3-3-1-65-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-65-05

Otsuse kuupäev

10. mai 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia

Laffranque

Kohtuasi

AS-i XXXX kaebus Maksu- ja Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri

23. augusti 2004. a maksuotsuse nr 800 J 2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 9. juuni 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-

191/05

Menetluse alus Riigikohtus

AS-i XXXX ja OÜ XXXX XXXX kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AS-i XXXX ja OÜ XXXX XXXX kassatsioonkaebused rahuldamata.

Jätta jõusse Tartu Ringkonnakohtu 9. juuni 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-191/05, täiendades

selle põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

Arvata kautsjonid riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS XXXX ostis Poola Vabariigist külmutatud kanakintsud ja külmutatud kalkunifileed ilma

kontideta. Kaup laaditi transpordivahendile Poolas 29. ja 30. aprillil 2004 ja jõudis Eesti Vabariiki

pärast 1. maid 2004 (s.o pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga). OÜ XXXX XXXX esitas

deklarandina enda nimel AS-i XXXX eest kauba kohta Maksu- ja Tolliameti (MTA) Tartu

Tolliinspektuurile tollideklaratsiooni, mille kohaselt rakendati vabasse ringlusse lubamise

tolliprotseduuri kaupadele külmutatud kanakintsud (kaubakood 0207146000, netokaal 10 050 kg,

statistiline väärtus 316 711 krooni) ja külmutatud kalkunifilee ilma kontideta (kood 020727100, kaal

11 000 kg, väärtus 497 910 krooni). Tolliametnik tegi deklaratsioonile tollivormistused 4. mail 2004,

tehes muudatused protseduuri ja soodustuse osas, ülejäänud osas tolliinspektuur paranduste

tegemiseks alust ei näinud ja aktsepteeris deklaratsiooni. Impordimaksud tasus OÜ XXXX XXXX

13. mail 2004 koondteatisega nr 2004/1 kokku summas 146 632 krooni.

Maksu- ja Tolliameti 31. mai 2004. a kirjaga nr 16.-3-1/2130 teavitati nii AS-i XXXX kui ka OÜ-d

XXXX XXXX, et juba vormistatud deklaratsiooni osas kohaldatakse kolmanda riigi tollimaksumäära

ja sellepärast tuleb deklaratsiooni muuta, ühtlasi paluti kontrollida ja viia seadusandlusega vastavusse

deklaratsioonis olevad andmed ja teavitada muudatustest tolli kirjalikult hiljemalt 7. juunil 2004.

23. augustil 2004 koostas Tartu Tolliinspektuur maksuotsuse nr 800 J 1 tasumisele kuuluva

maksusumma määramiseks, millega kohustati OÜ-d XXXX XXXX tasuma Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele AS-i XXXX maksuvõla summas 275 565 krooni, mis koosnes tollimaksust 218 948

krooni, käibemaksust 39 410 krooni ja intressist 17 207 krooni. Tasuda tuli 10 päeva jooksul

arvestades tasumisele kuuluva tollimaksu summa teatamisest.

23. augustil 2004 koostas Tartu Tolliinspektuur maksuotsuse nr 800 J 2 tasumisele kuuluva

maksusumma määramiseks, millega kohustati AS-i XXXX tasuma maksuvõlg, mis koosnes

tollimaksust 218 948 krooni, käibemaksust 39 410 krooni ja intressist 17 207 krooni, 10 päeva

jooksul arvestades tasumisele kuuluva tollimaksu summa teatamisest.

2. AS XXXX esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Tolliinspektuuri 23. augusti 2004. a

maksuotsuse nr 800 J 2 tühistamiseks. Kaebaja AS XXXX leidis, et Tartu Tolliinspektuur ei olnud

deklaratsiooni aktsepteerimisel teadlik EÜ Komisjoni 10. novembri 2003. a määruse nr 1972/2003

"Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia

ühinemisel põllumajandustoodetega kauplemise suhtes võetavate üleminekumeetmete kohta"

rakendamisest ega olemasolust, kuna vastasel korral oleks tolliametnikul olnud kohustus juhtida

tähelepanu määruse kohaldamisele ning teha vastavad parandused tollideklaratsiooni.

MTA Tartu Tolliinspektuur vaidles kaebusele vastu, leides, et 1. mail 2004. aastal jõustunud

Tolliseaduse (TS) § 1 määratleb selle seaduse reguleerimisala, mille kohaselt kohaldatakse Eesti

Vabariigi ja väljaspool Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja territooriumide

vahelisele kaubandusele, sellega tegeleva isiku ja tolli õigustele, kohustustele ja vastutusele

Ühenduse tolliseadustikku (ÜTS) ja seda rakendavaid teisi EL-i õigusakte, seega ka Euroopa

Komisjoni määrust nr 1972/2003. Eesti Tolliseadust kohaldatakse üksnes Ühenduse tolliseadustikuga

reguleerimata osas. Liiatigi on Euroopa Komisjoni määruse nr 1972/2003 rakendussätetes kirjas, et

määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Seega ei ole maksunõue

esitatud ka vale subjekti suhtes.

Menetlusse olid kaasatud kolmanda isikuna OÜ XXXX XXXX, kes toetas kaebaja seisukohti ja oli

omakorda halduskohtus vaidlustanud Tartu Tolliinspektuuri 23. augusti 2004. a maksuotsuse nr 800 J

1. 3. Tartu Halduskohus rahuldas kaebuse ja tühistas 4. märtsi 2005. a otsusega haldusasjas nr 3-

477/04 Tartu Tolliinspektuuri maksuotsuse nr 800 J 2.

Otsuse põhjendustes toetuti Riigikohtu halduskolleegiumi 15. märtsi 2004. a otsusele haldusasjas

nr 3-3-1-7-04, mille kohaselt ei ole juhul, kui deklarant tegi kõik tema kasutuses olevad andmed

maksu koheseks õigeks määramiseks tollile kättesaadavaks ning toll määras nende andmete alusel

maksusumma, kuid muudab hiljem oma seisukohta, tegemist uue asjaoluga, mis võimaldaks

maksusummat korrigeerida. Korrigeerimisel peab toll põhjendama, mil viisil uus asjaolu talle

teatavaks sai ning miks see ei olnud teada esialgse maksusumma määramise ajal. Tartu Halduskohtu

arvates on nimetatud otsuses toodud põhimõte asjas kohaldatav ja ei sõltu Eesti astumisest Euroopa

Liitu. OÜ XXXX XXXX ja AS-i XXXX kohustus vaidlusalust deklaratsiooni muuta pidi MTA kirja

kohaselt tulenema TS §-st 49 ja selle alusel välja antud rahandusministri 23. aprilli 2004. a määrusest

nr 95, mis reguleerivad tollideklaratsioonide muutmist pärast kauba vabastamist. Eelnimetatud

määruse § 1 lg 2 kohaselt muudetakse deklaratsioone juhul, kui muutub kaupade algne või

muudatustest tulenev kogus või väärtus või maksusumma. ÜTS art 218 kohaselt tehakse tollivõla

tekkimisel kauba tollideklaratsiooni aktsepteerimisel tollivõlast tuleneva maksusumma arvestuskanne

niipea, kui see summa on arvutatud ja hiljemalt teisel kauba vabastamisele järgneval päeval.

Praegusel juhul tehti muudatused 31. mail 2004 ja uus maksuotsus 23. augustil 2004, samal ajal kui

deklaratsioon oli aktsepteeritud 4. mail 2004 ja seal märgitud summa oli tasutud 13. mail 2004. Uue

maksuotsuse tegemiseks puudus ka seadusest tulenev alus (uus asjaolu), milleks ei saanud olla Eesti

astumine Euroopa Liitu. Uut asjaolu ei ole tolliinspektuur oma uues otsuses ka näidanud.

Deklaratsiooni aktsepteerimisel olid tolliinspektuuril olemas kõik andmed otsuse tegemiseks, seega

arvestas tasumisele kuuluva maksusumma valesti tolliametnik, kes märkis summa enne

aktsepteerimist deklaratsioonile. Kuigi seadusest tulenevalt lasub vastutus deklaratsioonis

deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse eest deklarandil, ei saa jätta arvestamata asjaolu, et

tolliametnik ei arvestanud kõiki võimalikke maksusumma muutmisega seotud vigu ja ei teinud kõiki

parandusi juba enne kauba vabastamist, mistõttu vabaneb deklarant vastutusest.

4. MTA Tartu Tolliinspektuur esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus

otsus tühistada ja AS-i XXXX kaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt:

- halduskohtu otsuses on jäetud märkimata tõendid ja seadused, millest tuleneb, et maksuotsuse

tegemiseks puudus uus asjaolu;

- tähelepanuta on jäetud asjaolu, et Tolliseadus kaotas kehtivuse Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga ja

et väljaspool Euroopa Liidu territooriumi asuvate riikide ning territooriumide ja Eesti vahel

toimuvale kaubandusele ja sellega seotud õigustele ning kohustustele kohaldatakse Ühenduse

tolliseadustikku. Seega ei ole võimalik ka lähtuda Riigikohtu lahendist, mis tõlgendas Tolliseadust;

- maksuvabastuse eelduseks saab olla üksnes asjaolu, et juriidiliste faktide kogum vastab

teokoosseisu tunnustele. Sellisele teokoosseisu sätestusele ei ole kohtuotsuses viidatud;

- ei ole õige, et apellandile olid kõik andmed maksuotsuse tegemiseks deklaratsiooni aktsepteerimisel

teada;

- kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, samastades arvestuskande tasumisele

kuuluva maksusumma määramiseks tehtava haldusaktiga;

- väär on järeldus, et tolliametnik märkis tasutava summa enne deklaratsiooni aktsepteerimist. See

kohustus oli deklarandil koos isikuga, kelle eest deklaratsioon esitati. Deklarant jättis EL-i määruse

alusel tasumisele kuuluva summa märkimata. Tema esitatud valeandmete tõttu oli maksusumma

tegelikult ettenähtust väiksem;

- nii ÜTS art 78 lg 1 kui ka TS § 49 lg 1 kohaselt võib tolli või deklarandi algatusel teha

deklaratsioonis pärast kauba vabastamist muudatusi. Järelarvestuskande mittetegemise eelduseks saab

olla vaid Ühenduse tolliseadustikus sätestatud teokoosseisu esinemine.

5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas oma 9. juuni 2005. a otsusega haldusasjas nr 2-3-191/05

MTA Tartu Tolliinspektuuri apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ja jättis kohtukulud AS-

i XXXX kanda. Ringkonnakohus leidis, et ssjas ei ole kohaldatav Riigikohtu halduskolleegiumi

15. märtsi 2004. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-7-04, sest Eesti astumisega Euroopa Liitu on muutunud

tollialased õigusaktid. Samuti peeti Riigikohtu lahendis silmas faktiliste asjaolude muutumist, kuid

siin on maksusummat korrigeeritud, sest deklaratsiooni vormistamisel ei arvestatud kehtinud

õigusliku olukorraga. Vastavalt rahandusministri 23. aprilli 2004. a määruse nr 95 § 7 lg-le 1 teavitab

toll kirjalikult deklaranti või kaudse esindamise korral isikut, kelle eest deklaratsioon esitati,

maksusumma muutumisega seotud vigadest deklaratsioonis ja deklaratsiooni muutmise vajadustest.

Juhul kui deklarant ei esita taotlust teatises nimetatud tähtaja jooksul, teeb toll muudatused

deklaratsioonis ja maksusumma nõutakse sisse Maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatud korras.

Käesolevas asjas ongi Tartu Tolliinspektuur vastavalt toiminud, deklarant või selle esindatu ei

esitanud tollile teatises nimetatud tähtaja jooksul taotlust muudatuste tegemiseks ja tollil oli õigus ise

muudatused teha ning maksusumma sisse nõuda. Imporditollimaks erga omnes (kõigi suhtes) kehtis

tolliprotseduuri tegemise ajal Euroopa Komisjoni määruse nr 1972/2003 kohaselt. Asjaolu, et

tolliinspektor aktsepteeris deklaratsiooni ja lubas kauba vabasse ringlusse, ei välista tolli õigust

vajadusel teha deklaratsioonis muudatusi ning nõuda maksusumma sisse maksuotsusega. Vastavalt

TS §-le 38 vastutavad deklarant ja kaudse esindamise korral ka isik, kelle eest deklaratsioon esitati,

andmete täielikkuse ja õigsuse eest deklaratsioonis. Praegusel juhul jättis deklarant Euroopa

Komisjoni määruse nr 1972/2003 alusel tasumisele kuuluva summa märkimata ja tasus kehtivates

õigusaktides ettenähtust väiksema maksusumma. Tolli poolt deklaratsioonis sisalduvate andmete

aktsepteerimine andmetöötlussüsteemis ei välista deklarandi vastutust. Vastavalt ÜTS art 78 lg-le 1

võib toll omal algatusel või deklarandi taotlusel teha pärast kauba vabastamist muudatusi. ÜTS

art 220 lg 1 sätestab tähtaja järelarvestuskande tegemiseks, mida Tartu Tolliinspektuur on küll

rikkunud, kuid see ei anna talle ÜTS art 220 lg 2 alusel õigust järelarvestuskanne üldse tegemata

jätta. Tähtaja rikkumine ei vabasta deklaranti maksuotsuse täitmisest. Ebaõige on seisukoht, et

järelkontrolliga on kehtestatud varem tehtud toimingule uus maks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. AS-i XXXX kassatsioonkaebuses Tartu Ringkonnakohtu 9. juuni 2005. a otsusele haldusasjas

nr 2-3-191/05 palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada, halduskohtu otsus jõusse jätta ja kohtukulud

jätta vastustaja kanda.

Kassatsioonkaebuses leitakse järgmist:

- vaidlusaluses asjas on kohaldatavad Riigikohtu halduskolleegiumi 15. märtsi 2004. a otsuses

haldusasjas nr 3-3-1-7-04 toodud seisukohad, need on kohaldatavad maksuotsuse aluseks olnud ÜTS

art-s 78 sätestatud mõiste "uus teave" sisustamisel. Riigikohtu seisukohad on seega kohaldatavad ka

pärast Eesti astumist Euroopa Liitu;

- kassaatorile jääb arusaamatuks kohtu väide, et Riigikohtu vastavas lahendis peeti silmas faktiliste

asjaolude muutumist, praeguses asjas aga korrigeeriti summat, sest ei olnud arvestatud, et muutus

õiguslik olukord. Selgusetuks jääb, kes ei olnud arvestanud õigusliku olukorra muutumisega (kas

deklarant või tolliametnik). Riigikohus on öelnud, et uue asjaoluna ei saa vaadelda praktika või

õigusakti tõlgenduse muutumist. Kassaator leiab, et juhul, kui deklarant tegi kõik tema käsutuses

olevad andmed maksu kohta teatavaks ja kättesaadavaks ja toll määras maksusumma, kuid muudab

hiljem seisukohta, siis ei ole tegemist uue asjaoluga, mis lubaks summat korrigeerida. Deklaratsioonis

esitatud andmed olid õiged ja täielikud, seetõttu ei ole kohaldatavad vastavad seadusesätted,

rahandusministri 23. aprilli 2004. a määrus nr 95 ega vastutus valeandmete eest;

- tolliametnik aktsepteeris deklaratsiooni, tegi ülevaatamise käigus paranduse, kuid ei määranud

tasumisele kuuluvat summat õigesti, tegemist on tolli veaga;

- ÜTS art 4 lg-st 9, art 62 lg-st 1, art-st 68, art-st 78, art 201 lg-st 1, art 217 lg-st 1 ja art-st 221

tuleneb, et tollimaksu määrab toll, mitte deklarant. Praegusel juhul tegi toll järelarvestuskande mitu

kuud pärast deklaratsiooni aktsepteerimist ja seega ÜTS art-s 220 sätestatud tähtaegu eirates. Seetõttu

oli järelarvestuskande tegemine õigusvastane. Kohtu järeldused sellest, et järelarvestuskannet võis

teha ka tähtaja möödumisel, on meelevaldsed ja põhjendamatud, tollil oli kohustus kinni pidada ÜTS

art 220 lg-s 1 sätestatud tähtajast;

- ei ÜTS art 78 ega TS § 49 anna tollile piiramatut õigust deklaratsioonis muudatuste tegemiseks.

Vaidlustatud maksuotsuse tegemiseks puudus seega igasugune seaduslik alus.

Samas asjas on kassatsioonkaebuse esitanud ka kolmas isik OÜ XXXX XXXX, kes samuti ei

nõustu ringkonnakohtu lahendiga ja leiab järgmist:

- arusaamatu on ringkonnakohtu väide, et Tartu Tolliinspektuur on küll rikkunud järelarvestuskande

tegemise tähtaega, kuid see ei anna talle ÜTS art 220 lg 2 alusel õigust jätta järelarvestuskanne

tegemata. Ringkonnakohus leiab ebaõigesti, et tähtaja rikkumisel puuduvad õiguslikud tagajärjed.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 134 sätestab, et õiguslikud tagajärjed on toimingul ainult

siis, kui see on tehtud kindlaksmääratud ajavahemikul (Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 33 lg 1 alusel kohaldatakse siin Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätteid);

- kohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, miks tema arvates ei ole järelkontrolliga muudetud

maksuotsusega kehtestatud uut maksu. Kohus on asja lahendamise seisukohalt olulised järeldused

teinud olematute seadusesätete alusel. Arusaamatu on ka, miks ei saa arvestuskande tegemise

tähtaega seostada maksuotsusega;

- otsuses räägitakse pidevalt järelarvestuskandest. Kassaatori arvates ei ole tegemist

järelarvestuskandega, sest deklarant pole deklareeritud andmetes vigu teinud;

- otsuses ei ole välja toodud, millised deklarandi esitatud andmed olid ebaõiged. Deklarant ei pea

esitama kaubadeklaratsioonis tollile andmeid EL-is kehtestatud maksude kohta. Deklaratsioon esitati

kirjalikult olemasolevate näidiste alusel, tolli arvutisüsteemis ei olnud tollivormistuse hetkel

täiendavat tollimaksu. ÜTS art 62 lg 1 alusel peavad esitatud deklaratsioonid aga sisaldama kõiki

vajalikke andmeid tolliprotseduuri reguleerivate sätete rakendamiseks, millele kaup on deklareeritud.

Deklarant peab seega esitama andmeid kauba, mitte maksude kohta;

- tollimaksu ei määra ega arvuta deklarant. Kui toll arvutas saadud andmete alusel vale maksu, siis

vastutab toll, mitte deklarant ega importija. Tolliinspektor tegi tollideklaratsioonile selle

aktsepteerimise käigus paranduse ja see kinnitab kassaatori väidet, et toll käsitas nimetatud juhtumit

soodustusena. Deklarant vormistas deklaratsiooni küll arvutisüsteemi abil, kuid esitas deklaratsiooni

paberkandjal, kõik andmed olid esitatud, toll nõustus nendega ega nõudnud lisaandmeid;

- pole selgunud uut asjaolu, mis tingis uue maksuotsuse tegemise. Kohus ei ole põhjendanud, mis on

Eesti seadustes seoses Euroopa Liitu astumisega muutunud ja miks varem antud Riigikohtu

tõlgendused "uuele asjaolule" enam ei kehti;

- kassaator ei ole nõus ÜTS art 78 kohaldamisega kohtuasjas, sest see käsitleb muudatusi

deklaratsioonis pärast kauba vabastamist esitatud andmete õigsuse tõttu. MTA ei viidanud deklarandi

esitatud valeandmetele ega nõudnud lisateavet.

7. Asjas on vastustajaks Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus, kuna 1. juulil 2005

ühendati MTA senised neli piirkondlikku maksukeskust ja viis tolliinspektuuri neljaks maksu- ja

tollikeskuseks, mille tulemusena moodustus Tartu ja Kagu tolliinspektuurist ja Lõuna

maksukeskusest MTA Lõuna maksu- ja tollikeskus (LÕMTK).

LÕMTK esitab kirjalikus vastuses järgmised seisukohad:

- Riigikohtu halduskolleegiumi poolt 15. märtsi 2004. a otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-7-04 toodud

seisukohtadest juhindumise välistavad Eesti liitumisel Euroopa Liiduga toimunud põhimõttelised

muudatused riigi õiguskorras;

- järelarvestuskande tegemise tähtaja rikkumine toob liikmesriigile kaasa küll negatiivse tagajärje

intressikohustuse tekkimise näol, kuid ei ole aluseks, mis vabastaks AS-i XXXX maksukohustusest

või välistaks maksuotsuse tegemise. Tähtaegade ületamine ei takista võlgnikult tollivõlga sisse nõuda

(vt Euroopa Kohtu 14. novembri 2002. a otsus kohtuasjas C-112/01: SPKR);

- vastustaja möönab, et teatud juhtudel ei tehta tasumisele kuuluva maksusumma kohta

järelarvestuskannet (vt ÜTS art 220 lg 2), kuid see on võimalik vaid juhul, kui konkreetne juriidiliste

faktide kogum vastab ÜTS-is sätestatud teokoosseisu tunnustele. ÜTS art 220 lg 2 p b ja Euroopa

Kohtu praktika näevad järelarvestuskande tegemata jätmise ühe alusena ette kolm kumuleerivat

tingimust: et arvestuskannet ei ole tehtud tolli vea tõttu, et seda viga ei oleks olnud võimalik avastada

tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt, ja et vastutav isik järgis kõiki kehtivaid sätteid

tollideklaratsiooni kohta. Vea avastatavust tuleb hinnata vea olemust, huvitatud majandusettevõtja

ametialast kogemust ning tema poolt ülesnäidatud hoolsust arvestades. Vea olemust tuleb aga hinnata

asjaomaste õigusnormide keerukust või lihtsust kaaludes ning arvestades ajavahemikku, mil

ametiasutuste ebaõige käitumine jätkus. Isegi kui käsitada arvestuskande tegemata jätmist tolli veana,

ei olnud viga selline, mida ei oleks kassaatoril olnud võimalik mõistlikult avastada. Isik peab

omaalgatuslikult tundma õppima tema tegevust reguleerivaid norme ja vajadusel pöörduma

asjatundjate poole, kõik vaidlustatud otsuses viidatud eeskirjad ja õigusaktid olid enne kauba

importimist avaldatud vastavalt kehtivale korrale kas Eesti Vabariigi või Euroopa Liidu ametlikes

väljaannetes. Lisaks oli kaebajal võimalik tutvuda MTA veebilehele paigutatud infomaterjalidega;

- deklarant ei toiminud heauskselt ega jälginud andmete märkimisel kõiki kehtivaid sätteid, millest

annab tunnistust ka viga, mis parandati tolliformaalsuste käigus. ÜTSRS art 199 lg 1 kohaselt

vastutavad andmete õigsuse, dokumentide ehtsuse ja kohustuste täitmise eest deklarant ja esindatav;

- vastustaja viitab ka rahandusministri 27. aprilli 2004. a määrusele nr 99 "Täiendavad juhised

kirjaliku tollideklaratsiooni täitmiseks, esitamiseks, aktsepteerimiseks ning lihtsustatud deklaratsiooni

esitamiseks";

- tänapäeva kaubavahetuse intensiivsuse ja tolliformaalsusteks kuluva aja tõttu ei ole reaalne kõigi

deklaratsioonide põhjalik kontrollimine enne deklaratsiooni aktsepteerimist, on ilmne, et tollil peab

olema võimalus teha järelkontrolli, tegemaks kindlaks deklaratsiooni andmete õigsust;

- toll võib nii omal algatusel kui ka deklarandi taotlusel teha deklaratsioonis pärast kauba vabastamist

muudatusi (ÜTS art 78 lg 1, TS § 49 lg 1).

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et käesolevas vaidluses on AS XXXX ja OÜ XXXX XXXX

Tartu Tolliinspektuuri 23. augusti 2004. a maksuotsustes nr 800 J 1 ja 800 J 2 tasumisele kuuluva

maksusumma osas solidaarvõlgnikud (vt ka ÜTS art 201 lg 3; art 213), sest AS-i XXXX eest, kuid

enda nimel esitas tollideklaratsiooni OÜ XXXX XXXX.

Riigikohtu halduskolleegium on 10. mai 2006. aasta otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-66-05 lahendanud

OÜ XXXX XXXX ja AS-i XXXX kassatsioonkaebused Tartu Ringkonnakohtu 9. juuni 2005. a

otsusele haldusasjas nr 2-3-206/05, mis tõstatus OÜ XXXX XXXX kaebusest halduskohtule Maksu-

ja Tolliameti Tartu Tolliinspektuuri 23. augusti 2004. a maksuotsuse nr 800 J 1 tühistamiseks ja MTA

apellatsioonkaebusest ringkonnakohtule. Seetõttu ei pea Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks

käesolevas otsuses oma 10. mai 2006. a otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-66-05 põhjendusi korrata.

9. Riigikohtu halduskolleegium märgib täiendavalt, et kuigi AS XXXX vahetult pärast Eesti

ühinemist Euroopa Liiduga ei teadnud ja võib-olla ei saanudki teada kõiki uusi tolliformaalsusi ja

maksuarvestusi deklaratsiooni täitmisel, mida Eesti ühinemine Euroopa Liiduga kaasa tõi, ei vabane

AS XXXX kohustusest esitada deklaratsioonis täielikud andmed. Seda seetõttu, et AS XXXX oli

22. oktoobril 1998. aastal sõlminud OÜ-ga XXXX XXXX tähtajatu lepingu tollimaakleri teenuse

osutamiseks, mille kohaselt AS XXXX volitas OÜ-d XXXX XXXX enda eest tollideklaratsiooni

täitma. Tollimaakleril ja tema kliendil on impordimaksude tasumise korra ja tähtaja suhtes

omavaheline kokkulepe ja seda ei reguleeri tollieeskirjad. Tollimaakler ei ole pelgalt dokumentide

vormistaja ja vastutab tollivõla tekkimise eest, ta on spetsialist, kes tollivormistuse käigus ei saa

lähtuda üksnes kliendi esitatud andmetest, vaid peab evima laialdasi teadmisi tolliregulatsioonist. OÜ

XXXX XXXX pidi seega professionaalse tollimaaklerina omama vastavaid teadmisi ja viima end

kurssi toimunud muudatustega. Sõlmides lepingu OÜ-ga XXXX XXXX, võttis AS XXXX endale

riski ja seadusega sätestatud solidaarvastutuse, usaldades tollimaakleri teenuseid.

Tulenevalt eelnevast ei näe Riigikohtu halduskolleegium alust kohelda AS-i XXXX teistmoodi OÜ-st

XXXX XXXX ega pea vajalikuks eraldi analüüsida, kas AS-i XXXX puhul võiksid olla täidetud

ÜTS art 220 lg 2 p-s b esitatud kriteeriumid, mil tasumisele kuuluva maksusumma kohta

järelarvestuskannet ei tehta.

10. Lähtudes eeltoodust, jäävad AS-i XXXX ja OÜ XXXX XXXX kassatsioonkaebused

rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 9. juuni 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-191/05 jääb jõusse.

Otsuse motiive täiendatakse käesoleva otsuse ja Riigikohtu halduskolleegiumi 10. mai 2006. a otsuse

asjas nr 3-3-1-66-05 põhjendustega. Kassaatorite AS-i XXXX ja OÜ XXXX XXXX kautsjonid tuleb

arvata riigituludesse.

11. Ringkonnakohus on kohtukulude kohta leidnud, et kuivõrd AS-i XXXX kaebus halduskohtule

jääb rahuldamata, siis jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel ka AS-i XXXX poolt esimese astme kohtus

kantud kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud taotlust kohtukulude väljamõistmiseks

esimese astme kohtu menetluses. Apellatsioonimenetluses ei ole ükski protsessiosaline esitanud

taotlust kohtukulude väljamõistmiseks.

Kassatsiooniastmes on nii AS XXXX kui ka OÜ XXXX XXXX kassatsioonkaebuse rahuldamise

korral palunud kohtukulud jätta vastustaja Maksu- ja Tolliameti kanda. Kuivõrd kassatsioonkaebused

jäävad rahuldamata ja Maksu- ja Tolliamet ei ole esitanud taotlust kohtukulude väljamõistmiseks, siis

jäävad AS-i XXXX ja OÜ XXXX XXXX kassatsiooniastmes kantud kulud samuti nende endi kanda.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque