tankla territooriumil jälitustoiminguid. Seejuures teostati protokolli kohaselt eritoimingutena varjatud jälgimist ja

võrdlusmaterjalide varjatud kogumist. 22. jaanuaril, 23. jaanuaril, 24. jaanuaril, 26. jaanuaril, 28. jaanuaril ja 2. veebruaril

2004. a sisenesid Maksu- ja Tolliameti töötajad Hargla tankla territooriumile ning mõõtsid AS-i F. valduses olnud

kütusemahutites nr 5, 6 ja 19 kütuse kogust. Ühtlasi võeti nimetatud mahutitest kütuseproove. Samuti siseneti tanklahoonesse,

kus võeti proove seal asuvast valgest pulbrist ning kanistrites asuvast happest.

Viidates Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. märtsi 2003. a otsusele asjas nr 3-1-1-25-03 asus ringkonnakohus seisukohale, et

JTS § 12 lg 2 p-s 1 nimetatud jälituse erandtoiminguga on tegemist siis, kui ilma Põhiseaduse (PS) §-s 33 ette nähtud

põhiõiguse subjekti teadmata tungitakse tema valdustesse teabe salajaseks kogumiseks või salvestamiseks. Kohus leidis, et

käesoleval juhul oli taoliseks põhiõiguse subjektiks AS-i F. juhatuse esimees N. T.

Ringkonnakohus leiab, et jälitustoimingu tegemise ajal kehtinud JTS § 13 lg-s 1 nõutud kohtu luba varjatud sisenemiseks

Hargla tankla territooriumil asuvasse hoonesse ja kütusemahutitesse ei saa asendada tankla territooriumi valvama palgatud

valvurite nõusolek. Varjatud sisenemiseks tuleb lugeda igasugust sisenemist põhiõiguse subjekti valdusesse ilma tema enda või

kohtu vastava loata. Kuivõrd PS §-s 33 sätestatud põhiõiguse kandjaks oli antud juhul AS-i F. juhatuse esimees N. T., mitte aga

tankla valvurid, ei ole viimaste poolt antud loal õiguslikku tähendust JTS § 12 lg 2 p 1 mõttes.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 111 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend vaid juhul, kui selle saamisel on

järgitud seaduse nõudeid. Kuivõrd antud juhul on teabe saamisel uurimisorgani poolt rikutud JTS § 13 lg 1 sätteid, on

maakohus jätnud õigustatult kogutud teabe tõendite hulgast välja.

Ringkonnakohus nõustus apellandi seisukohaga, et maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata prokuröri taotluse E. A.-i

kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamiseks. Samas leidis kohtukolleegium, et tegemist ei olnud sedavõrd olulise

kriminaalmenetluse normide rikkumisega, et see viinuks põhjendamatu kohtuotsuse tegemiseni. Seejuures osutas kohus

asjaolule, et ringkonnakohtu istungil ei taotlenud prokurör E. A.-i kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni prokurör Piret Paukštys, paludes tühistada Valga Maakohtu otsus N.

T., E. A.-i ja O. T.-i õigeksmõistmises KarS § 3761 lg 1 järgi, samuti Tartu Ringkonnakohtu otsus osas, milles maakohtu otsus

jäeti muutmata, ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks Valga Maakohtule. Kassatsiooni põhiseisukohad on järgmised.

Kuna Hargla tankla oli antud rendile AS-ile F., oli käesoleval juhul PS §-s 33 ette nähtud põhiõiguse kandjaks just nimetatud

juriidiline isik, mitte aga aktsiaseltsi juhatuse esimees N. T., nagu leidis ringkonnakohus. Juriidilist isikut ei saa võrdsustada

tema seadusliku esindajaga.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. mai 2002. a otsusest asjas nr 3-1-1-45-02 järeldub, et tsiviil-õiguslikke esinduse

põhimõtteid ei saa automaatselt kriminaalmenetlusse üle kanda. Kuna käesoleval juhul siseneti Hargla tankla territooriumile

AS-i F. poolt palgatud valvurite kirjalikul nõusolekul, ei olnud mingil juhul tegemist varjatud ehk salajase sisenemisega.

Menetlejal, kes saab asutuse valvurilt loa asutuse territooriumile sisenemiseks, võiks olla mõistlikult õigus eeldada, et valvuril

on õigus oma töövaldkonnas juriidilise isiku nimel tahteavaldusi esitada.

Eeltoodud põhjustel leiab prokurör, et kohtud on jätnud jälitustoimingu protokolli alusetult tõendina arvesse võtmata.

6. Kassatsioonivastused esitasid E. A.-i kaitsja vandeadvokaat Neeme Leok, O. T.-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Vello

Luik ja N. T. kaitsja vandeadvokaat Otto Preem. Kõigis kassatsioonivastustes palutakse jätta prokuröri kassatsioon

rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.

O. T.-i kaitsja märgib muu hulgas, et prokuröri poolt viidatud valvurite kirjalikud nõusolekud on vormistatud tagantjärele ja

käesoleval ajal ei ole enam võimalik veenvalt tuvastada, millistest motiividest lähtudes on need nõusolekud antud.

N. T. kaitsja leiab, et kui antud juhul oli tõepoolest tegemist erimärgistatud kütusest lisaainete eemaldamisega, pani N. T. selle

teo toime AS-i F. nimel ja huvides KarS § 14 lg 1 ja § 3761 lg 2 mõttes. Seetõttu on antud kriminaalasjas N. T. ja AS-i F. huvid

ja õigused lahutamatult seotud ning AS-i F. põhiõiguste riive ilmne. Samuti leiab kaitsja, et kassaatori seisukohtade

aktsepteerimisel väljuksid jälitusametkonnad kohtuvõimu kontrolli alt.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kassatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas Maksu- ja Tolliameti töötajate poolt 20. jaanuarist kuni

2. veebruarini 2004. a Hargla tankla territooriumile sisenemine on käsitatav varjatud sisenemisena JTS § 12 lg 2 p 1 (enne

1. juulit 2004 kehtinud redaktsioonis) mõttes.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus õigesti leidnud, et JTS § 12 lg 2 p-s 1 (enne 1. juulit 2004

kehtinud redaktsioonis) ette nähtud jälituse erandtoiminguga on tegemist siis, kui ilma Põhiseaduse §-s 33 ettenähtud

põhiõiguse subjekti teadmata tungitakse tema valdustesse teabe salajaseks kogumiseks või salvestamiseks. Teisisõnu tuleb

teabe kogumiseks või salvestamiseks valdusesse sisenemine lugeda varjatuks juhul, kui sisenemise fakt või selle eesmärk

(teabe kogumine ja salvestamine) jääb valdaja eest varjatuks.

9. Kõnealuses kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistuses kirjeldatud sündmuste toimumise ajal kuulus Hargla tankla OÜ-le

Berg Kütus. See osaühing oli andnud tankla rendile AS-le F., kes kasutas tanklat oma tegevuses. Sellistel asjaoludel tuleb AS

FGN lugeda Hargla tankla territooriumi ja seal paiknevate ruumide valdajaks, kellele tulenevalt PS § 9 lg-st 2 laienesid selle

territooriumi ja ruumide osas ka PS §-st 33 tulenevad õigused. Järelikult oli Maksu- ja Tolliameti töötajatel ilma JTS §-s 13

nimetatud Tallinna Halduskohtu loata õigus siseneda Hargla tankla territooriumile üksnes AS-i F. teadmisel ja nõusolekul.

10. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu. See tähendab muu hulgas seda, et

juriidilise isiku teadmise või tahtena tuleb käsitada tema füüsilisest isikust pädeva esindaja teadmist ja tahet. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Esmaselt on juriidilisele

isikule omistatav tema juhatuse kui seadusliku esindaja (TsÜS § 34 lg 1) teadmine ja tahe. Et sama põhimõte kehtib ka

kriminaalmenetluses, järeldub muu hulgas KrMS §-st 36.

11. Loomulikult ei ammendu juriidilise isiku teadmine ja tahe alati üksnes tema seaduslike esindajate teadmise ja tahtega. Nii

võib juriidilise isiku seaduslik esindaja juriidilise isiku teatud ülesannete täitmise vahetult või vahendatult edasi delegeerida.

Sellisel juhul on ka delegatsiooni adressaatideks olevate isikute teadmine ja tahe omistatav juriidilisele isikule. Seda aga

tingimusel, et selline teadmine ja tahe puudutavad asjaolusid, mille kohta teabe vahendamine või mille üle otsustamine on

seotud konkreetsele isikule (delegatsiooni adressaadile) pandud ülesannete täitmisega.

12. Kassaator leiab, et käesoleval juhul on AS-ile F. omistatav Hargla tankla kahe valvuri teadmine ja tahe Maksu- ja

Tolliameti töötajate tankla territooriumile sisenemise kohta. Seejuures lähtub prokurör asjaolust, et kõnealused valvurid olid

AS-i F. öötajad.

Kriminaalkolleegium märgib, et ei maakohus ega ringkonnakohus pole aga sellist faktilist asjaolu tuvastanud. Samuti ei ole

kohtutele esitatud tõendeid, mille alusel olnuks võimalik üheselt välja selgitada, kas valvurite tööandja oli OÜ Berg Kütus või

AS FGN. Nii näiteks on mõlemad valvurid ise kinnitanud, et neid võttis tööle ja neile maksis palka tankla omaniku OÜ B. K.

juhatuse liige T. P.

Kuna kriminaalasjas pole tuvastatud, et tankla valvuritel oli AS-i F. seadusliku esindaja vahetu või vahendatud volitus

tegutseda tankla territooriumil aktsiaseltsi esindajatena, puudub ka alus väita, et kõnealusel juhul oli kahe valvuri teadmine ja

nõusolek Maksu- ja Tolliameti töötajate tanklasse sisenemise kohta omistatav AS-ile F. Järelikult tuleb Maksu- ja Tolliameti

töötajate sisenemine Hargla tankla territooriumile ja ruumidesse lugeda varjatud sisenemiseks JTS § 12 lg 2 p 1 (enne 1. juulit

2004 kehtinud redaktsioonis) mõttes.

13. Kolleegium ei nõustu kassaatori arvamusega selle kohta, et menetlejal võis olla mõistlikult õigus eeldada, et valvuril, kes

lubas menetleja asutuse territooriumile, oli õigus esitada juriidilise isiku nimel tahteavaldusi. Seda põhjusel, et JTS § 12 lg 2 p

1 (enne 1. juulit 2004 kehtinud redaktsioonis) nõudis hoonetesse, rajatistesse ja muudesse valdustesse teabe kogumise ja

salvestamise eesmärgil varjatult sisenemiseks Tallinna Halduskohtu esimehe luba. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuli

menetlejal sellest sättest tulenevalt teabe kogumise ja salvestamise eesmärgil asutuse territooriumile sisenemiseks esmalt

tõsikindlalt veenduda, kas ja millises ulatuses olid tanklas töötavatel valvuritel volitused seda tanklat valdava ja seal kütust

käitleva aktsiaseltsi esindamiseks. Ning alles seejärel lahendada küsimus sellest, kas sisenemine toimub mittevarjatult, ehk siis

tankla valdaja ja kütusekäitleja teadmisel või tema eest varjatult. Viimasel juhul tulnuks varjatud sisenemiseks taotleda kohtult

vastavat luba.

14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu

Ringkonnakohtu 7. novembri 2005. a otsuse kriminaalasjas nr 1-167/2004 muutmata ja prokuröri kassatsiooni rahuldamata.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Peeter Vaher