3-1-1-31-06 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-31-06

Otsuse kuupäev

5. mai 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

S. Z. süüdistusasi KarS § 329 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri 2005. a kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S. Z. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

19. aprill 2006. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri 2005. a kohtuotsus S. Z. süüdistusasjas KarS § 329 järgi muutmata.

2. Kassatsioon jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 7. novembri 2005. a otsusega tunnistati S. Z. süüdi KarS § 329 järgi ja talle mõisteti rahaline karistus

100 miinimumpäevamäära, s. o 5000 krooni.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatavat oli karistatud ka Tallinna Linnakohtu 6. jaanuari 2005. a otsusega KarS

§ 424 järgi vangistusega neljaks kuuks, mille kandmisest ta oli vabastatud KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel kolme aastase

katseajaga. Lisakaristusena oli temalt ära võetud mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks.

2. Tallinna Linnakohtu 7. novembri 2005. a otsuse peale esitas ringkonnaprokurör apellatsiooni, milles palus kohtuotsuse

tühistada S. Z.-le mõistetud karistuse osas ja teha uus kohtuotsus, millega lisaks kõnesolevas asjas mõistetud rahalisele

karistusele pöörata täitmisele ka Tallinna Linnakohtu 6. jaanuari 2005. a kohtuotsusega tingimisi mõistetud vangistus. Kuna

süüdistatav pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo, siis tuleb KarS § 73 lg 4 alusel tingimisi mõistetud karistus täitmisele

pöörata ja liitkaristus mõista KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 2 sätete järgi. Prokurör leidis, et Tallinna Linnakohus rikkus KarS § 73

lg-s 4 ja KrMS § 313 lg 1 p-s 3 sätestatut.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri 2005. a otsusega tühistati linnakohtu otsus osaliselt. Lisaks S. Z.-le mõistetud

rahalisele karistusele pöörati täitmisele ka Tallinna Linnakohtu 6. jaanuari 2005. a otsusega mõistetud vangistus. Kohus

märkis, et mõlemad karistused tuleb täita iseseisvalt. Juhindudes KarS § 73 lg-test 1 ja 4, § 65 lg-st 2, § 64 lg-st 2 ning KrMS

§-st 427 tuli ringkonnakohus järeldusele, et juhul, kui isik paneb temale KarS § 73 alusel määratud katseaja kestel toime uue

tahtliku kuriteo, mille eest temale mõistetakse rahaline karistus, pööratakse tingimisi mõistetud vangistus täitmisele uue

kohtuotsusega karistuse mõistmisel. Ringkonnakohus rõhutas, et liitkaristust sellisel juhul ei moodustata. Karistusseadustiku

§ 64 lg 2 alusel tuleb rahaline karistus täita iseseisvalt.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni vandeadvokaat L. Olovjanišnikov, kes palub otsuse tühistada ja jõustada S.

Z.-i suhtes tehtud 7. novembri 2005. a Tallinna Linnakohtu otsus.

Kaitsja hinnangul väljus ringkonnakohus apellatsiooni piiridest, sest kohaldades KarS § 65 lg 2 sätteid, raskendas kohus

süüdimõistetu karistust. Kaitsja leiab, et prokuröri apellatsiooni alusel ja KarS § 64 lg-s 2 sätestatu kohaselt tuleb S. Z.-le nii

6. jaanuari 2005. a kohtuotsusega mõistetud tingimisi vangistus kui ka 7. novembri 2005. a kohtuotsusega mõistetud rahaline

karistus allutada iseseisvale täitmisele, raskendamata seejuures süüdimõistetu olukorda.

5. Ringkonnaprokurör leidis kassatsioonivastuses, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus on kooskõlas seadusega ja selle

tühistamiseks alust ei ole. Ta märkis, et kaitsja etteheide ringkonnakohtule apellatsiooni piiridest väljumise kohta on alusetu.

Apellatsioonis viitas prokurör KrMS § 337 lg 1 kõrval ka KrMS § 340 lg 4 p-le 4, mis andis ringkonnakohtule volituse esimese

astme kohtu otsus karistuse osas tühistada ja mõista raskem karistus.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et S. Z. vabastati Tallinna Linnakohtu 6. jaanuari 2005. a kohtuotsusega vangistusest

tingimisi KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel. Kohus vabastas S. Z.-i vangistusest tingimusel, et ta ei pane kolme aasta jooksul

kohtuotsuse tegemisest toime uut tahtlikku kuritegu. Kuid 17. veebruaril 2005. a pani S. Z. toime uue tahtliku kuriteo, mille

eest kohus pidas õigeks karistada teda rahalise karistusega, jättes seejuures KarS § 73 lg 4 sätted tähelepanuta ja eelmise

kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramata. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu

seisukohaga, et selliselt toimides kohaldas linnakohus materiaalõigust ebaõigesti.

7. Karistusseadustiku § 73 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, pööratakse tingimisi

mõistetud karistus täitmisele. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lg-s 2 sätestatule. Seadus ei anna uut kuritegu

arutavale kohtule võimalust jätta eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele pööramata põhjendusel, et uus mõistetav

karistus ei ole vangistus. Küll aga näeb sellise võimaluse ette KarS § 74 lg 5.

S. Z.-i suhtes oli kohaldatud KarS § 73 lg 1 sätteid ning hoolimata kohustusest hoiduda katseajal tahtlikust kuriteost, pani ta

uue tahtliku kuriteo siiski toime. Seega toimis ringkonnakohus põhimõtteliselt õigesti, kui tühistas Tallinna Linnakohtu

7. novembri 2005. a kohtuotsuse osas, millega jäeti täitmisele pööramata Tallinna Linnakohtu 6. jaanuari 2005. a

kohtuotsusega mõistetud vangistus.

Siinjuures peab Riigikohus vajalikuks märkida, et kuigi ringkonnakohus on lõpptulemusena mõistnud S. Z.-le seadusliku

karistuse, ei saa pidada korrektseks ringkonnakohtu järeldust, et mitme kohtuotsuse järgi mõistetud eriliigiliste põhikaristuste

korral KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristust ei moodustata.

8. Karistusseadustiku § 73 lg 4 näeb lisaks karistuse täitmisele pööramise kohustusele ette ka liitkaristuse mõistmise kohustuse

KarS § 65 lg 2 kohaselt KarS § 64 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatud põhimõtete järgi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et juhul kui on tegemist eriliigiliste põhikaristustega, tuleb lugeda KarS § 65 lg-s 2

kirjeldatud juhtumil mitme kohtuotsuse järgi moodustunud karistused kogumis siiski liitkaristuseks, mille täitmise erisused

tulenevad KarS § 64 lg-st 2 ja 4. Kindlasti tuleb viimase kohtuotsusega ära näidata, millis(t)e varasema(te) kohtuotsus(t)ega

mõistetud karistus(ed) viimase kohtuotsusega mõistetud karistusega nn karistuste liidu moodustavad.

9. Kriminaalkolleegium ei soostu kassaatori põhiväitega, et ringkonnakohus on alusetult apellatsiooni piiridest väljunud ja S.

Z.-le mõistetud karistust raskendanud. Prokuröri apellatsioon sisaldas KrMS § 340 lg 4 p 4 alusel taotlust, mille kohaselt

ringkonnakohus võis tühistada esimese astme kohtu otsuse karistuse osas ja mõista raskema karistuse. Seega ei sedastanud

Riigikohus KrMS § 331 lg 2 sätete rikkumist ringkonnakohtu poolt.

Eeltoodu põhjal ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

21. detsembri 2005. a kohtuotsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.

Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar