3-4-1-3-06 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedVabariigi Põhiseaduse § 111 tõlgendamise osas järgmistel kaalutlustel eriarvamusele: õigusega. Ilma pika ja põhjaliku selgituseta pole minu arvates mingit alust väita, et sellest seadusest
Legislator headnote
AI generated3-4-1-3-06 · Riigikohus: Ilma pika ja põhjaliku selgituseta pole minu arvates mingit alust väita, et sellest seadusest
Full text
Riigikohtunik Eerik Kergandbergi eriarvamus
Jään Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nimel esitatud arvamuse suhtes Eesti
Vabariigi Põhiseaduse § 111 tõlgendamise osas järgmistel kaalutlustel eriarvamusele:
Riigikogu on taotlenud Riigikohtu seisukohta Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 111 tõlgendamise
kohta koostoimes Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) ja Euroopa Liidu
õigusega. Ilma pika ja põhjaliku selgituseta pole minu arvates mingit alust väita, et sellest seadusest
oleks käesoleval ajal regulatiivne toime üksnes teisel paragrahvil ja et ülejäänud paragrahvid tohiks
jätta või suisa peaks jätma tähelepanuta.
Kahetsusväärsel kombel aga ei sisalda Riigikohtu arvamus üldse mingit selgitust selle kohta, miks ei
ole põhiseaduslikkuse järelevalve-alase analüüsiga peetud vajalikuks hõlmata ka PSTS §-s 1
sätestatut. Selline - ka Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetega seonduv analüüs oleks minu
arvates olnud eriti vajalik põhjusel, et arvamuse teises osas on ju tegelikult püütud selgitada seda,
mida põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmine rahvahääletusel tõi kaasa Eesti põhiseadusliku
korra jaoks tervikuna. Kuid see selgitus on ja jääb poolikuks ilma PSTS § 1 tänase staatuse suhtes
seisukohta võtmata.
Lõpetuseks jagan kolleeg Villu Kõve eriarvamuse esimeses punktis esitatud menetluslikku laadi
muret. Ka siis, kui see mure osutuks alusetuks olen seda meelt, et Riigikohtu arvamuse teedrajavat
(pretsedendilisusest ei saaks vist kohtu arvamuste puhul rääkida) iseloomu arvestades oleks tulnud
selgitada ka selle õiguslikku tähendust ning võtta seisukoht sedalaadi arvamuste võimalikust
siduvusest nii seadusandjale kui ka edasisele põhiseaduslikkuse järelevalve-alasele praktikale.
Eerik Kergandberg