3-4-1-3-06 · Riigikohus

ARVAMUS

PÕHISEADUSE § 111 TÕLGENDAMISE KOHTA

3-4-1-3-06

SISSEJUHATUS

1. Riigikogu võttis 12. septembril 2005. a menetlusse Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu

(720 SE), mille eesmärgiks on võimaldada Euroopa Liidu ühisraha euro kasutuselevõttu Eestis.

Eelnõu näeb ette, et Eesti kroon kaob käibelt, kui Eesti Vabariik saab majandus- ja rahaliidu

täieõiguslikuks liikmeks.

Kõnealust eelnõu menetledes otsustas Riigikogu kasutada põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse (PSJKS) §-st 71 tulenevat õigust küsida Riigikohtult seisukohta, kuidas

tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamine omab

otsustavat tähtsust Euroopa Liidu liikme kohustuse täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel.

2. Riigikogu võttis 25. jaanuaril 2006. a vastu otsuse taotleda Riigikohtu seisukohta Eesti Vabariigi

põhiseaduse (PS) § 111 tõlgendamise kohta koostoimes Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise

seaduse (PSTS) ja Euroopa Liidu õigusega.

Otsusega taotleb Riigikogu Riigikohtult seisukohta, kas Eesti Vabariigi põhiseaduse § 111 saab

koostoimes Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse ja Euroopa Liidu õigusega tõlgendada

selliselt, et:

1) Eesti Pangal on majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes Eesti raha

emiteerimise ainuõigus;

2) Eesti Pank säilitab majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes Eesti

krooni emiteerimise õiguse.

Riigikogu arvates on Riigikohtult seisukoha saamine PS § 111 tõlgendamise kohta koostoimes

põhiseaduse täiendamise seaduse ja Euroopa Liidu õigusega otsustava tähtsusega Riigikogu

menetluses oleva Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE) vastuvõtmiseks.

Euroopa Liidu liikme kohustuseks on Eesti Euroopa Liiduga ühinemise akti artiklis 4 ja Euroopa

Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikes 2 sätestatud kohustus võtta kasutusele ühisraha.

Majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks saamisel kaob käibelt Eesti kroon ning Euroopa

Keskpangal on vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 106 lõikele 1 ainuõigus anda luba

pangatähtede emissiooniks ühenduse piires. Samas aga sätestab põhiseaduse § 111, et Eesti raha

emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal, Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu

stabiilsuse eest. Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse § 2 näeb ette, et Eesti kuulumisel

Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid

õigusi ja kohustusi.

Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu § 2 sätestab Eesti Panga eesmärgi ja ülesanded

majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes ning § 13 pangatähtede ja

müntide emiteerimise korra.

3. Riigikogu 25. jaanuari 2006. a otsus laekus Riigikohtusse 30. jaanuaril 2006.

ASJASSEPUUTUVAD SÄTTED

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 111:

"Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal. Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea riigi

vääringu stabiilsuse eest."

Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse § 2:

"Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades

liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi."

Riigikogu menetluses oleva Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu (720 SE) esimese

lugemise teksti § 2:

"Paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"§ 2. Eesti Panga eesmärk ja ülesanded

(1) Eesti Panga esmane eesmärk on hindade stabiilsuse säilitamine. Kooskõlas Euroopa Ühenduse

asutamislepinguga toetab Eesti Pank muude majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamist.

(2) Eesti Panga ülesanded on:

1) Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine ning Euroopa Keskpanga nõukogu

poolt määratletud rahapoliitika elluviimine;

2) välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine;

3) maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine;

4) maksesüsteemide ning finantssüsteemi arendamisel osalemine;

5) raharingluse korraldamine, pangatähtede emiteerimisele kaasa aitamine ja müntide emiteerimine;

6) Eesti maksebilansi koostamine;

7) oma ülesannete täitmiseks vajaliku statistika kogumine ja avaldamine;

8) muud seadustega Eesti Pangale pandud ülesanded, mis ei ole vastuolus käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud eesmärkidega."."

Sama seaduseelnõu § 13:

"Seadust täiendatakse §-ga 14¹ järgmises sõnastuses:

"§ 14 1. Pangatähed ja mündid

(1) Euroopa Keskpanga loal on Eesti Pangal õigus emiteerida euro pangatähti.

(2) Eesti Pangal on ainuõigus emiteerida Eesti Vabariigis münte. Euro müntide emissioonimahu peab

eelnevalt heaks kiitma Euroopa Keskpank.

(3) Vigastatud ja rikutud pangatähti ja münte võtavad vastu ning asendavad uutega Eesti Pank ning

tema volitatud krediidiasutused Euroopa Liidu õigusaktidega sätestatud korras. Eesti Panga

presidendil on õigus oma määrusega kehtestada täpsemad reeglid vigastatud ja rikutud pangatähtede

ja müntide käitlemise kohta."."

Lepingu Belgia Kuningriigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania

Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi,

Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Portugali Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi

Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning Tšehhi

Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi,

Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vahel Tšehhi Vabariigi,

Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta

Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga

(liitumisleping) artikli 1 lõiked 1 ja 2 sätestavad:

"1.Tšehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Ungari Vabariik,

Malta Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik saavad Euroopa Liidu

liikmeteks ning liidu muudetud või täiendatud aluslepingute osapoolteks.

2.Vastuvõtutingimused ja vastuvõtust tingitud muudatused liidu aluslepingutes on sätestatud

käesolevale lepingule lisatud aktis. Nimetatud akti sätted moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu

osa."

Akti Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari

Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi

ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (ühinemisakt)

artikkel 4:

"Alates ühinemiskuupäevast osaleb iga uus liikmesriik majandus- ja rahaliidus kui liikmesriik, mille

suhtes on kehtestatud erand Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 tähenduses."

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 106:

"1. Euroopa Keskpangal (EKP) on ainuõigus anda luba pangatähtede emissiooniks ühenduse piires.

Pangatähti võivad emiteerida EKP ja riikide keskpangad. EKP ja riikide keskpankade emiteeritud

pangatähed on ühenduses ainsad seadusliku maksevahendi staatusega pangatähed.

2. Liikmesriigid võivad emiteerida münte tingimusel, et EKP on emissiooni mahu heaks kiitnud.

Toimides vastavalt artiklis 252 sätestatud menetlusele ning pärast konsulteerimist EKP-ga, võib

nõukogu võtta meetmeid kõigi ringlusse lastavate müntide nominaalväärtuse ja tehniliste tunnuste

ühtlustamiseks niivõrd, kui see on vajalik nende tõrgeteta ringluseks ühenduse piires."

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 109:

"Iga liikmesriik tagab, et hiljemalt Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) asutamise kuupäevaks on

tema siseriiklikud õigusaktid, kaasa arvatud tema keskpanga põhikiri, vastavuses käesoleva lepinguga

ja EKPS põhikirjaga."

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõiked 1-3:

"1. Kui kooskõlas artikli 121 lõikega 3 on vastu võetud otsus kuupäeva kindlaksmääramise kohta,

otsustab nõukogu artikli 121 lõikes 2 märgitud soovituste ja komisjoni soovituse põhjal

kvalifitseeritud häälteenamusega, kas mõnele liikmesriikidest - ja kui, siis millisele - lubatakse

käesoleva artikli lõikes 3 määratletud erand. Niisugustele liikmesriikidele viidatakse käesolevas

lepingus kui "liikmesriikidele, mille suhtes on kehtestatud erand".

Kui nõukogu on kooskõlas artikli 121 lõikega 4 kindlaks teinud, millised liikmesriigid täidavad

ühisraha kasutuselevõtmiseks vajalikke tingimusi, siis neile liikmesriikidele, kes tingimusi ei täida,

lubatakse käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud erand. Niisugustele liikmesriikidele viidatakse

käesolevas lepingus kui "liikmesriikidele, mille suhtes on kehtestatud erand".

2. Vähemalt kord iga kahe aasta jooksul või selle liikmesriigi taotlusel, mille suhtes on kehtestatud

erand, annavad komisjon ja Euroopa Keskpank aru nõukogule vastavalt artikli 121 lõikes 1 sätestatud

menetlusele. Pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ja pärast arutelu riigipeade ja

valitsusjuhtide tasandil kokku tulnud nõukogus otsustab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega

komisjoni ettepaneku põhjal, millised liikmesriigid, mille suhtes on kehtestatud erand, täidavad

vajalikke tingimusi artikli 121 lõikes 1 esitatud kriteeriumide alusel, ja tühistab asjassepuutuvatele

liikmesriikidele kehtestatud erandid.

3. Lõikes 1 märgitud erand tähendab, et asjassepuutuva liikmesriigi suhtes ei kohaldata järgmisi

artikleid: 104 lõiked 9 ja 11, 105 lõiked 1-3 ja 5, 106, 110, 111 ja 112 lõike 2 punkt b. Niisuguse

liikmesriigi ja tema keskpanga ilmajätmine õigustest ja kohustustest EKPS raames on sätestatud

EKPS põhikirja IX peatükis."

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Riigikogu põhiseaduskomisjoni, rahanduskomisjoni ja Eesti Panga arvates ei ole Eesti Pangal

majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes põhiseaduse § 111 põhiseaduse

täiendamise seaduse ja Euroopa Liidu õigusega koostoimes tõlgendades Eesti raha emiteerimise

ainuõigust. Ka ei säilita Eesti Pank majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise

tingimustes Eesti krooni emiteerimise õigust.

Riigikogu põhiseadus- ja rahanduskomisjon leiavad, et põhiseaduse täiendamise seadus moodustab

koos põhiseaduse ja põhiseaduse rakendamise seadusega konstitutsiooniliste aktide süsteemi, milles

põhiseaduse täiendamise seadus muudab läbivalt kogu põhiseadust. Kui mõni põhiseaduse säte ei

võimalda mõnda Euroopa Liidu liikme kohustust täita, lähtutakse Euroopa Liidu õigusest.

Eesti Pank on seisukohal, et PS § 111 ei saa vastavalt põhiseaduse täiendamise seaduse §-ga 2 Eesti

põhiseaduslikku akti inkorporeeritud Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõttele alates Eesti

suhtes kehtestatud erandi kaotamisest enam kohaldada.

5. Õiguskantsler ja justiitsminister leiavad, et põhiseaduse § 111 saab koostoimes põhiseaduse

täiendamise seaduse ja Euroopa Liidu õigusega tõlgendada selliselt, et Eesti Pangal ei ole majandus-

ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes Eesti raha emiteerimise ainuõigust. Samuti

ei saa Eesti Panga võimalik õigus emiteerida majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise

tingimustes Eesti krooni tuleneda põhiseaduse §-st 111.

Kui õiguskantsler peab võimalikuks põhiseaduse sätetele tõlgendamise teel uue, Euroopa Liidu

õigusega kooskõlas oleva sisu andmist, siis justiitsministri arvates saab olenevalt põhiseaduse sättest

seda kas Euroopa Liidu õigusega kooskõlas olevalt tõlgendada või tuleb see Euroopa Liidu õigust

eelistades kohaldamata jätta.

Õiguskantsler peab kahetsusväärseks olukorda, kus põhiseaduse grammatiline säte ja tegelik sisu on

kasvanud lahku. Põhiseaduse rakendatavuse tagamiseks ning õigusselguse põhimõttest lähtudes on

parimaks lahenduseks põhiseadus, kuhu on sisse viidud liitumislepingust tulenevad ja Euroopa Liidu

õiguse ülevõtmisega kaasnenud muudatused.

Justiitsminister märgib, et Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse § 2 välistab võimaluse, et

põhiseadus ja Euroopa Liidu õigus võiksid omavahel vastuollu minna, sest Eesti kuulumisel Euroopa

Liitu kohaldatakse põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Võimalik

on üksnes grammatiline (formaalne) vastuolu. Euroopa Kohtu praktikast tulenevate Euroopa Liidu

õiguse ülimuslikkuse ja vahetu kohaldamise põhimõtete kohaselt ei ole siseriikliku õigusakti,

sealhulgas põhiseaduse Euroopa Liidu õigusega vastuolus olev säte kohaldatav. Seejuures jääb

Euroopa Liidu õigusega vastuolus olev siseriikliku õiguse säte kehtima.

RIIGIKOHTU PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikogu on Riigikohtule esitanud kaks küsimust põhiseaduse § 111 tõlgendamise kohta

koostoimes põhiseaduse täiendamise seaduse ja Euroopa Liidu õigusega, pidades neid menetluses

oleva Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise seisukohalt tähtsaks. Riigikohus

hindab kõigepealt, kas Riigikogu taotlus on lubatav (I). Seejärel käsitleb kolleegium põhiseaduse

täiendamise seaduse tähendust (II), Riigikogu küsimusi nende esitamise järjekorras (III) ja esitab

kokkuvõtva seisukoha (IV).

I

7. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 71 näeb ette, et Riigikogu võib esitada

Riigikohtule taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu

õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamisel on otsustav tähtsus Euroopa Liidu liikme kohustuste

täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel.

Järgnevalt kontrollib kolleegium, kas praegusel juhul on tegemist Euroopa Liidu liikme kohustuste

täitmiseks vajaliku seaduse eelnõuga ja kas põhiseaduse tõlgendamisel koostoimes Euroopa Liidu

õigusega on selle eelnõu vastuvõtmisel otsustav tähtsus.

8. Riigikogu osundab oma 25. jaanuari 2006. a otsuses Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu

§-dele 2 ja 13. Eelnõu § 2 sätestab Eesti Panga eesmärgi ja ülesanded majandus- ja rahaliidu

täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes ja § 13 pangatähtede ja müntide emiteerimise korra.

Eelnõu seletuskirjast nähtub, et mõlema sätte formuleerimisel on lähtutud Euroopa Liidu liikme

kohustusest majandus- ja rahaliidu täieõigusliku liikmelisuse tingimustes võtta kasutusele Euroopa

Liidu ühisraha euro. Seega on esimene PSJKS §-s 71 ettenähtud tingimus täidetud.

9. Kolleegium on seisukohal, et selleks, et põhiseaduse tõlgendamisel koostoimes Euroopa Liidu

õigusega oleks eelnõu vastuvõtmisel otsustav tähtsus, peab eelnõu või selle säte otseselt seonduma

Riigikogu osundatud põhiseaduse sätte või põhimõttega. Samuti ei või Riigikogu osundatud

põhiseaduse sätte või põhimõtte tõlgendus koostoimes põhiseaduse täiendamise seaduse ja Euroopa

Liidu õigusega olla niigi ilmne. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium peab

põhjendatuks Riigikogule seisukoha andmist vaid olukorras, kus põhiseaduse sätte või põhimõtte

tähendus on selle tõlgendamisel koosmõjus põhiseaduse täiendamise seaduse ja Euroopa Liidu

õigusega ebaselge või vaieldav, mistõttu sellega seonduva seaduseelnõu menetlemine Riigikogus on

raskendatud. Riigikohus piirdub probleemi analüüsimisega üksnes Riigikogu poolt esitatud

küsimustele vastamiseks vajalikus ulatuses.

10. Riigikogu otsuses osundatakse Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu §-dele 2 ja 13.

Samas seondub Riigikohtule esitatud küsimustega otseselt üksnes eelnõu § 13. Sellest tulenevalt

käsitleb Riigikohus üksnes Eesti Panga seaduse muutmise seaduse eelnõu §-ga 13 Eesti Panga

seadusesse lisatavast §-st 141 tulenevaid raha emiteerimise õiguse probleeme.

11. Põhiseaduses reguleerib raha emiteerimise õigust § 111, sätestades, et Eesti raha emissiooni

ainuõigus on Eesti Pangal. Põhiseaduse täiendamise seaduse § 2 nõuab, et põhiseadust kohaldataks

Eesti kuulumisel Euroopa Liitu, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.

Liitumislepingu artikli 1 teise lõike kohaselt on Eesti Vabariigi vastuvõtutingimused ja vastuvõtust

tingitud muudatused liidu aluslepingutes sätestatud lepingule lisatud aktis, mis on liitumislepingu

lahutamatuks osaks. Vastavalt ühinemisakti artiklile 4 osaleb Eesti Vabariik majandus- ja rahaliidus

ühinemisest alates kui liikmesriik, kelle suhtes on kehtestatud erand Euroopa Ühenduse

asutamislepingu artikli 122 mõttes. Seega ei kohaldata Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli

122 lõike 3 kohaselt Eesti Vabariigi suhtes kuni majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks

saamiseni Euroopa Ühenduse asutamislepingu teatud sätteid, sealhulgas artiklit 106, mis sätestab

euro ainsa seadusliku maksevahendina ühenduses ja Euroopa Keskpanga ainuõiguse lubada

pangatähtede emiteerimist. Samast artiklist tulenevalt peab Euroopa Keskpank heaks kiitma ka

müntide emissiooni mahu.

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikest 2 tuleneb, et Eesti Vabariik võib majandus- ja

rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks saada kas riigi enda või Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga

algatusel, kui ta täidab euro kasutusele võtmiseks vajalikke tingimusi.

Vaatlusalune eelnõu puudutab Eesti Panga õigusi ja kohustusi Eesti Vabariigi majandus- ja rahaliidu

täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes. Seega peab ka Riigikohus analüüsima

tulevikkuvaatavalt seda õiguslikku olukorda, mis tekib siis, kui Eesti Vabariigi suhtes tühistatakse

erand ja ta saab majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks.

12. Kõrvutades PS § 111 teksti Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 106 tekstiga, peab

Riigikohus võimalikuks, et Riigikogu jaoks jäi ebaselgeks, missuguse järelmini viib nende sätete

koosmõjus tõlgendamine lähtuvalt PSTS §-st 2. Järelikult on Riigikogu taotluse läbivaatamine

tulenevalt PSJKS §-st 71 lubatav.

II

13. Kolleegium peab vajalikuks enne Riigikogu küsimustele vastamist selgitada, mida tõi kaasa

põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmine rahvahääletusel Eesti põhiseadusliku korra jaoks

tervikuna.

14. Põhiseadust täiendati 14. septembri 2003. a rahvahääletusel, kasutades põhiseaduse muutmiseks

sellist mudelit, mille kohaselt põhiseaduse täiendused sisalduvad eraldiseisvates konstitutsioonilistes

aktides ning põhiseaduse enda sätteid formaalselt ei muudeta. Samas tuleb põhiseaduse teksti lugeda

alati koos täiendustega ja põhiseaduse tekstist kohaldatakse üksnes seda osa, mis ei ole põhiseaduse

täiendustega vastuolus.

Niisiis tuleb Eesti Vabariigi põhiseadust lugeda koos Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise

seadusega, kohaldades põhiseadusest üksnes seda osa, mida põhiseaduse täiendamise seadus ei

muuda.

15. Põhiseaduse täiendamise seaduse § 2 järgi kohaldatakse põhiseadust, arvestades liitumislepingust

tulenevaid õigusi ja kohustusi. Põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu vastuvõtmise tulemusena

muutus Euroopa Liidu õigus üheks põhiseaduse tõlgendamise ja rakendamise aluseks.

16. Sisuliselt tähendab see põhiseaduse olulist ja läbivat muutmist osas, milles see ei vasta Euroopa

Liidu õigusele. Selgitamaks välja, missugune osa põhiseadusest on kohaldatav, tuleb seda tõlgendada

koosmõjus Eesti jaoks liitumislepingu kaudu siduvaks muutunud Euroopa Liidu õigusega. Kohaldada

saab seejuures üksnes seda osa põhiseadusest, mis on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas või

reguleerib suhteid, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri. Põhiseaduse nende sätete toime, mis pole

Euroopa Liidu õigusega kooskõlas ja mida seepärast kohaldada ei saa, aga peatub. Teisisõnu

tähendab see seda, et Euroopa Liidu ainupädevuses või Euroopa Liiduga jagatud pädevuses olevates

valdkondades kohaldatakse Eesti seaduste, sealhulgas põhiseaduse vastuolu korral Euroopa Liidu

õigusega Euroopa Liidu õigust.

III

17. Riigikogu taotleb Riigikohtu seisukohta selle kohta, kas Eesti Vabariigi põhiseaduse § 111 saab

koostoimes Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse ja Euroopa Liidu õigusega tõlgendada

selliselt, et Eesti Pangal on majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes Eesti

raha emiteerimise ainuõigus või Eesti krooni emiteerimise õigus.

18. Riigikogu küsimusele vastamiseks tuleb PS § 111 vastavalt PSTS §-le 2 tõlgendada koostoimes

asjakohase (Euroopa Liidu liikme kohustuse täitmise eesmärgil menetletava eelnõuga seonduva)

Euroopa Liidu õigusega, st Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 106. Riigikohtu arvates

puutub lisaks nimetatud artiklile asjasse ka Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 109, mille

kohaselt iga liikmesriik tagab, et hiljemalt Euroopa Keskpankade Süsteemi asutamiskuupäevaks on

tema siseriiklikud õigusaktid, kaasa arvatud tema keskpanga põhikiri, vastavuses käesoleva lepinguga

ja Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikirjaga.

Kuna põhiseaduse § 111 sätestab Eesti Panga ainuõiguse emiteerida Eesti raha ja Euroopa Ühenduse

asutamislepingu artikli 106 kohaselt on Euroopa Ühenduse piires ainsa seadusliku maksevahendi

staatust omava euro emiteerimise lubamise ainuõigus Euroopa Keskpangal, siis ei ole põhiseaduse

§ 111 ühitatav Euroopa Liidu õigusega, see tähendab, et PS § 111 ja Euroopa Liidu õigust ei ole

võimalik samaaegselt kohaldada. Tulenevalt põhiseaduse täiendamise seaduse §-st 2 tuleb seega

põhiseaduse § 111 kohaldamata jätta ja lähtuda Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklist 106. Nii

tekib pärast Eesti Vabariigi majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks saamist õiguslik olukord,

kus Eesti Pank võib emiteerida euro pangatähti Euroopa Keskpanga loal ja euro münte Euroopa

Keskpanga poolt ettenähtud mahus, kusjuures euro on Eesti Vabariigi territooriumil ainus seaduslik

maksevahend.

Kolleegiumi arvates on täidetud ka Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 109 nõuded, sest

põhiseaduse täiendamise seadus lubab põhiseadust lugeda kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

IV

19. Lähtudes eeltoodud arutluskäigust, vastab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium mõlemale

Riigikogu küsimusele eitavalt.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi arvates ei ole Eesti Pangal majandus- ja

rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks olemise tingimustes Eesti raha emiteerimise ainuõigust ega

Eesti krooni emiteerimise õigust.

Tartus 11. mail 2006.

Märt Rask, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg,

Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister,

Ants Kull, Villu Kõve, Jüri Põld