3-1-1-36-06 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-36-06

Määruse tegemise koht ja kuupäev

Tartu, 5. mai 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

8. oktoobri 2003. a tolliläbivaatuse aktis nr 41273 fikseeritud OÜ E. H. kauba

konfiskeerimine väärteomenetluse lõpetamisel seoses aegumisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2006. a määrus asjas nr 4-05-705

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ E. H. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Urmas Kiik, määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

27. märts 2006. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ E. H. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Urmas Kiige määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari

2006. a määruse peale asjas nr 4-05-705 läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti 8. novembri 2005. a määrusega lõpetati aegumise tõttu menetlus OÜ E. H. suhtes alustatud

väärteoasjas nr TL02094M. Sama määrusega konfiskeeriti tolliläbivaatuse aktiga nr 41273 8. oktoobril 2003. a kinnipeetud

kaubad (28 800 pakki kirjaga "Rondo" tähistatud küpsised ja 111 816 pakki kirjaga "Piknik" tähistatud küpsiseid).

2. OÜ E. H. vaidlustas määruse konfiskeerimise osas ja taotles tekitatud kahju hüvitamist. Kaebuse esitaja leidis, et

väärteomenetluses ei tuvastatud väärteo toimepanemist ega teo õigusvastasust KarS § 27 tähenduses. Seetõttu puuduvad

KarS §-s 83 sätestatud alused konfiskeerimise kohaldamiseks.

3. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse juhataja kohusetäitja R. P. 22. novembri 2005. a määrusega nr 165 jäeti

OÜ E. H. kaebus rahuldamata.

4. OÜ E. H. esitas selle määruse peale kaebuse Tallinna Linnakohtule, taotledes kauba konfiskeerimise otsustuse tühistamist ja

tekitatud kahju hüvitamist. Kaebust põhjendati sellega, et menetlusaluse isiku tegevuses puuduvad väärteo tunnused.

5. Tallinna Linnakohtu 30. detsembri 2005. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Linnakohus leidis, et väärteomenetluse

käigus on tuvastatud, et konfiskeeritud kaup oli intellektuaalset omandit rikkuv. Seetõttu oli see keelatud kaubana

tolliseadustiku § 28319 lg-s 1 ning alates 1. maist 2004. a tolliseaduse § 74 lg-s 1 kirjeldatud väärteo toimepanemise vahetuks

objektiks ja seega olid täidetud tolliseaduse § 94 lg 3 nõuded.

6. Linnakohtu määruse peale esitas OÜ E. H. kaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, taotledes nii linnakohtu määruse kui ka

kauba konfiskeerimise otsustuse tühistamist ning kahju hüvitamist.

Kaebuses leiti, et kohus ei ole kaebust sisuliselt menetlenud - kohtumääruse põhistuses on lihtsalt sõna-sõnalt, midagi lisamata

või muutmata korratud kohtuvälise menetleja seisukohti.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2006. a määrusega tühistati Tallinna Linnakohtu määrus osaliselt ja VTMS § 23 alusel

mõisteti riigieelarve vahenditest OÜ E. H. kasuks välja õigusabikulud 25 000 krooni.

Ringkonnakohus ei nõustunud kaebuse esitaja väitega, et linnakohus ei ole asja sisuliselt menetlenud. See, et linnakohtu

määruse motiveeriv osa langeb kokku kohtuvälise menetleja vastuväidetega, ei tähenda, et asja ei ole sisuliselt menetletud,

vaid seda, et kohtu seisukohad kattuvad kohtuvälise menetleja omadega. Samuti leidis ringkonnakohus, et registreeritud

kaubamärgile tagab seadus kaitse sõltumata sellest, kas kaubamärgi omanik kaubamärki reaalsel kaubal kasutab või mitte.

Väärteomenetluse käigus on tuvastatud, et konfiskeeritud kaup rikub kaubamärgiomaniku õigusi ja tegemist oli tolliseadustiku

§ 28319 lg-s 1 ning tolliseaduse § 74 lg-s 1 kirjeldatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks.

KarS § 83 lg 6 kohaselt on vastava pädevusega kohtuvälisel menetlejal õigus konfiskeerida väärteo toimepanemise vahetuks

objektiks olnud ese või aine koos rahatrahvi määramise otsuse tegemisega. Kohtuväline menetleja tuvastas OÜ E. H. süü

tolliseadustiku § 28319 lg-le 2 vastava väärteo toimepanemises ja lõpetas oma määrusega väärteomenetluse aegumise tõttu.

Sisuliselt oli tegemist karistusest vabastamisega ja see ei tähenda, et konfiskeeritud ese tuleks tagastada või hüvitada.

8. Riigikohtule esitatud määruskaebuses märgitakse, et kaebuse esitaja on teadlik VTMS § 198 sisust, mille järgi on

ringkonnakohtu määrus lõplik ega ole edasikaevatav. Samas leitakse, et sellega on rikutud PS § 15 lg-s 1 sätestatud õigust

pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, ja PS § 24 lg-s 5 ettenähtud õigust kohtuotsuse peale edasi kaevata, kuna asja sisulist

arutamist esimese astme kohtus ei toimunud. Kaebuse esitaja leiab, et üks kaebuse lahendamise etapp jäi sellega vahele.

Seetõttu vastas kaebaja väidetele esmakordselt alles ringkonnakohus ja on loomulik, et ringkonnakohtu poolt asjas tehtud

esmakordne määrus on edasi kaevatav Riigikohtusse.

Veel leiab kaebuse esitaja, et rikutud on tema õigust omandile PS § 32 lg 1 mõttes, kuna menetlusalusele isikule kuulunud kaup

konfiskeeriti ilma õigusliku aluse ja kompensatsioonita. Väärteomenetluses ei ole tuvastatud osaühingu teo õigusvastasust, mis

on KarS § 83 lg 5 kohaselt konfiskeerimise eeltingimuseks. Omandiõiguse riive aluseks oleva õigusvastasuse

kindlakstegemine ei ole võimalik ilma väärteoasja sisulise aruteluta.

Lisaks eelnevale rikuti kaebaja arvates ka PS § 14, kuna isikut üllatati ootamatu ebasoodsa otsustusega.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Väärteomenetluse seadustiku § 198 kohaselt on määruskaebuse läbivaatamisel tehtud kohtu määrus lõplik ega ole

edasikaevatav. Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2006. a määrusega lahendati OÜ E. H. määruskaebus, mis oli esitatud

Tallinna Linnakohtu 30. detsembri 2005. a määruse peale. Seda tõsiasja ei muuda ka asjaolu, et esimese astme kohtu

seisukohad ühtisid ühe menetlusosalise seisukohtadega. Seega on ringkonnakohtu määrus, kui VTMS §-s 198 tähendatud

määruskaebuse läbivaatamisel ehk edasikaebemenetluses tehtud määrus, lõplik ega ole edasikaevatav. Sätte kohaldamata

jätmise ja määruskaebuse menetlusse võtmise eelduseks saaks PS §-st 15 tulenevalt olla selle sätte põhiseadusevastaseks

tunnistamine. Kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebusest ei nähtu asjaolusid, mis

tingiks VTMS § 198 põhiseadusevastaseks tunnistamist.

10. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud käesolevas kohtuasjas PS § 24 lg-s 5 sätestatud kohtuotsuse peale

edasikaebeõiguse rikkumist. Edasikaebeõiguse eesmärgiks on tagada kohtulahendite õiguspärasuse ja põhjendatuse kontroll

ning võimalike vigade parandamine. Esitades linnakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule ja saades

ringkonnakohtult motiveeritud määruse, milles on vastatud kaebuses esitatud argumentidele, realiseeriski OÜ E. H. PS § 24 lg-

s 5 sätestatud õiguse. Asjaolu, et kaebaja Tallinna Ringkonnakohtu määrusega ei nõustu, ei tähenda aga, et tal peaks olema

võimalus selle määruse peale veelkord edasi kaevata.

11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS §-st 198 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium OÜ E. H. määruskaebuse läbi

vaatamata.

Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg