3-3-3-1-06 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni 22. septembri 1993. a otsusega nr 15-5053 tunnistati A. K. õigustatud subjektiks Karksi vallas Uus-Virite 25 talu õigusvastaselt võõrandatud maa suhtes. 1993. a
Legislator headnote
AI generated3-3-3-1-06 · Riigikohus: septembri 1993. a otsusega nr 15-5053 tunnistati A. K. õigustatud subjektiks Karksi vallas Uus-Virite 25 talu õigusvastaselt võõrandatud maa suhtes. 1993. a
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-3-3-1-06
Otsuse kuupäev
27. aprill 2006
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Harri
Salmann
Kohtuasi
Ü. L.-i kaebus ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni
11. veebruari 2004. a otsuse nr 125-10078 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 16. veebruari 2005. a otsus haldusasjas
nr 2-3-21/2005
Menetluse alus Riigikohtus
M. J. avaldus kohtuvigade parandamiseks
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada M. J. avaldus kohtuvigade parandamiseks.
Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. veebruari 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-21/2005 ja
saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni 22. septembri 1993. a otsusega nr 15-5053 tunnistati A. K.
õigustatud subjektiks Karksi vallas Uus-Virite 25 talu õigusvastaselt võõrandatud maa suhtes. 1993. a
A. K. suri ning tagastamise nõudeõigus läks üle M. J.-le. Polli Vallavalitsuse 8. septembri 1997. a
korraldusega nr 289 tagastati Uus-Virite 25 maaüksus M. J.-le ja Viljandi Kinnistusameti 9. jaanuari
1998. a otsusega kanti maatükk kinnistusraamatusse M. J. omandisse.
2. ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni 11. veebruari 2004. a otsusega tunnistati Ü. L. õigustatud
subjektiks reaalse repressiooniohu tõttu mahajäetud Karksi valla Uus-Virite 25 talu hoonete ja
põllumajandusinventari suhtes. Komisjon jättis rahuldamata Ü. L.-i taotluse tunnistada ta Uus-
Virite 25 talumaa õigustatud subjektiks, kuna avaldus ei olnud esitatud seaduses sätestatud tähtaja
jooksul ning selle rahuldamine rikkunuks teise isiku õiguspärast ootust.
3. Ü. L. esitas 8. aprilli 2004. a kaebuse halduskohtule ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni otsus
tühistamiseks. Tartu Halduskohus võttis kaebuse menetlusse, kuid M. J. ei kaasanud (tl-d 47 ja 48).
Halduskohus jättis Ü. L.-i kaebuse rahuldamata.
Ü.
L. esitas
halduskohtu
otsuse
peale
apellatsioonkaebuse.
Ringkonnakohus
võttis
apellatsioonkaebuse menetlusse, kuid M. J. ei kaasanud (tl-d 83 ja 84). Ringkonnakohus rahuldas
kaebuse, tühistas ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni 11. veebruari 2004. a otsuse p-d 2 ja 3 ning
kohustas maakonnakomisjoni Ü. L.-i taotluse uuesti läbi vaatama. Ringkonnakohtu otsus jõustus
21. märtsil 2005.
4. ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni 16. märtsi 2005. a otsusega tunnistati Ü. L. täies ulatuses
õigustatud subjektiks Karksi vallas Uus-Virite 25 talumaa osas. Maakonnakomisjon põhjendas oma
otsust järgmiselt: "[--] Kuna haldusasjas tehtud kohtuotsus on maakonnakomisjonile õiguslikult
siduv, juhindub maakonnakomisjon Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2005 otsusest haldusasjas nr 2-3-
21/2005 ning loeb selle käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks.[--]"
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
5. 28. veebruari 2006. a avalduses kohtuvea parandamiseks leiab M. J., et nii haldus- kui ka
ringkonnakohus on otsustanud tema õiguste üle, kuid teda ei ole asja kaasatud. Sellest otsusest
tulenevalt on tema vastu Viljandi Maakohtus tsiviilasi, milles Ü. L. nõuab kinnistusraamatus omaniku
kohta tehtud kande parandamist, ja Tartu Halduskohtu menetluses haldusasi, milles Ü. L. nõuab Polli
Vallavalitsuse 8. septembri 1997. a korralduse nr 289 tühistamist. Otsustades Ü. L.-i õiguse üle saada
tagasi Uus-Virite 25 talu maad, otsustas kohus ka M. J. õiguste üle.
6. Vastuses leiab Ü. L., et avaldus kohtuvea parandamiseks tuleb jätta aegumise motiivil
rahuldamata. Ü. L. leiab, et HKMS § 53 lg 1 kohaselt oleks avaldus kohtuvea parandamiseks tulnud
esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Alates 1. jaanuarist 2006 jõustunud TsMS § 704
lg-st 1 lähtuvalt tuleb teistmisavaldus esitada kahe kuu jooksul teistmise aluseks olevatest asjaoludest
teadasaamisest ning lg 4 kohaselt ei saa seda tähtaega pikendada ega ennistada.
Ü. L.-i väitel tunnistas M. J. oma 16. mail 2005 Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses, et on
ringkonnakohtu otsuse koopia saanud kätte Viljandi Maavalitsuse 17. märtsi 2005. a kirja lisana.
Tartu Halduskohtu 5. juuli 2005. a otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu 30. novembri 2005. a otsusega
jäeti M. J. kaebus rahuldamata ning talle selgitati kohtuvigade parandamise korda. Riigikohtu
8. veebruari 2006. a määrusega jäeti M. J. kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
Ü. L. leiab, et Tartu Ringkonnakohtu 16. veebruari 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-21/2005 ei
puuduta M. J. huve, kuna otsusega kohustatakse Viljandi ÕVVTK maakonnakomisjoni oma otsust
uuesti läbi vaatama. Ringkonnakohtu otsus käsitleb üksnes Ü. L.-i tunnistamist õigustatud subjektiks,
kuid seal ei otsustada M. J. õiguste ja kohustuste üle.
RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. HKMS § 12 lg 2 p 4 kohaselt otsustab halduskohus eelmenetluses HKMS § 14 lõikes 3 nimetatud
isikute kaasamise. HKMS § 14 lg 3 p 1 kohaselt on kaasatud isikuks ka kolmas isik, kui asja
arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle.
HKMS § 81 lg 1 p 2 sätestab, et jõustunud kohtuotsuses või -määruses kohtuvea parandamist võib
nõuda isik, kelle õiguste ja kohustuste üle kohus otsustas, kuid keda asja ei kaasatud. Riigikohtu
halduskolleegium on varasemalt märkinud (nt haldusasjas nr 3-3-3-1-04), et HKMS § 14 lg 3 p 1 on
imperatiivne ega anna kohtule võimalust kaaluda, kas isik menetlusse kaasata või mitte.
8. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise vaidlustes ühe õigustatud subjekti kohta tehtud
lahend mõjutab reeglina teiste õigustatud subjektide õigust õigusvastaselt võõrandatud vara
tagastamisele. Selles asjas on ilmselge, et Ü. L.-i õigustatud subjektiks tunnistamine mõjutas M. J.
õigust maa tagastamisele. Toimiku materjalidest nähtub, et haldus- ja ringkonnakohus jätsid M. J.
kaasamata. M. J.-l puudus võimalus oma õigusi ja huve kohtus kaitsta. Ringkonnakohtu otsus tuleb
tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
9. Ü. L. leiab vastuses, et kohtuvea parandamise avaldus oleks tulnud esitada HKMS § 53 lg 1
kohaselt 30 päeva või teistmisavaldus TsMS § 704 lg 1 kohaselt 2 kuu jooksul ringkonnakohtu
otsusest teadasaamisest.
Riigikohtu halduskolleegium leiab, et HKMS § 82 lg 2 ei anna alust kohaldada kohtuvigade
parandamise avalduse esitamisel HKMS § 53 lg-s 1 sätestatud 30-päevast tähtaega. Kohtuvigade
parandamise avalduse esitamise tähtaeg on Halduskohtumenetluse seadustikus jäetud reguleerimata.
10. M. J. ei ole taotlenud kohtukulude väljamõistmist ega esitanud kuludokumente. Riigikohtus on
M. J. tasunud kautsjoni 400 krooni, mis tuleb tagastada.
Tõnu Anton, Julia Laffranque, Harri Salmann