3-3-1-35-06 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-35-06

Määruse kuupäev

4. mai 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

H. R. kaebus Põlva maavanema 27. märtsi 2001. a korralduse

nr 464 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 6. märtsi 2006. a määrus haldusasjas nr 3-

05-1298

Menetluse alus Riigikohtus

H. R. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 6. märtsi 2006. a ja Tartu Halduskohtu 17. jaanuari 2006. a

määrused haldusasjas nr 3-05-1298 ning lõpetada asjas menetlus.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H. R. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Põlva maavanema 27. märtsi 2001. a korralduse nr 464

tühistamiseks. Nimetatud korraldusega otsustati müüa R. R.-le ostueesõigusega erastamise korras

maa hoonete juurde Valgjärve vallas. Maa kinnistati 18. mail 2004, omanikuna kanti

kinnistusraamatusse R. R. H. R. kaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud R. R. õigustatud erastama

maad kui elamu ainuomanik. Elamu Valgjärve külas oli kaebaja ja tema abikaasa A. R.-i ühisvara,

pärimise teel sai R. R. omandada vaid poole sellest. Vaidlustatud korralduses on väärale

pärimisõiguse tunnistusele tuginedes käsitletud R. R.-i hoonete ainuomanikuna. Kaebaja on

seisukohal, et Põlva maavanema korraldus on otseseks aluseks kinnistusraamatu kande tegemisele,

millega R. R. on saanud ainuomandi kogu kinnistule Valgjärve vallas. Kaebus on esitatud tähtaegselt,

kuna kaebaja sai vaidlustatud korraldusest teada 2. detsembril 2005.

2. Tartu Halduskohtu 17. jaanuari 2006. a määrusega haldusasjas nr 3-05-1298 lõpetati menetlus

HKMS § 12 lg 3 alusel kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kohus ei pidanud tõenäoliseks, et kaebuse

esitaja ei teadnud R. R.-le maa ostueesõigusega erastamisest enne 2. detsembrit 2005.

3. Tartu Ringkonnakohus jättis 6. märtsi 2006. a määrusega H. R. määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et H. R. on esitanud kaebuse tähtaega rikkudes.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4. H. R. esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada.

5. Põlva Maavalitsus palub määruskaebuse rahuldamata ning ringkonnakohtu määruse jõusse jätta.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et H. R. eesmärgiks on Põlva maavanema korralduse nr 464

alusel tehtud kinnistusraamatu kande muutmine. Sisuliselt palub kaebaja kohtul tuvastada, et

vaidlustatud korralduse andmisel lähtuti ebaõige sisuga seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusest. Kui

elamu kuulus kaebuse esitaja ja A. R.-i ühisomandisse, pole kaebaja ilma jäänud omandiõigusest

elamu osale ei seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse ega kinnistusraamatu kande alusel.

Kinnistusraamatu kandes kajastatu võib seetõttu erineda tegelikust õiguslikust olukorrast.

7. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. märtsi 2005. a otsuses asjas nr 3-2-1-16-05 on leitud, et maa

tagastamise ja erastamise puhul tuleb reeglina kinnistusraamatusse kantud kinnistu omandiõiguse

vaidlustamiseks esmalt vaidlustada ettenähtud korras kinnistamise aluseks olnud maa tagastamise või

erastamise haldusakt või erastamisleping. Sellest üldreeglist on Riigikohtu praktikas aga mitmel

korral tehtud erandeid. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. veebruari 2006. a otsuses asjas nr 3-2-1-121-

05 on leitud, et kinnistusraamatu kannet on erandina võimalik vaidlustada eelnevalt haldusakti

vaidlustamata juhul, kui sisuliselt vaidlustatakse haldusakti andmise aluseks olevaid eraõiguslikke

asjaolusid või suhteid. Kui vara tagastamise korraldust vaidlustatakse põhjusel, et pärimisõiguse

tunnistus oli väljastatud valedele isikutele või seal kajastati pärimissuhteid ebaõigesti, tuleb sisuliselt

tuvastada tegelik pärimisõiguslik olukord. See on olemuselt tsiviilõiguslik küsimus. Lisaks märkis

tsiviilkolleegium, et ka juhul, kui haldusakti halduskohtumenetluses vaidlustamise tähtaeg on

möödunud, saab kohus kinnistusraamatu kande õigsust hinnates hinnata ka kande aluseks oleva

haldusakti kehtivust ja õiguspärasust. Kui kohus tuvastab, et haldusakti andmise aluseks olevad

asjaolud on tuvastatud ekslikult, on võimalik, et kohus oma otsusega kohustab kinnistusraamatusse

omanikuna kantud isikuid andma tahteavalduse kande muutmiseks, sõltumata vastava haldusakti

formaalsest kehtivusest.

8. Käesoleva asja lahendamine sõltub küsimusest, kas seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuses

pärandvara koosseisu arvatud elamu Valgjärve külas kuulus kaebuse esitaja ja pärandaja A. R.-i

ühisvarasse või mitte. Tegeliku pärimisõigusliku olukorra tuvastamine on tsiviilõiguslik küsimus, mis

ei kuulu halduskohtu pädevusse. Vastavad asjaolud tuleb käesolevas asjas tuvastada üldkohtul.

Üldkohus saab ka vastava vajaduse korral kohustada kinnistusraamatusse pärijana kantud isikuid

andma kande muutmise tahteavalduse. Vajalik pole Põlva maavanema korralduse nr 464 eelnev

tühistamine. Seega pole antud asjas vaja lahendada küsimust korralduse vaidlustamise tähtaegsusest,

mistõttu Riigikohtu halduskolleegium selle kohta hinnangut ei anna.

9. Menetlus tuleb lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 1 ja § 72 lg 1 p 3 alusel. Halduskohus ja

ringkonnakohus on käesolevas asjas tegelnud üksnes küsimusega, kas kaebus on esitatud tähtaegselt

või mitte. Analoogselt Riigikohtu halduskolleegiumi 19. detsembri 2005. a määruses asjas nr 3-3-1-

64-05 märgitule ei tingi ka käesolevas asjas menetluse jätkamist Riigikohtu haldus- ja

tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu 10. aprilli 2002. a määruses asjas nr 3-3-4-2-02 p-s 10 võetud

seisukoht. Viidatud määruses nähti ette menetluse jätkamine halduskohtus üksnes juhul, kui

halduskohus oli asjas teinud otsuse. Käesolevas asjas ei ole kohtud asja sisuliselt otsusega

lahendanud, vaidlus on käinud vaid kaebuse tähtaegsuse üle.

10. Kuna Riigikohtu halduskolleegium lõpetab asjas menetluse ilma määruskaebust sisuliselt läbi

vaatamata, tuleb kolleegiumi varasema praktika kohaselt määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon

tagastada.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann