3-1-1-25-06 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-25-06

Otsuse kuupäev

28. aprill 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher

Kohtuasi

Väärteoasi AS M. I. süüdistuses Elektrituruseaduse § 101 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 8. detsembri 2005. a otsus nr 4-2316/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS M. I. kaitsja vandeadvokaat Eerik Entsik, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

12. aprill 2006. a

Istungil osalenud isikud

AS M. I. kaitsja vandeadvokaat Eerik Entsik ja kohtuvälise menetleja

Energiaturu Inspektsiooni esindaja Tiina Maldre

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 8. detsembri 2005. a kohtuotsus ja Energiaturu Inspektsiooni 6. oktoobri 2005. a

otsus AS M. I. väärteoasjas Elektrituruseaduse § 101 lg 2 järgi.

2. Lõpetada väärteoasjas menetlus.

3. Hüvitada AS-le M. I. kaitsjale makstud tasu 8 500 (kaheksa tuhat viissada) krooni riigieelarve vahenditest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtuvälise menetleja Energiaturu Inspektsiooni 6. oktoobri 2005. a otsusega karistati AS-i M. I. elektrituruseaduse

(edaspidi ElTS) § 101 lg 2 alusel rahatrahviga summas 6000 krooni, selle eest, et AS M. I., tuues põhjuseks ilma lepinguta

voolu tarbimise, katkestas 2. augustil 2005. a Viimsi vallas H. H. põik 1 asuva kinnistu elektrienergiaga varustamise.

Kohtuväline menetleja leidis, et AS M. I. võrguettevõtjana rikkus oma teeninduspiirkonnas võrguteenuste osutamise kohustust.

Vaatamata asjaolule, et Neeme Jõearul puudusid 2. augustil 2005. a elektrienergia ostu-müügilepingu sõlmimist takistavad

asjaolud, katkestas aktsiaselts alusetult H. põik 1 kinnistul elektrienergiaga varustamise põhjendusega, et toimus

voolutarbimine ilma lepinguta.

2. AS M. I. kaitsja vandeadvokaat Eerik Entsik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles

taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteokoosseisu puudumise tõttu.

Kaitsja väidete kohaselt on kohtuvälise menetleja otsus vastuoluline, sest otsuses toodud väärteo lühikirjeldus ja otsuse

motiveeriv osa ei lange täielikult kokku, mistõttu ei ole võimalik üheselt tuvastada, milliseid võrguettevõtja võrguteenuste

osutamise kohustusi on AS M. I. rikkunud ja mille eest on aktsiaseltsi karistatud. Kaitsja märkis, et H. põik 1 kinnistu uus

omanik N. J. ei sõlminud aktsiaseltsiga elektrienergia ostu-müügilepingut, mistõttu lülitati tarbimiskoht välja ja lukustati

elektrikilp. N. J. ei avaldanud rohkem soovi ostu-müügilepingu sõlmimiseks, vaid lõhkus kilbi lukustuse ja asus energiat

tarbima omavoliliselt ilma lepinguta. Seetõttu katkestas AS M. I. 2. augustil 2005. a võrguühenduse uuesti ja koostas olukorra

fikseerimiseks akti ja protokolli, selgitades tarbijale üksikasjalikult ühenduse katkestamise põhjusi ning selle seaduslikku alust.

Tarbija keeldus aktile alla kirjutamast ega avaldanud valmisolekut lepingu sõlmimiseks.

Kohtuistungil märkis kaitsja, et käesoleval juhul karistati väärteo toimepanemise eest juriidilist isikut, kuid seejuures ei

selgitatud välja, juriidilise isiku organit või juhtivtöötajat, kes on koosseisupärase teo toime pannud. Otsuses pole tuvastatud,

kes konkreetselt jättis elektrienergia ostu-müügilepingu sõlmimata või kes katkestas elektrienergiaga varustamise.

3. Tallinna Linnakohtu 8. detsembri 2005. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja AS M. I. kaitsja kaebus

rahuldamata.

Linnakohus märkis, et toimiku materjalidest nähtuvalt ostis N. J. H. põik 1 kinnistu 28. märtsil 2005. a ning pidi sõlmima

võrguteenuse osutajaga AS M. I. elektrienergia ostu-müügilepingu. Ta soovis lepingu sõlmida 26. aprillil 2005. a, kuid sellest

keelduti, sest ta ei nõustunud sõlmima teeninduslepingut. 9. mail 2005. a saatis N. J. koos eelmise kinnistu omanikuga

aktsiaseltsile ühise kirja lõpetamaks vana ja sõlmimaks uut elektrienergia ostu-müügilepingut. Sellele taotlusele saatis AS M. I.

haldusjuht L. L. 9. juunil 2005. a vastuse, milles teatas, et enne elektrienergia ostu-müügilepingu sõlmimist tuleb esitada

elektrisüsteemide kasutuselevõtu akt, millest nähtuks elamus olevate elektrisüsteemide vastavus normatiividele. N. J. esitas

nõutud akti 30. juunil 2005 a ja taotles uuesti ostu-müügilepingu sõlmimist. 9. augustil 2005. a vastas kirjalikult aktsiaseltsi

juhatuse liige Margus Valdes, kes kirjeldas objekti elektrienergiaga varustamise lõpetamise põhjusi ja selgitas, et varustamine

taastatakse koheselt peale elektrienergia ostu-müügilepingu sõlmimist.

Linnakohus märkis, et väärteotoimiku materjalide kohaselt tuvastasid AS M. I. esindaja L. L. ja juuresolija V. S. 2. augustil

2005. a akt/protokollis nr 11 H. põik 1 kinnistul voolutarbimise ilma lepinguta ning seetõttu lülitati transiidikilp välja. Kilbi

lõhkumist ega muid rikkumisi aktis ei kirjeldata. Kilbi lõhkumisest ja omavolilisest energia tarbimisest räägitakse esmakordselt

AS M. I. juhatuse liikme 9. augusti 2005. a kirjas. Linnakohtu hinnangul oli N. J. täitnud kõik AS M. I. nõudmised

elektrienergia ostu-müügilepingu sõlmimiseks ja ta soovis lepingu sõlmida juba 26. aprillil 2005. a. Aktsiaselts sellele soovile

ei reageerinud, vaid nõudis 9. juunil 2005. a põhjendamatult veel ka elektrisüsteemide normatiividele vastavuse tõendamist,

kuigi see nõue oli täidetud juba kinnistu eelmise omaniku poolt. Linnakohus asus seisukohale, et N. J. tegi kõik endast oleneva

elektrienergia ostu-müügilepingu sõlmimiseks, s.h täitis õigeaegselt AS M. I. nõuded. Seetõttu oli õige kohtuvälise menetleja

otsus võrguettevõtja karistamise kohta viimase poolt oma teeninduspiirkonnas võrguteenuste osutamise kohustuste rikkumise

eest. Kohustuste rikkumine seisnes elektrienergia ostu-müügilepingu mittesõlmimises ning elektrienergiaga varustamise

katkestamises.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

4. AS M. I. kaitsja esitas linnakohtu otsuse peale kassatsiooni, milles taotleb linnakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse

lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Kaitsja leiab, et kohtuvälise menetleja ja linnakohtu otsused on ebaseaduslikud, sest neist ei nähtu üheselt, millist sätet

elektrituruseadusest AS M. I. rikkus. Kuna ElTS § 101 on blanketne õigusnorm, tuleb väärteoprotokollis (-otsuses) näidata

konkreetne norm, millest tulenevat kohustust on võrguettevõtja võrguteenuse osutamisel rikkunud. Kaitsja juhib tähelepanu

asjaolule, et kohtuvälise menetleja otsuses arvati aktsiaseltsi süüks elektrienergiaga varustamise katkestamine, linnakohtu

otsuses aga lisaks sellele elektrienergia ostu-müügilepingu sõlmimata jätmine. Kaitsja hinnangul on sellega menetlusalust

isikut kohtu poolt karistatud rikkumise eest, mida ei olnud talle eelneva menetluse käigus süüks arvatud ja mis on hinnatav

väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes. Väärteomenetluse õigust on oluliselt rikutud ka sellega,

et on jäetud välja selgitamata AS M. I. juhtivtöötaja või organ, kes konkreetselt pani toime süüdistuse sisuks olevad teod.

Kaitsja leiab, et 2. augustil 2005. a H. põik 1 kinnistu elektrienergiaga varustamist katkestades käitus aktsiaselts õiguspäraselt,

sest N. J. kasutas elektrienergiat omavoliliselt. Kaitsja taotleb Energiaturu Inspektsioonilt AS M. I. kasuks kohtukulude, s.h

kaitsjatasu väljamõistmist summas 20 945 krooni.

5. Kohtuväline menetleja esitas kassatsioonivastuse, milles leiab, et kassatsioon on alusetu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Asjaolu, et kohtuvälise menetleja otsuses ei ole peale ElTS § 101 näidatud norme, milles kirjeldatud kohustusi AS M. I. rikkus,

on üksnes vormiline viga, mis ei saa kaasa tuua otsuse tühistamist. Kuigi kohtuvälise menetleja otsuses puudub viide vastavale

normile, on otsuses rikkumisi põhjalikult kirjeldatud. Kohtuväline menetleja peab põhjendamatuks kassaatori väidet, et

menetlusalust isikut karistati rikkumise eest, mida talle menetluse käigus süüks ei arvatud. Kuna N. J.-l oli elektri ostu-

müügileping AS-ga M. I. sõlmimata viimase süül, siis ei olnud elektrienergiaga varustamise katkestamine õiguspärane.

Kohtuväline menetleja ei nõustu ka kassaatori seisukohaga, et pole välja selgitatud aktsiaseltsi juhtivtöötaja või organ, kes

väärteo vahetult toime pani. Samuti on kohtuvälise menetleja hinnangul väärteootsuses piisavalt selgelt näidatud, milliseid

seadusest tulenevaid kohustusi AS M. I. võrguettevõtjana võrguühenduse katkestamisel rikkus. N. J. avaldas 2005. aasta juulis

soovi elektrienergia ostu-müügilepingu sõlmimiseks, kuid aktsiaselts sellele ei reageerinud.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab esmalt vajalikuks korrata juriidilise isiku vastutusele võtmise aluseid. On selge, et

juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu, s.o seaduses ettenähtud juhtudel saab

füüsiliste isikute tegusid omistada ka juriidilisele isikule. Seetõttu vastutab juriidiline isik KarS § 14 lg 1 kohaselt üksnes teo

eest, mille on toime pannud tema organ või juhtivtöötaja. Kuna KarS § 2 lg 2 järgi on karistatav üksnes tegu, mis vastab

süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi, vastutab juriidiline isik vaid juhul, kui tema organi

või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik eelnimetatud deliktistruktuuri elemendid. Juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema

organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Erandjuhtudel (nt salajase hääletuse puhul) ei ole vajalik välja selgitada

organi iga konkreetse liikme tegevust, kui on ilmne, et õiguserikkumisele viinud otsuse langetamisel vastas organi liikmete

tegevus deliktistruktuuri kõigile elementidele. Lisaks eelnevale tuleb ka tuvastada, et vastav organ või juhtivtöötaja tegutses

juriidilise isiku huvides (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. septembri 2004. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-82-04, RT III

2004, 24, 263, p 11).

Seega on juriidilise isiku karistamiseks obligatoorne eelnevalt tuvastada selle juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja

koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Käesoleval juhul pole aga kohtuväline menetleja ega linnakohus kindlaks

teinud, kas ja milline AS M. I. organ või juhtivtöötaja niisuguse teo toime pani. Seetõttu pole võimalik hinnata ka seda, kas

tegu on pandud toime juriidilise isiku huvides. Kuna seda puudust ei ole võimalik kõrvaldada ka asja uuel arutamisel esimese

astme kohtus, tuleb menetlus väärteoasjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

7. Kriminaalkolleegium peab vajalikuks peatuda ka kaitsja väitel, et ElTS §-s 101 on blanketne dispositsioon ja seetõttu tuleb

väärteoprotokollis ja -otsuses näidata norm, milles fikseeritud kohustusi on menetlusalune isik rikkunud.

Kassatsioonivastuses leiti, et asjaolu, et kohtuvälise menetleja otsuses ei ole peale ElTS § 101 näidatud norme, milles

kirjeldatud kohustusi menetlusalune isik rikkus, on üksnes vormiline viga sest rikkumisi on otsuses põhjalikult kirjeldatud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium sellise seisukohaga ei nõustu ja selgitab järgmist.

Elektrituruseaduse § 101 - Võrguteenuse osutamise kohustuse rikkumine - sätestab võrguettevõtja vastutuse oma

teeninduspiirkonnas võrguteenuste osutamise kohustuse rikkumise eest. Konkreetset kohustust, mille rikkumise eest on

võimalik isikut vastutusele võtta, see norm ei kirjelda. Seega peavad vastavad kohustused, millede rikkumise eest on võimalik

isikut vastutusele võtta ElTS § 101 järgi, sisalduma mõnes teises õigusnormis või -aktis. Võrguettevõtja kohustused on

fikseeritud elektrituruseaduse 6. peatüki 2. jaos §-des 65-70, s.h kohustused võrguteenuste osutamisel on sätestatud § 65 lg 1 p-

des 1-7 ja lg -s 2.

Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib siinjuures, et isiku vastutusele võtmiseks ElTS § 101 järgi on väärteoprotokollis,

kohtuvälise menetleja otsuses ja samuti kohtuotsuses lisaks rikkumise kirjeldamisele vajalik viidata paragrahvi, lõike ja punkti

täpsusega õigusaktile ja -normile, milles vastav kohustus on fikseeritud. See tagab süüdistuse konkreetsuse ja kaitseõiguse ning

väldib võimalikke vaidlusi selle üle, millise konkreetse kohustuse rikkumises isikut süüdistatakse.

8. Kassaator on esitanud taotluse mõista AS M. I. kasuks välja kohtukulu aktsiaseltsi poolt kaitsjale makstud summa 20 945

krooni ulatuses.

VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6

sätestatud alustel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve

vahenditest. Lahendades küsimust kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkusest, arvestab kriminaalkolleegium selle tasu

maksmise

vajalikkust

ja

põhjendatust

kõnealuses

väärteoasjas

ning

väärteoasja

keerukust.

Seejuures

lähtub

kriminaalkolleegium oma varasematest seisukohtadest selle kohta, et õigusabikulud, mis ületavad oluliselt trahvisummat, ei

saa lugeda mõistlikeks ega neid menetlusalusele isikule täielikult hüvitada (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused

väärteoasjas nr 3-1-1-37-03, RT III 2003, 12, 117 ja nr 3-1-1-98-03, RT III 2004, 10, 115). Samuti arvestab

kriminaalkolleegium kaitsja poolt kassatsioonimenetluses tehtud töö mahu vajalikkust ja põhjendatust, suhestades seda

väärteomenetluse lõpetamist tinginud asjaoludega, mille osas on Riigikohus oma seisukohta varem väljendanud juba mitmes

otsuses. Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et mõistliku suurusega kaitsjatasuna tuleb AS-le M. I. hüvitada 8 500 krooni.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS §-st 23, § 29 lg 1 p-st 1, § 150 lg 1 p-st 1 ja § 174 p-st 4, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu ja kohtuvälise menetleja Energiaturu Inspektsiooni otsuse ning lõpetab AS M. I.

väärteoasjas menetluse.

Lea Kivi, Ott Järvesaar, Peeter Vaher