3-1-1-49-06 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTallinna Linnakohtu 5. detsembri 2001. a otsusega tunnistati A. Z. süüdi KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 139 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti lõplikuks karistuseks vangistus kuueks aastaks ning üheks kuuks.
Legislator headnote
AI generated3-1-1-49-06 · Riigikohus: ekslikult märgitud, nagu oleks ta süüdi tunnistatud ka KrK § 100 järgi ja karistatud vangistusega üheksaks aastaks.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-49-06
Määruse tegemise koht ja kuupäev
Tartu, 2. mail 2006. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg
Kohtuasi
A. Z. tingimisi ennetähtaegne vabastamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 2. märtsi 2006. a määrus nr 1-06-328
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A. Z. määruskaebus
Asja läbivaatamise kuupäev
21. aprill 2006. a
Resolutsioon
Jätta läbi vaatamata A. Z. määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 2. märtsi 2006. a määruse peale.
ASJAOLUD JA MENETLUS KÄIK
Tallinna Linnakohtu 5. detsembri 2001. a otsusega tunnistati A. Z. süüdi KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 139 lg 2 p 2 järgi ja
talle mõisteti lõplikuks karistuseks vangistus kuueks aastaks ning üheks kuuks.
Murru vangla direktor esitas 6. jaanuaril 2006. a kohtule esildise A. Z. tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Esildises
leitakse, et kinnipeetav on vanglas käitunud õiguskuulekalt ja ta soovib pärast vabanemist elada õiguskuulekat elu. Harju
Maakohtu 7. veebruari 2006. a määrusega jäeti esildis rahuldamata. Kohus märkis, et A. Z. ennetähtaegne vabastamine on
enneaegne, sest A. Z-t karistati raske kuriteo toimepanemise eest ja ta on varem korduvalt varavastaste kuritegude eest
karistatud. Kohus leidis seetõttu, et ei saa olla veendunud A. Z. poolses edaspidises õiguskuulekas käitumises. Maakohtu
hinnangul polnud esildise esitamise ajaks karistuse mõistmise eesmärgid veel saavutatud.
A. Z. esitas maakohtu määruse peale ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub anda talle võimalus tõestada, et ta on
asunud paranemise teele ning soovib elada õiguskuulekat elu. Ta märgib, et on vangistuses püüdnud kuritegelikust maailmast
hoiduda, töötades ja asudes vabatahtlikult karistust kandma kinnisesse blokki. Ühtlasi märkis A. Z., et maakohtu määruses on
ekslikult märgitud, nagu oleks ta süüdi tunnistatud ka KrK § 100 järgi ja karistatud vangistusega üheksaks aastaks.
Tallinna Ringkonnakohtu 2. märtsi 2006. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu
määrus oli seaduslik ja motiveeritud. Maakohus võttis arvesse kõiki KarS § 76 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ning seetõttu
puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks.
A. Z. esitas ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse (pealkirjastatud kassatsioonkaebus), milles taotleb
tema asja veelkordset läbivaatamist.
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
KrMS § 391 kohaselt on määruskaebuse läbivaadanud kohtu määrus lõplik, välja arvatud KrMS § 389 lg 2 sätestatud juhtudel.
Käesolevas kriminaalasjas ei ole tegemist eelnimetud juhuga ja seetõttu tuleb A. Z. määruskaebus jätta läbi vaatamata.
Peeter Vaher, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg