3-1-1-22-06 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-22-06

Otsuse kuupäev

11. mai 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Jüri Ilvest

Kohtuasi

A. G. AS väärteoasi Veeseaduse § 385 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Põlva Maakohtu 12. detsembri 2005. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-064-05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Keskkonnainspektsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

12. aprill 2006. a

Istungil osalenud isikud

Keskkonnainspektsiooni esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma ja A. G. AS

esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv

Resolutsioon

1. Tühistada Põlva Maakohtu 12. detsembri 2005. a kohtuotsus A. G. AS väärteoasjas Veeseaduse § 385 lg 2 järgi ja

saata väärteoasi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. Arvata menetluskuludesse A. G. AS-i poolt valitud kaitsjale 30. jaanuari 2006. a arve nr 15 alusel tasumisele kuuluv

2950 krooni, mille hüvitamine tuleb Tartu Maakohtul lahendada väärteoasjas uue otsuse tegemisel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnainspektsioon koostas 7. septembril 2005. a A. G. AS-ile (edaspidi Aktsiaselts) väärteoprotokolli Veeseaduse

(VeeS) § 385 lg 2 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest.

Väärteoprotokollis on kirjas, et aktsiaseltsi juhatuse liikme A. T. juhtimisel tehti 25. juulil 2005. a Põlva maakonnas V. vallas

L. hüdroelektrijaamas hooldus- ja remonditöid, mille käigus eemaldati Võhandu jõele rajatud tõkestusrajatise (Leevi HEJ

tamm) luugid. Luukide eemaldamisega alandati Võhandu jõe taset ligikaudu ühe meetri võrra. Tööde lõpetamisel paigaldati

luugid A. T. juhtimisel nii, et toimus Võhandu jõe tõkestamine ja paisutamine. Aktsiaseltsil puudus aga 25. juulil 2005. a VeeS

§ 8 lg-s 1 ja § 8 lg 2 p-s 5 nõutud vee erikasutusluba Võhandu jõe veetaseme alandamiseks, tõkestamiseks ja paisutamiseks

Põlva maakonnas Leevi külas.

Keskkonnainspektsiooni 6. oktoobri 2005. a otsusega karistati A. G. AS-i VeeS § 385 lg 2 järgi rahatrahviga 15 000 krooni.

2. Aktsiaseltsi kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Põlva Maakohtule,

taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.

3. Põlva Maakohus rahuldas 12. detsembri 2005. a kohtuotsusega kaebuse, tühistas kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetas

väärteoasjas menetluse.

Kohus leidis, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegevusega ei rikkunud Aktsiaselts vee kaitse ja kasutamise korda. 25. juulil

2005. a toimus Võhandu jõele rajatud Leevi paisu remont, millega kaasnes jõe veetaseme alandamine jõe paisutatud osas.

Mõõtmistulemused veetaseme muutuse kohta aga puuduvad. Aktsiaseltsi tegevust 25. juulil 2005. a ei saanud käsitada

vooluveekogu tõkestamisena ja veetaseme alandamisena Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2004. a määruse nr 342

"Vooluveekogude tõkestamisele esitatavad nõuded" §-de 1 ja 2 (edaspidi Määrus) mõttes ning seetõttu ei olnud vajalik ka vee

erikasutusloa omamine. Kohus märkis seejuures, et jõe tõkestamine tõkestusrajatisega ja selle tagajärjel veekogu paisutamine

hüdroenergia kasutamise eesmärgil ei toimunud menetlusaluse isiku poolt väärteoprotokollis märgitud ajal, vaid juba varem.

4. Põlva Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Keskkonnainspektsioon, kes palub kohtuotsuse tühistada maakohtu poolt

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja jõustada kohtuvälise menetleja otsus.

Kassaator leiab, et Aktsiaseltsil puudus 25. juulil 2005. a vee erikasutusluba ja seetõttu oli veekogu tõkestamine, paisutamine

ja veetaseme alandamine vee kasutamise ja kaitse korra rikkumine. Käsitletavas asjas ei ole oluline, kas 25. juulil 2005. a

toimus Võhandu jõe tõkestatud veetasemega lõigul paisu veetaseme alandamine 0,3 m või ühe meetri ulatuses. Määruse § 9

lg 1 kohaselt tuleb vooluvee tõkestusrajatist kasutada vee erikasutusloa alusel ja selle nõuetega määratud korras.

5. Aktsiaseltsi kaitsja N. Kõiv leiab oma kassatsioonivastuses, et kassatsioon on põhjendamatu ning selle väited ei saa olla

seadusliku ja põhjendatud maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Kaitsja palub jätta kohtuotsuse muutmata.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil taotles kohtuvälise menetleja esindaja kassatsiooni rahuldamist. Aktsiaseltsi kaitsja

vaidles sellele vastu ning palus jätta Põlva Maakohtu 12. detsembri 2005. a kohtuotsuse muutmata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et lõpetades käsitletava väärteoasja menetluse põhjendusel, et menetlusalune isik ei

ole toime pannud Veeseaduse § 385 lg-s 2 kirjeldatud väärtegu, kohaldas Põlva Maakohus ebaõigesti VTMS § 149 p-s 1

sätestatut.

Kohtukolleegiumi arvates on maakohtu järeldus, et Võhandu jõe veetaseme kõikumist tõendavate mõõtmistulemuste

puudumine väärteoprotokollis kirjeldatud asjaoludel on väärteomenetlust välistav asjaolu, ning et Aktsiaseltsil vee

erikasutusloa puudumine 25. juulil 2005. a ei ole väärteoasja menetluse esemeks, ekslik.

8. Veeseaduse § 385 lg 1 näeb ette väärteokaristuse vee kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest. Sama seaduse § 1 lg 2

määrab kindlaks seaduse ülesande reguleerida vee kasutamist, kaitset ja veekasutajate vahelisi suhteid. Vee ja veekogu

kasutamine võib toimuda avalikult või erikasutusena. Vee erikasutusena tuleb VeeS § 6 lg 3 järgi mõista vee kasutamist

veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või tehnovahenditega vastavalt selle seaduse §-le 8.

9. Kohtuväline menetleja koostas väärteoprotokolli ja karistas Aktsiaseltsi vee kasutamise korra rikkumise eest 25. juulil

2005. a Leevi hüdroelektrijaamas Võhandu jõele rajatud tõkestusrajatise remondi käigus, mis seisnes VeeS § 8 lg 1 ja lg 2 p 5

sätete rikkumises.

Kohtuväline menetleja tuvastas, et Aktsiaseltsi juhatuse liikme A. T. juhtimisel ja korraldusel remonttööde käigus Aktsiaselts

alandas, paisutas ning tõkestas hüdroelektrijaama tammi luukide eemaldamise ja sulgemise teel Võhandu jõe veetaset,

omamata selleks vee erikasutusluba.

Maakohus tegi kindlaks, et menetlusalune isik on äriühing, kes tõkestusrajatise valdajana toodab elektrienergiat vee

erikasutuse abil. Kohus märkis, et Aktsiaseltsile 25. juulil 2005. a etteheidetavad tegevused - veekogu tõkestamine,

paisutamine, veetaseme alandamine - on vee erikasutuse liigid VeeS § 8 lg 5 järgi. Vee erikasutusluba aga Aktsiaseltsil puudub.

10. Nõustudes eelnevas punktis tuvastatuga, märgib Riigikohus veel järgmist.

Veeseaduse § 9 lg 1 sätestab üheselt, et vee erikasutusõigus tekib tähtajalise vee erikasutusloa alusel. Nimetatud luba on vajalik

selleks, et vee erikasutuse asukoha keskkonnateenistus saaks kindlaks määrata tingimused veekasutusega kaasnevate

kohustuste ja piirangute kohta. Seega olid Aktsiaseltsi jaoks vee erikasutuse nõuded ja tingimused nõuetekohaselt

määratlemata ning väärteoprotokollis kirjeldatud tegevus 25. juulil 2005. a oli ebaseaduslik. Seda seisukohta toetab ka

Määruse § 9 lg 1, mis kohustab tõkestusrajatise kasutajat lähtuma oma tegevuses alati vee erikasutusloa eesmärgist ja nõuetest.

Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et veetaseme kõikumist kinnitavate täpsete mõõtmistulemuste puudumine ei välista

menetlusaluse isiku vastutust vee erikasutusõigust kinnitava loa puudumise eest. Nimetatud loa puudumist on

väärteoprotokollis esitatud väärteokirjelduses ka käsitletud.

11. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7, § 175 p-dest 1 ja 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium rahuldab

kassatsiooni osaliselt, tühistab maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Tartu Maakohtule.

Kassaatori taotlust kohtuvälise menetleja otsuse jõustamiseks Riigikohus ei rahulda, kuna see raskendaks menetlusaluse isiku

olukorda ja oleks vastuolus VTMS § 174 p-ga 7.

12. Lähtudes VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 175 lg 1 p-st 1, tunnistab Riigikohtu kriminaalkolleegium valitud kaitsjale

menetlusaluse isiku poolt 30. jaanuari 2006. a arve nr 15 alusel tasumisele kuuluva summa 2950 krooni mõistliku suurusega

kaitsetasuks ja arvab selle menetluskuludesse, mille hüvitamise peab Tartu Maakohus lahendama uue otsuse tegemisel.

Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Jüri Ilvest