3-3-3-1-06 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-3-1-06

Otsuse kuupäev

27. aprill 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Ü. L.-i kaebus ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni

11. veebruari 2004. a otsuse nr 125-10078 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 16. veebruari 2005. a otsus haldusasjas

nr 2-3-21/2005

Menetluse alus Riigikohtus

M. J. avaldus kohtuvigade parandamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada M. J. avaldus kohtuvigade parandamiseks.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. veebruari 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-21/2005 ja

saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni 22. septembri 1993. a otsusega nr 15-5053 tunnistati A. K.

õigustatud subjektiks Karksi vallas Uus-Virite 25 talu õigusvastaselt võõrandatud maa suhtes. 1993. a

A. K. suri ning tagastamise nõudeõigus läks üle M. J.-le. Polli Vallavalitsuse 8. septembri 1997. a

korraldusega nr 289 tagastati Uus-Virite 25 maaüksus M. J.-le ja Viljandi Kinnistusameti 9. jaanuari

1998. a otsusega kanti maatükk kinnistusraamatusse M. J. omandisse.

2. ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni 11. veebruari 2004. a otsusega tunnistati Ü. L. õigustatud

subjektiks reaalse repressiooniohu tõttu mahajäetud Karksi valla Uus-Virite 25 talu hoonete ja

põllumajandusinventari suhtes. Komisjon jättis rahuldamata Ü. L.-i taotluse tunnistada ta Uus-

Virite 25 talumaa õigustatud subjektiks, kuna avaldus ei olnud esitatud seaduses sätestatud tähtaja

jooksul ning selle rahuldamine rikkunuks teise isiku õiguspärast ootust.

3. Ü. L. esitas 8. aprilli 2004. a kaebuse halduskohtule ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni otsus

tühistamiseks. Tartu Halduskohus võttis kaebuse menetlusse, kuid M. J. ei kaasanud (tl-d 47 ja 48).

Halduskohus jättis Ü. L.-i kaebuse rahuldamata.

Ü.

L. esitas

halduskohtu

otsuse

peale

apellatsioonkaebuse.

Ringkonnakohus

võttis

apellatsioonkaebuse menetlusse, kuid M. J. ei kaasanud (tl-d 83 ja 84). Ringkonnakohus rahuldas

kaebuse, tühistas ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni 11. veebruari 2004. a otsuse p-d 2 ja 3 ning

kohustas maakonnakomisjoni Ü. L.-i taotluse uuesti läbi vaatama. Ringkonnakohtu otsus jõustus

21. märtsil 2005.

4. ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni 16. märtsi 2005. a otsusega tunnistati Ü. L. täies ulatuses

õigustatud subjektiks Karksi vallas Uus-Virite 25 talumaa osas. Maakonnakomisjon põhjendas oma

otsust järgmiselt: "[--] Kuna haldusasjas tehtud kohtuotsus on maakonnakomisjonile õiguslikult

siduv, juhindub maakonnakomisjon Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2005 otsusest haldusasjas nr 2-3-

21/2005 ning loeb selle käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks.[--]"

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. 28. veebruari 2006. a avalduses kohtuvea parandamiseks leiab M. J., et nii haldus- kui ka

ringkonnakohus on otsustanud tema õiguste üle, kuid teda ei ole asja kaasatud. Sellest otsusest

tulenevalt on tema vastu Viljandi Maakohtus tsiviilasi, milles Ü. L. nõuab kinnistusraamatus omaniku

kohta tehtud kande parandamist, ja Tartu Halduskohtu menetluses haldusasi, milles Ü. L. nõuab Polli

Vallavalitsuse 8. septembri 1997. a korralduse nr 289 tühistamist. Otsustades Ü. L.-i õiguse üle saada

tagasi Uus-Virite 25 talu maad, otsustas kohus ka M. J. õiguste üle.

6. Vastuses leiab Ü. L., et avaldus kohtuvea parandamiseks tuleb jätta aegumise motiivil

rahuldamata. Ü. L. leiab, et HKMS § 53 lg 1 kohaselt oleks avaldus kohtuvea parandamiseks tulnud

esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Alates 1. jaanuarist 2006 jõustunud TsMS § 704

lg-st 1 lähtuvalt tuleb teistmisavaldus esitada kahe kuu jooksul teistmise aluseks olevatest asjaoludest

teadasaamisest ning lg 4 kohaselt ei saa seda tähtaega pikendada ega ennistada.

Ü. L.-i väitel tunnistas M. J. oma 16. mail 2005 Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses, et on

ringkonnakohtu otsuse koopia saanud kätte Viljandi Maavalitsuse 17. märtsi 2005. a kirja lisana.

Tartu Halduskohtu 5. juuli 2005. a otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu 30. novembri 2005. a otsusega

jäeti M. J. kaebus rahuldamata ning talle selgitati kohtuvigade parandamise korda. Riigikohtu

8. veebruari 2006. a määrusega jäeti M. J. kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.

Ü. L. leiab, et Tartu Ringkonnakohtu 16. veebruari 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-21/2005 ei

puuduta M. J. huve, kuna otsusega kohustatakse Viljandi ÕVVTK maakonnakomisjoni oma otsust

uuesti läbi vaatama. Ringkonnakohtu otsus käsitleb üksnes Ü. L.-i tunnistamist õigustatud subjektiks,

kuid seal ei otsustada M. J. õiguste ja kohustuste üle.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. HKMS § 12 lg 2 p 4 kohaselt otsustab halduskohus eelmenetluses HKMS § 14 lõikes 3 nimetatud

isikute kaasamise. HKMS § 14 lg 3 p 1 kohaselt on kaasatud isikuks ka kolmas isik, kui asja

arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle.

HKMS § 81 lg 1 p 2 sätestab, et jõustunud kohtuotsuses või -määruses kohtuvea parandamist võib

nõuda isik, kelle õiguste ja kohustuste üle kohus otsustas, kuid keda asja ei kaasatud. Riigikohtu

halduskolleegium on varasemalt märkinud (nt haldusasjas nr 3-3-3-1-04), et HKMS § 14 lg 3 p 1 on

imperatiivne ega anna kohtule võimalust kaaluda, kas isik menetlusse kaasata või mitte.

8. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise vaidlustes ühe õigustatud subjekti kohta tehtud

lahend mõjutab reeglina teiste õigustatud subjektide õigust õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamisele. Selles asjas on ilmselge, et Ü. L.-i õigustatud subjektiks tunnistamine mõjutas M. J.

õigust maa tagastamisele. Toimiku materjalidest nähtub, et haldus- ja ringkonnakohus jätsid M. J.

kaasamata. M. J.-l puudus võimalus oma õigusi ja huve kohtus kaitsta. Ringkonnakohtu otsus tuleb

tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

9. Ü. L. leiab vastuses, et kohtuvea parandamise avaldus oleks tulnud esitada HKMS § 53 lg 1

kohaselt 30 päeva või teistmisavaldus TsMS § 704 lg 1 kohaselt 2 kuu jooksul ringkonnakohtu

otsusest teadasaamisest.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et HKMS § 82 lg 2 ei anna alust kohaldada kohtuvigade

parandamise avalduse esitamisel HKMS § 53 lg-s 1 sätestatud 30-päevast tähtaega. Kohtuvigade

parandamise avalduse esitamise tähtaeg on Halduskohtumenetluse seadustikus jäetud reguleerimata.

10. M. J. ei ole taotlenud kohtukulude väljamõistmist ega esitanud kuludokumente. Riigikohtus on

M. J. tasunud kautsjoni 400 krooni, mis tuleb tagastada.

Tõnu Anton, Julia Laffranque, Harri Salmann