3-2-1-45-06 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-45-06

Otsuse kuupäev

Tartu, 9. mai 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

E. K hagi T. N vastu kaasomandi kasutuskorra määramiseks

ja T. N vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 8. detsembri 2005. a otsus asjas nr 2-

2/1110/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T. N kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja E. K (isikukood xxxxxxxxxxx) ja tema esindaja

vandeadvokaat Kenno Vilippus;

Kostja T. N (isikukood xxxxxxxxxxx) ja tema esindaja

vandeadvokaat Kaido Ehasoo

Asja läbivaatamise kuupäev

10. aprill 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Ringkonnakohtu 8. detsembri 2005. a otsuse resolutsioon

muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.

2. Välja mõista T. N 3000 krooni E. K kasuks kassatsiooniastmes

kantud õigusabikulu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Poolte kaasomandis on kinnistu nr 5015, mis asub Xxxxxxxxx Xxxxxxxxxx xx/Xxxxxx x, ja

kummalegi kuulub kaasomandist 1/2 suurune mõtteline osa. Maa ja ehitise kasutuskord on kindlaks

määratud Tallinna Linnakohtu 30. septembri 1999. a otsusega. Selle otsusega jäi kindlaks määramata

kaasomandis oleva pööningu ja veevarustussüsteemi kasutuskord.

2. 16. aprillil 2003. a esitas E. K hagi T. N vastu kaasomandis oleva ehitise kasutuskorra

kindlaksmääramiseks. Kostja omavolitsemise ja vägivalla lõpetamiseks tuleb kindlaks määrata

kaasomandi kasutuskord ehitise pööningul ja keldris ning kõrvaldada takistused kaasomandi

kasutamiseks. Hageja palus kohtul kindlaks määrata ehitise pööningu kasutuskord selliselt, et hageja

kasutada jääks pööningut poolitavast joonest hageja trepikoja kõrval olev pind ja kostja kasutada

tema trepikoja kõrval olev pind. Samuti palus hageja keelata kostjal veevarustuse sulgemine ning

kohustada kostjat eemaldama ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist hageja ruumidesse

suunduvalt veetorult sinna omavoliliselt paigaldatud kraanid.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Pooled ei kasuta oma kaasomandi osale vastavat osa ruumidest, hageja

kasutuses on rohkem pinda. Tuleb tunnustada väiksemat osa kasutava isiku õigust saada teiselt

kaasomanikult tasu esimesele kuuluva vara kasutamise eest. Praegusel juhul ei saa kostja hagejalt

tasu hageja osa suurusele mittevastava osa kasutamise eest. Hageja on esitanud kohtusse hagi,

millega soovib veelgi vähendada kostja ainukasutuses olevat pinda, andes talle võimaluse kasutada

osa kostja kasutuses olevaid ruume. Kostja ei nõustunud hageja pakutud võimalusega pööningu

jagamisel. Kostjal peab olema samasugune juurdepääsu õigus hageja kasutuses olevasse keldrisse.

Hageja nõue kohustada kostjat eemaldama hageja korteri veetorule paigaldatud kraan ei ole

õigustatud. Vee koguarve tasunud kostjal on õigus nõuda hagejalt sisse summad viimase tarvitatud

vee eest veearvesti näidu alusel.

4. Kostja esitas 9. jaanuaril 2004. a vastuhagi, milles palus lõpetada poolte kaasomandi kinnistule.

Kaasomandi lõpetamise viisiks määras kostja kinnistu müügi kaasomanikevahelisel enampakkumisel

ning palus kohtul kohustada enampakkumise võitnut välja maksma ostuhinnast teisele kaasomanikule

tema osa rahas proportsionaalselt teisele kaasomanikule kuuluva kaasomandi suurusega. Kostja

leidis, et poolte vahel tekkinud vastuolud ja erimeelsused on tõsised ning need ei lakka tulevikus.

Ainuvõimalik lahendus on kaasomandi lõpetamine. Pooled ei ole välistanud kaasomanikevahelise

kokkuleppega kaasomandi lõpetamise nõudeõigust. Kõige otstarbekam on panna kinnisasi

kaasomanike vahel enampakkumisele, kuna selline viis on kõige kiirem ja lihtsamini teostatav.

Kaasomandi eseme reaalosadeks jagamine on tehniliselt keeruline.

5. Hageja palus jätta kostja vastuhagi rahuldamata. 1988. aastal, kui kostja ostis poole vaidlusalusest

kinnistust, loobus hageja oma ostueesõigusest tingimusel, et mõlemad kaasomanikud ehitavad

vastavalt elamu rekonstrueerimisprojektile juurdeehitused elamu mõlemasse otsa. Hageja täitis

lubaduse, kuid kostja ei rekonstrueerinud oma majapoolt ning hakkas nõudma endale poolt hageja

juurdeehitusest, viidates õigusele omada 1/2 mõttelist osa kinnistust. Kinnistu müügi korral

moodustab kostja majapool vaevalt viiendiku kogu elamu väärtusest, kuid kostja soovib vastuhagis

endale poole müügisummast. Kostja põhjendab kaasomandi lõpetamise vajadust asjaoluga, et hageja

pöördus kasutuskorra määramise nõudega teist korda kohtu poole. Kohtu poole pöördumine oli

hageja ainus võimalus kostja vägivalla lõpetamiseks. Elamu, mille kaasomandi lõpetamist vastuhagis

taotletakse, on hageja koduks olnud juba alates lapsepõlvest. Vastuhagi on võrreldes haginõudega

ebaproportsionaalne ning vastuhagi rahuldamise tagajärg oleks hageja jaoks ebaõiglane ning mõjuks

sisuliselt karistusena selle eest, et hageja julges enda õiguste kaitseks kohtu poole pöörduda. Hageja

nõustus kaasomandi lõpetamisega ainult selliselt, et kaasomandis olev kinnisasi jäetaks temale,

pannes talle kohustuse maksta kostjale tema osa välja rahas. Kostja ei ole nimetanud neid tehnilisi

põhjusi, miks kinnisasja reaalosadeks jagamine on keeruline.

6. Tallinna Linnakohus rahuldas 12. aprilli 2005. a otsusega hagi osaliselt ning jättis vastuhagi

rahuldamata. Linnakohus jättis hageja ainukasutusse osa pööningust, mis jääb ruumide 12, 13 ja 14

ning osaliselt ruumide 11 ja 15 kohale, ning osa pööningust, mis jääb ruumide 10 ja 16 ning osaliselt

ruumide 11 ja 15 kohale. Kohus keelas kostjal hageja kasutuses olevatesse ruumidesse suunduva

veevarustuse takistamise ning jättis rahuldamata hageja nõude kostja kohustamises veetorustikult

veekraanide eemaldamiseks. Kohus võttis vastu hageja loobumise hagist ja lõpetas menetluse kostja

kohustamises lubada hagejal või teda esindaval isikul siseneda tema ainukasutuses olevasse keldrisse

kaasomandis oleva veetorustiku hooldamiseks ja remondiks ning veemõõtjate näitude

registreerimiseks ning kostja kohustamises lubada hagejal või teda esindaval isikul ning

korstnapühkijal kuni hageja kasutuses oleva trepikoja kolmanda korruse valmimiseni siseneda

pööningule kostja ainukasutuses oleva trepikoja kaudu. Kohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi

kaasomandi lõpetamiseks ja asja müümiseks kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Kohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 10 060 krooni ja Eesti Vabariigi kasuks 1500 krooni kohtukulude katteks.

7. Pooled vaidlevad kaasomandi kasutamise ja lõpetamise üle. Hageja nõuab kaasomandis oleva

elamu pööningu kasutamise korra määramist. Pooled kinnitasid kohtus, et pööningu kasutamise kord

hageja pakutud viisil vastab mõlema kaasomaniku huvidele. Hageja nõue on kooskõlas Tallinna

Linnakohtu 30. septembri 1999. a otsusega määratud vara kasutamise korraga. Linnakohus rahuldas

hageja nõude pööningu kasutamise osas.

8. Kostja nõudis kaasomandi lõpetamist ja asja jagamist selle müümisega kaasomanikevahelisel

enampakkumisel. Hageja kaasomandi lõpetamisega ei nõustunud ega esitanud seetõttu kohtule hagi

kaasomandi jagamise viisi määramises. On õige, et AÕS § 76 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal

nõuda kaasomandi lõpetamist. Kaasomandi lõpetamine toob aga kaasa AÕS § 77 alusel ühise asja

jagamise. Pooled ei ole kaasomandi lõpetamises ja asja jagamises kokku leppinud. AÕS § 77 lõike 2

järgi saab kohus asja jagada üksnes viisil, milleks on esitatud hagi. Asja jagamine peab toimuma

mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Linnakohus leidis, et kostja

pakutud viis ei ole esile toodud asjaoludel põhjendatud ja ta jättis kaasomandi lõpetamise nõude

rahuldamata. Pooled seletasid kohtus, et nendel puuduvad rahalised vahendid vaidlusaluse kinnisasja

soetamiseks selle hariliku väärtusega. Seega on õige hageja väide, et kaasomanikevahelisel

enampakkumisel osaleksid tõenäoliselt varjatult kolmandad isikud. Pooled kasutavad ühist asja

elamiseks. Vaidlust ei ole selles, et hagejale ja tema perekonnale on elamu olnud koduks

1945. aastast, kostjale ja tema perekonnale 1988. aastast. Enampakkumisel kaasomanike kaudu

kolmanda isiku osalemine looks talle põhjendamatu eelise ning viiks olukorrani, kus mõlemad pooled

on sunnitud soetama uue eluaseme, saamata seejuures asja müügist maksimaalset kasu, mida

võimaldaks asja müük avalikul enampakkumisel. Õige on hageja väide, et kaasomandi osade suurus

ei ole kooskõlas kaasomanike panustega. Asja müümine enampakkumisel ei võimalda seda vastuolu

arvestada. Õige on ka hageja väide, et kohtusse pöördumine ei ole iseenesest kaasomandi lõpetamist

tingivaks asjaoluks. Kaasomanikevahelised vastuolud ei ole ületamatud, ka ei ole nõude rahuldamata

jätmine takistuseks kaasomandi nõude esitamisele, toetudes muule, seaduses ettenähtud asja jagamise

viisile.

9. Kostja palus apellatsioonkaebuses tühistada linnakohtu otsus täies ulatuses ning teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagi. Kohus jättis ebaõigesti kaasomandi

lõpetamise nõude rahuldamata. Arusaamatuks jääb, kuidas saab kolmas isik kohtuotsuse kohaselt osta

kinnistu, kui see müüakse enampakkumisel, kus saavad osaleda üksnes kaasomanikud. Kui hageja

leiab, et tema panuste tulemusena on kaasomandi väärtus tõusnud, siis on tal võimalik esitada

vastavasisuline võlaõiguslik nõue kostja vastu. Kindlasti ei välista see aga kostja õigust nõuda

kaasomandi lõpetamist. Kaasomandile tehtud parenduste küsimus ei kuulunud hagi piiridesse, sest

hageja ei ole vastavasisulist nõuet esitanud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

10. Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. detsembri 2005. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus nõustus linnakohtu otsusega, et kaasomandi lõpetamine kaasomanikevahelise

enampakkumise teel ei ole õiglane. Tulenevalt TsMS § 330 lg-st 5 ei korranud ringkonnakohus

esimese astme kohtu põhjendusi.

11. See, et pooltel on võimalik võtta enampakkumisel osalemiseks laenu, ei lükka ümber kohtu

järeldust, et kaasomanikevahelise enampakkumise korraldamine kaasomandi jagamiseks on

ebaõiglane. Linnakohtu istungil selgitas hageja, et ta on 66-aastane pensionär. Ringkonnakohtu

arvates vähendab see asjaolu oluliselt hageja võimalusi enampakkumisel osaleda. Hageja on elanud

nimetatud elamus 1945. aastast. Nende asjaolude tõttu ongi poolte kaasomandi lõpetamine

enampakkumise teel ebaõiglane. Ei ole tuvastatud, et poolte kaasomandit ei oleks võimalik lõpetada

asja reaalosadeks jagamise teel. Ringkonnakohus leidis, et vastavalt AÕS § 77 lg-le 2 võib kohus

jätta kaasomandi jagamise nõude rahuldamata, kui ta leiab, et nõutud viisil kaasomandi jagamine ei

ole õiglane.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

12. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes otsuse tühistada ja teha

uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagi ning mõista hagejalt kostja

kasuks välja kohtukulud.

13. Kostja meelest on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kohtute väljatoodud

põhjustel ei saa kaasomandit nõutud viisil lõpetamata jätta. Kohtu seisukoht, et seaduse mõte eeldab

kaasomandi lõpetamisel kaasomanikevahelisel enampakkumisel asja eest tasumist oma rahaliste

vahenditega, ei tulene seadusest. Kohus leidis, et kolmanda isiku osalemine enampakkumisel looks

viimasele põhjendamatu eelise ja viiks olukorrani, kus mõlemad pooled on sunnitud soetama uue

eluaseme. Kostja ei saa aru, kuidas saab kolmas isik osta kinnistu, kui see müüakse enampakkumisel,

kus saavad osaleda üksnes kaasomanikud.

See, et hageja on väidetavalt teinud ehitisele juurdeehitise oma vahenditega, mis lisas oluliselt

kaasomandile väärtust, ei välista kostja õigust nõuda kaasomandi lõpetamist. Kui hageja leiab, et

tema panuse tulemusena on kaasomandi väärtus tõusnud, on tal võimalik esitada vastavasisuline nõue

kostja vastu.

14. Ringkonnakohus viitas sellele, et asjas on tuvastamata, et poolte kaasomandit ei ole võimalik

lõpetada asja reaalosadeks jagamise teel. Kuna hageja ei esitanud kohtule sellist nõuet, tuleb eeldada,

et hageja ei soovinud kaasomandi lõpetamist ka asja reaalosadeks jagamise teel. Reaalosadeks

jagamine olnuks vastuolus AÕS § 77 lõikega 2, sest seda ei nõudnud kumbki pool. Kostja leidis, et

AÕS § 77 lg-st 2 ei tulene, et kohus võiks jätta kaasomandi lõpetamata, kui kostja pakutud viis ei ole

õiglane. Kohus ei tohiks jätta seadust kohaldamata ainuüksi põhjendusega, et seadus ei ole kohtu

arvates õiglane. Kostja arvates AÕS § 77 lg 2, nähes ette võimaluse nõuda alati kaasomandi

lõpetamist, ongi õiglane ning kaasomanikevaheline enampakkumine kaasomandi lõpetamise viisina

on konkreetsel juhul kõige õiglasem.

15. Ringkonnakohus on jämedalt rikkunud protsessiõiguse norme, sest ei vastanud mitte ühelegi

apellatsioonkaebuse väitele.

16. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Tulenevalt AÕS § 76 lg 1 sõnastusest on ekslik kostja

järeldus, nagu tuleks kaasomaniku nõue kaasomandi lõpetamiseks alati rahuldada ning kohus peab

vaid otsustama kaasomandi lõpetamise viisi. Kaasomandi lõpetamist nõudev kaasomanik peab oma

nõuet ka põhjendama ja nõude põhjendamata jätmise korral on kohtul õigus jätta nõue rahuldamata.

Hageja arvates tuleb esmalt kontrollida, kas kaasomandi lõpetamise nõue on üldse põhjendatud, ja

alles siis saab asuda hindama lõpetamise viisi põhjendatust.

Kui Riigikohus leiab, et kaasomandi lõpetamise nõue tuleb alati sõltumata selle põhjendatusest

rahuldada, märgib hageja, et kostja vastuhagis nõutud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane.

Kaasomanike võimalused kaasomanikevahelisel enampakkumisel osaleda ei ole võrdsed. Kui

Riigikohus asub seisukohale, et kaasomandi lõpetamise nõue tuleb lahendada ainult lõpetamise viise

hinnates, tuleb vaidlus saata tagasi esimese astme kohtule, et hageja saaks omalt poolt esitada nõude

kaasomandi lõpetamiseks viisil, mis oleks õiglane ja vastuvõetav mõlemale poolele.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

17. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiva TsMS § 691 lg 1

p 1 alusel jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata. Kolleegium muudab

1. jaanuarist kehtiva TsMS § 692 lg 2 alusel ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

18. Kassatsiooniastmes vaidleva pooled kaasomandi lõpetamise üle. Kaasomandi lõpetamiseks esitas

vastuhagi kostja, kes pidas kõige otstarbekamaks lõpetada kaasomand kinnistu müügiga

kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Vastuses kostja vastuhagile nõustus hageja kaasomandi

lõpetamisega selliselt, et kaasomandis olev kinnisasi jäetakse hagejale, pannes talle kohustuse maksta

kostjale tema osa välja rahas. Hageja kohtule vastavat nõuet ei esitanud, kuna ei soovinud

kaasomandi lõpetamist üldse. Kohtud jätsid rahuldamata kostja nõude lõpetada poolte kaasomandisse

kuuluva kinnistu kaasomand müügiga kaasomanikevahelisel enampakkumisel.

19. Asjaõigusseaduse § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi

lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud.

Seega ei pea kohus üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust

kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 lg 3 kohaselt vaja siis, kui kaasomandi lõpetamise

nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Kaasomand tuleb aga lõpetada viisil, mis koormab

kaasomanikke kõige vähem. Selles asjas kaasomandi lõpetamist välistavat kokkulepet tuvastatud ei

ole. Seega kordab kolleegium 21. detsembri 2004. a otsuses nr 3-2-1-143-04 (RT III 2005, 3, 26)

märgitut, et kohus peab hagi alusel kaasomandi lõpetama ühel seaduses sätestatud viisil.

Asjaõigusseaduse § 77 lg 2 alusel otsustab kohus kaasomandi jagamise viisi üle hageja nõudel. Seega

saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või

vastuhagis. Kolleegium on 21. detsembri 2004. a otsuses nr 3-2-1-143-04 (RT III 2005, 3, 26) (vt ka

4. mai 2005. a otsust nr 3-2-1-40-05 (RT III 2005, 16, 169)) märkinud, et on võimalik ja silmas

pidades kaasomandi lõpetamise vaidluse lahendamist ühes menetluses ka otstarbekas esitada

kaasomandi lõpetamise viisid hagiavalduses alternatiivselt. Alternatiivsete nõuete esitamist, samuti

mitme nõude esitamist selliselt, et hageja palub rahuldada järgneva nõude ainult siis, kui eelnevat

nõuet ei rahuldatud, võimaldab ka kehtiva TsMS § 372 lg 2. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu

otsusega, et kaasomandi lõpetamine kaasomanikevahelise enampakkumise teel ei ole õiglane.

20. Kolleegium ei jaga kassaatori arusaama, et kohus ei või jätta kaasomandit lõpetamata põhjusel, et

kostja pakutud viis ei ole õiglane. Linnakohus on põhjendatult leidnud, et asja jagamine (kaasomandi

lõpetamine) peab toimuma mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus

peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest.

Kohtud on põhjalikult kaalunud poolte huvisid ja leidnud, et kaasomandi lõpetamine kostja pakutud

viisil ei ole õiglane. Kohtud on arvestanud, et hageja on 66-aastane ja elab poolte kaasomandis olevas

elamus 1945. aastast. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme

kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt ka Riigikohtu 27. septembri

2005. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05 p 22 -RT III 2005, 30, 304).

21. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et kohtuotsusest ei selgu, kuidas saab kolmas

isik osta kinnistu, mis müüakse enampakkumisel, kus osalevad üksnes kaasomanikud. Kohtuotsuse

põhjendusest tuleb välja jätta osa, milles leiti, et kaasomanikevahelisel enampakkumisel osaleks

tõenäoliselt varjatult kolmandad isikud. Selline põhjendus ei ole asjakohane, sest

kaasomanikevahelisel enampakkumisel saavad osaleda üksnes kaasomanikud. Samuti on õige

kassatsioonkaebuses väidetu, et kaasomanikevahelisel enampakkumisel saab osaleda ka laenatud

rahaga, mitte ainult säästudega.

22. Kohtud on pidanud õigeks hageja väidet, et kaasomandi osade suurus pole kooskõlas

kaasomanike panustega (hageja on oma vahenditega ehitanud juurdeehitise) ja asja müümine

enampakkumisel ei võimalda seda vastuolu arvestada. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et

kohtuotsustest ei selgu, millistel õigusnormidel rajaneb kohtu järeldus, et eeltoodu välistab

kaasomandi lõpetamise asja müügi teel kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Kaasomandis olevale

asjale tehtud kulutuste hüvitamist reguleerib asjaõigusseadus. Kulutuste hüvitamise nõuet hageja ei

esitanud. Samuti ei võimalda asjaõigusseadus kaasomanikul esitada kaasomandi mõtteliste osade

vastavusse viimise nõuet tema tehtud ehitustöödega, nagu seda sai teha TsK §-s 123 sätestatu alusel.

(Vt Riigikohtu 22. mai 2003. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-59-03 (RT III 2003, 20, 194).) Kuigi

kolleegium nõustub osaliselt kassatsioonkaebuse väidetega, ei anna see alust kaebuse rahuldamiseks

ja uue otsuse tegemiseks.

23. Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele, et ringkonnakohus rikkus protsessiõiguse norme, kui ei

vastanud mitte ühelegi apellatsioonkaebuse väitele, märgib kolleegium, et TsMS § 330 lg 5 kohaselt

ei pidanud ringkonnakohus linnakohtu põhjendustega nõustudes neid kordama.

24. Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata ning hageja on

esitanud 6. aprillil 2006. a taotluse kostjalt kassatsiooniastmes kantud õigusabikulude

väljamõistmiseks summas 5000 krooni, tuleb kostjalt vajalikud ja põhjendatud kulud välja mõista.

Asja menetlust on alustatud enne 1. jaanuari 2006. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja

täitevmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne selle seaduse jõustumist

alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele

seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Eeltoodu hõlmab ka kuni 1. jaanuarini

2006. a kehtinud TsMS § 61 lg-s 1 sätestatud piirmäärasid. Arvestades asja keerukust ja mahtu, loeb

kolleegium TsMS § 61 lg 1 alusel põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kassatsiooniastmes

kantud õigusabikulu summas 3000 krooni.

Villu Kõve, Henn Jõks, Jaak Luik