3-4-1-4-06 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-4-06

Otsuse kuupäev

9. mai 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Indrek

Koolmeister ja Villu Kõve

Kohtuasi

AS-i Adonis Baltic Timber Group taotlus tunnistada

halduskohtumenetluse seadustiku § 75 lõike 2 punkt 2 osaliselt

põhiseadusevastaseks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta AS-i Adonis Baltic Timber Group taotlus läbi vaatamata

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksukeskuse 9. veebruari ja 8. aprilli 2004. a maksu-otsustega

(nr 12-5/3 ja 12-5/48) jäeti rahuldamata AS-i Adonis Baltic Timber Group (ABTG) käibemaksu

enammakse tagastusnõuded kokku 10 246 719 kr ulatuses ning määrati täiendavalt tasumisele

käibemaksu kokku 222 115 kr ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku 19 610 736 kr.

ABTG palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebustes eespool nimetatud maksuotsused tühistada

ning kohustada MTA Põhja maksukeskust täitma maksuotsustega rahuldamata jäetud käibemaksu

enammaksete tagastusnõuded.

Tallinna Halduskohtu 19. juuli 2004. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-1394/2004 jäeti rahuldamata

ABTG kaebus 8. aprilli 2004. a maksuotsuse peale ja 12. oktoobri 2004. a kohtuotsusega haldusasjas

nr 3-1023/2004 rahuldati kaebus 9. veebruari 2004. a maksuotsuse peale osaliselt.

Halduskohtu nende otsuste peale esitas ABTG apellatsioonkaebused, milles palus kohtuotsused

tühistada ja teha uus otsus, millega tema poolt Tallinna Halduskohtule esitatud kaebused rahuldada.

Apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 9. veebruari 2004. a kohtuotsuse peale esitas ka MTA.

Tallinna Ringkonnakohtu 29. aprilli 2005. a kohtuotsusega haldusasjas nr 2-3/315/05 rahuldati ABTG

apellatsioonkaebused osaliselt, samas rahuldati MTA apellatsioonkaebus.

ABTG kassatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohtu 29. aprilli 2005. a otsuse peale ei võtnud

Riigikohus 31. augustil 2005. a menetlusse.

2. Pärast Tallinna Ringkonnakohtu 29. aprilli 2005. a kohtuotsuse jõustumist on ABTG väitel

"tuvastatud teistes kohtuasjades asjaolud, mis kinnitavad, et maksu- ja halduskohtumenetluses on

jäänud mitmed väga olulised asjaolud õigesti tuvastamata, kuna on toimunud protsessinormide

oluline rikkumine". Samuti olevat teistes kohtuasjades tehtud otsustest (Lääne-Viru Maakohtu

20. septembri 2005. a otsus kriminaalasjas nr 1-402/05) ja kohtuistungil Tallinna Linnakohtus

(kriminaalasjas nr 1-128/05) tunnistajate ütlustest selgunud vastupidiselt kaevatud maksuotsustes ja

Tallinna Ringkonnakohtu otsuses väidetule, et ABTG ja hankijate vahel on tehingud tegelikkuses

siiski toimunud ja mitmed nendest isikutest, kelle kohtuvälistele ütlustele Tallinna Ringkonnakohus

tugines, ei ole tegelikkuses andnud väidetavaid ütlusi, mitmeid nendest isikutest on maksuameti

uurijad kallutanud andma ebaõigeid ütlusi ning mitmed on hiljem kohtuistungil andnud varasemast

erinevaid või hoopis vastupidise sisuga ütlusi.

3. ABTG pöördus teistmisavaldusega Riigikohtusse, taotledes uute asjaolude ilmsikstuleku tõttu

Tallinna Ringkonnakohtu 29. aprilli 2005. a kohtuotsuse uuesti läbivaatamist. Riigikohus

teistmisavaldust 11. jaanuaril 2006. a menetlusse ei võtnud.

4. 27. veebruaril 2006. a esitas ABTG uuesti kaebuse Tallinna Halduskohtule, väites, et pärast

Tallinna Ringkonnakohtu 29. aprilli 2005. a kohtuotsust on teistes kohtuasjades tuvastatud asjaolud,

mis kinnitavad, et maksu- ja halduskohtumenetluses, sh Tallinna Ringkonnakohtus, on jäänud

mitmed väga olulised asjaolud õigesti tuvastamata.

Tallinna Halduskohus tagastas selle kaebuse 1. märtsi 2006. a määrusega halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 11 lõike 4 alusel, leides, et sellise kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses.

Selle määruse peale esitas ABTG Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse.

Tallinna Ringkonnakohus muutis 22. märtsi 2006. a määrusega Tallinna Halduskohtu 1. märtsi

2006. a määrust ning leidis, et ABTG poolt halduskohtule esitatud kaebust ei saa menetleda

sellepärast, et on olemas jõustunud kohtuotsus, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

5. ABTG esitas seepeale Riigikohtule määruskaebuse, viidates uute asjaolude ilmsikstulekule.

Riigikohus seda kaebust 18. aprillil 2006. a menetlusse ei võtnud.

6. AS Adonis Baltic Timber Group esitas 4. aprillil 2006. a Riigikohtule taotluse, milles palub:

1) tunnistada põhiseaduse (PS) § 15 esimese lõike esimese lause ning Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikliga 13 vastuolus olevaks HKMS § 75 lõige

2 punkt 2 selles osas, et nimetatud õigusnorm ei sätesta teistmise alusena jõustunud kohtuotsust

kriminaalasjas, kui selle kohtuotsusega on tuvastatud uued määrava tähtsusega asjaolud, mis oleksid

võinud oluliselt mõjutada jõustunud kohtuotsust teistetavas asjas, või kui kriminaalasja kohtulikul

menetlemisel on tuvastatud asjaolud, mis oleksid võinud oluliselt mõjutada kohtuotsust teistetavas

asjas;

2) juhul kui Riigikohus ei pea võimalikuks võtta sisulist seisukohta eelnevalt esitatud taotluse kohta,

palutakse osundada oma kohtulahendis tõhusale kohtuliku kaitse võimalusele PS § 15 tähenduses,

tagamaks, et taotluse esitaja saaks taotleda väidetavalt tema põhiõigusi rikkuva õigusnormi

(HKMS § 75 lõige 2 punkt 2) PS § 15 esimese lõike esimesele lausele ja konventsiooni artiklile 13

vastavuse kontrollimist.

RIIGIKOHTU PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. AS Adonis Baltic Timber Group on esitanud otse Riigikohtule individuaalkaebuse, milles ta

taotleb väidetavalt tema põhiõigusi rikkuva halduskohtumenetluse seadustiku § 75 lõike 2 punkti 2

põhiseadusele vastavuse kontrollimist.

8. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 23. märtsi 2005. a määruses asjas

nr 3-4-1-6-05 (RT III 2005, 11, 104, p 4) märkinud: "Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegium meenutab, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) järgi on

võimalus esitada individuaalkaebus otse Riigikohtule piiratud. Nii võib isik, kelle õigusi rikub

Riigikogu, Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsus, vaidlustada selle otsuse Riigikohtus

(PSJKS §-d 16-18). Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib esitada erakond,

valimisliit või üksikisik (PSJKS § 37). Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei

sätesta otsesõnu võimalust esitada individuaalkaebus õigustloova akti põhiseaduslikkuse

kontrollimiseks.

Samas on Riigikohtu üldkogu, tuginedes põhiseaduse §-dele 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaldamispraktikale, korduvalt märkinud, et Riigikohus saab

jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle

põhiseaduse §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele (vt Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. a

otsus asjas nr 3-1-3-10-02 - RT III 2003, 10, 95, p 17; 6. jaanuari 2004. a otsus asjas

nr 3-1-3-13-03 - RT III 2004, 4, 36, p 32; 6. jaanuari 2004. a otsus asjas nr 3-3-2-1-04 - RT III 2004,

4, 37, p 26)"

9. Põhiseaduse §-des 13, 14 ja 15 ette nähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust

esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste

kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse (vt nt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14. aprilli 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-4-03 - RT III 2003,

13, 125, p 16). Sarnase õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile näeb ette ka kaebuse esitaja viidatud

konventsiooni artikkel 13.

10. Tulenevalt eeltoodust saaks Riigikohus menetleda ABTG taotlust üksnes juhul, kui ABTG-l

puudub muu tõhus viis talle PS §-ga 15 tagatud kohtuliku kaitse õiguse kasutamiseks.

11. Maksukorralduse seaduse § 151 ja HKMS § 7 lõige 1 näevad ette, et maksuotsusega mitte

nõustudes on maksukohuslasel õigus otsus halduskohtusse edasi kaevata. Halduskohtu otsuse peale

võib vastavalt HKMS § 31 lõikele 1 ja §-le 52 esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule ja

ringkonnakohtu lahendi peale kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Lisaks on maksukohuslasel

HKMS § 75 lõike 1 järgi võimalik pöörduda Riigikohtu poole ja taotleda uute asjaolude

ilmsikstulekul jõustunud kohtuotsuse või -määruse uuesti läbivaatamist ehk teistmist HKMS § 75

lõikes 2 sätestatud alustel. Halduskohtumenetluse seadustiku § 49 punkti 3 kohaselt on Riigikohtu

pädevuses ka kohtuvigade parandamine.

Kogu eelmainitud kohtumenetlus on olnud avatud ka kaebuse esitajale. AS Adonis Baltic Timber

Group on kasutanud tema suhtes tehtud maksuotsuste vaidlustamiseks kõiki talle Eesti Vabariigi

õigussüsteemis ette nähtud võimalusi.

12. Kolleegiumi arvates on kaebajale asja materjalidest nähtuvalt olnud põhiseaduse ja

konventsiooniga nõutaval määral tagatud nii oma õiguste kaitseks kaebuse esitamise võimalus kui ka

kohane, st õiglane ja tõhus kohtumenetlus.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium peab siinkohal vajalikuks märkida, et PS §-s 15 ettenähtud

isiku kaebeõigus ei ole absoluutne. Seadusandjal on õigus määratleda põhiseadusega sätestatud

raamides selle piirid, arvestades sealhulgas teiste põhiseaduslike väärtustega. Kolleegiumi arvates on

seadusandja vaidlustatud regulatsiooni kujundades leidnud õigusrahu ja isiku kaebeõigust kaaludes

kohase tasakaalu. Asjaolu, et menetlusosaline ei nõustu tema suhtes tehtud ja jõustunud

kohtulahendiga, ei anna iseenesest alust väita, et tema põhiõigusi on rikutud ja et sellise rikkumise

kõrvaldamiseks puudub tõhus viis kohtulikule kaitsele.

13. Eeltoodu tõttu ei ole ABTG taotlus lubatav ja Riigikohtul puudub alus selle sisuliseks

menetlemiseks. Sel põhjusel tuleb ABTG taotlus tunnistada HKMS § 75 lõike 2 punkt 2 osaliselt

põhiseadusevastaseks jätta läbi vaatamata.

Lisaks märgib Riigikohus, et HKMS § 75 lõikes 2 loetletud uute asjaolude ilmsikstulekul on ABTG-l

võimalik esitada Riigikohtule taotlus haldusasja uuesti läbivaatamiseks.

Märt Rask, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Villu Kõve