3-3-1-9-06 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-9-06

Otsuse kuupäev

27. aprill 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

AS XXXXXXXX kaebus Maksu- ja Tolliameti Jõgeva

maksukeskuse otsuse tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 24. novembri 2005. a otsus haldusasjas

nr 2-3-279/05

Menetluse alus Riigikohtus

AS XXXXXXXX kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

6. aprill 2006

Kohtuistungil osalenud isikud

AS XXXXXXXX esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets

Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse esindaja

Anne Palusoo

RESOLUTSIOON

Rahuldada kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 24. novembri 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-279/05 ja

Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2005. a otsus haldusasjas nr 3-77/04. Saata asi uueks

läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuameti 10. märtsi 1998. a otsusega nr 29 rahuldati AS XXXXXXXX taotlus Jõgeva

Riigimajandi erastamisel ülevõetud maksuvõla, sh intressivõlg, tasumise ajatamiseks ja kinnitati selle

maksuvõla tasumise ajakava. Ajakava järgi tuli intressivõlg tasuda igakuiselt perioodil mai 1999 kuni

oktoober 2000 erinevate maksude lõikes kindlaksmääratud summades.

18. detsembril 2003 esitas AS XXXXXXXX Jõgeva Maksuametile järgmised taotlused: anda

haldusakt, millega maksuhaldur kinnitab, et AS-l XXXXXXXX puudus intressivõlg, mida alusetult

kajastab Maksuameti 10. märtsi 1998. a otsus; viia vastavasisulised muudatused sisse maksuhalduri

peetavas arvestuses; tagastada ekslikult ja seadusliku aluseta tasutud intressisumma. AS

XXXXXXXX leidis, et temale ei saa esitada intressinõuet, sest maksuhaldur pole andnud haldusakti

intresside määramiseks.

Maksu- ja Tolliameti Jõgeva maksukeskuse 16. jaanuari 2004. a otsusega jäeti AS XXXXXXXX

taotlused rahuldamata. Maksuhaldur leidis, et intressi arvestamine ja tasumine on maksukohustuslase

kohustus ning see toimub seaduse, mitte ettekirjutuse alusel.

2. AS XXXXXXXX taotles halduskohtule esitatud kaebuses maksukeskuse 16. jaanuari 2004. a

otsuse tühistamist ja maksukeskusele ettekirjutuse tegemist ekslikult tasutud intressisumma 2 287 850

krooni tagastamiseks ning maksuhalduri peetavas arvestuses vastavasisuliste muudatuste

sisseviimiseks. Kaebuse esitaja leidis, et kuna maksuhaldur ei ole intressisummat vastava

haldusaktiga määranud ja seetõttu ei saa esitada ka intressinõuet, siis puudub alus tasutud

intressisumma tagastamise taotluse rahuldamata jätmiseks. Maksuhalduri seisukoht, et tema kohustus

polegi intressisummat määrata, on ekslik ega tugine seadusele. Maksuhalduri otsus on sisuliselt

motiveerimata.

Maksuhaldur vaidles kaebusele vastu ja leidis, et Maksuameti 10. märtsi 1998. a otsust saab käsitada

intressinõudena.

3. Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2005. a otsusega haldusasjas nr 3-77/04 jäeti AS XXXXXXXX

kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et Maksuameti 10. märtsi 1998. a otsust tuleb käsitada kui

intressivõla sissenõudmist. Seda otsust ei ole kaebaja vaidlustanud. Ebaõigeks pidas kohus kaebaja

seisukohta, et intressisumma nõuetekohaselt määramata jätmise tõttu puudub maksuhalduril õiguslik

alus jätta kaebaja taotlused rahuldamata.

4. AS XXXXXXXX taotles apellatsioonkaebuses, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu

otsuse ja saadaks asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant väitis, et kohus pole andnud

õiguspäraseid ja sisulisi vastuseid küsimustele, kas maksuhaldur pidi kaebaja väidetava

intressikohustuse siduvalt kindlaks tegema ja kuidas peab intressikohustuse siduvalt

kindlakstegemine toimuma. Vabariigi Valitsuse 3. juuli 1997. a korraldusega nr 496-k on Jõgeva

Riigimajandi maksuvõlg kustutatud. Apellant oli seisukohal, et Maksuameti 10. märtsi 1998. a

otsusega ei määratud intressisummat ega esitatud intressinõuet.

5. Tartu Ringkonnakohtu 24. novembri 2005. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et Tartu Halduskohtu otsus on seaduslik

ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse

muutmiseks. Ringkonnakohus pidas ebaõigeks apellandi seisukohta, et kuna intressikohustuse

kindlaksmääramiseks ei piisa üksnes seadusest, siis tuleb intressisumma määrata ja ka sisse nõuda

maksuhalduri poolt. Taotledes intressivõla ajatamist on apellant sellega tunnistanud intressivõlga ja

seda Maksuameti otsuse alusel ka tasunud. Neil asjaoludel puudus maksuhalduril vajadus ja kohustus

intressisumma määramiseks, samuti intressinõude esitamiseks. Paljasõnaline on kaebuse esitaja

väide, et talle ei ole üle läinud Jõgeva Riigimajandi maksuvõlg, sh intressivõlg. Vabariigi Valitsuse

3. juuli 1997. a korraldus nr 496-k ei kustutanud seda osa intressivõlast, mis Jõgeva Riigimajandi

erastamisel läks üle AS-le XXXXXXXX.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. AS XXXXXXXX taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja

saadaks asja samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Kassaator väidab, et Jõgeva Riigimajandi

väidetav intressivõlg ei ole talle üle läinud ja intressivõlg ei saanudki üle minna, sest Vabariigi

Valitsus kustutas Jõgeva Riigimajandi maksuvõlad.

7. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus leiab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele,

et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. MKS § 33 lg 1 alusel on maksumaksjal, kes on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema

maksusumma, õigus kolme aasta jooksul enammakse tekkimise päevast arvates taotleda

maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist. Sama paragrahvi lõike 2 punkti

2 järgi laieneb tagastusnõude õigus ka maksukohustuslasele, kes on tasunud seadusega ettenähtust

rohkem intresse. MKS § 106 lg 1 kehtestab, et tagastusnõue esitatakse maksuhaldurile kirjalikult,

märkides selles ka nõude täitmise viisi (tasumine, tasaarvestus).

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et AS XXXXXXXX 18. detsembri 2003. a kirjas Jõgeva

Maksuametile esitatud taotlused vastavad tagastusnõude tunnustele.

9. Tagastusnõude põhjendatus eeldab, et maksukohustuslane on tasunud seadusega ettenähtust

rohkem intresse. Selleks, et selgitada, kas intresse on tasutud seadusega ettenähtust rohkem, peab

kontrollima intresside arvestust ja intresside tasumist.

10. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates tuleneb maksuhalduri ülesannetest (MKS § 10 lg 2) ja

maksukohustuslase tagastusnõude õigusest maksuhalduri kohustus esitada tagastusnõude rahuldamata

jätmisel, vaide- või kohtumenetluses andmed intressi arvestuse ja tasumise kohta. Nende andmete

alusel peab maksukohustuslasel ja kohtul olema võimalik kontrollida, kas intresse on tasutud õigesti

e. tagastusnõude põhjendatust.

Jõgeva maksukeskus ei ole 16. jaanuari 2004. a otsuses ega kohtumenetluse käigus esitanud kõiki

vajalikke andmeid, mis võimaldaksid kontrollida tagastusnõude põhjendatust.

11. Kaebuse esitaja on väitnud, et Vabariigi Valitsuse 3. juuli 1997. a korraldusega nr 496-k (RT I

1997, 53, 857) kustutati riigiettevõtte Jõgeva Riigimajand maksuvõlg, mistõttu see ei saanud Jõgeva

Riigimajandi erastamisel üle minna AS-ile XXXXXXXX. Kaebaja väidetest võib aru saada ka nii, et

ka siis, kui Jõgeva Riigimajandil oli erastamisel maksuvõlg, ei läinud see üle AS-ile XXXXXXXX.

Teiseks on kaebuse esitaja seisukohal, et kuna maksuhaldur pole määranud intressisummat, siis pole

ka võimalik väita, et intresse on tasutud õigesti.

12. Seisukohta, et Vabariigi Valitsuse 3. juuli 1997. a korraldusega nr 496-k ei kustutatud seda osa

Jõgeva Riigimajandi maksuvõlgadest, mida kajastab Maksuameti 10. märtsi 1998. a otsus, põhjendab

ringkonnakohus eeskätt isikukontoridade andmetega. Käibemaksu intressi ja tulumaksu intressi osas

nähtub isikukontoridadelt (toimiku l-d 145 ja 147) tõepoolest, et intressivõlga ei kustutatud nende

maksude osas täielikult. Kuid toimikus puuduvad andmed sotsiaalmaksu intressi kohta, mistõttu pole

võimalik selles osas sama põhjendust pidada asjakohaseks.

13. Võrreldes Vabariigi Valitsuse 3. juuli 1997. a korraldust ja maksuvõla tasumise ajakava (toimiku

leht 21), selgub, et Vabariigi Valitsus ei kustutanud maamaksu intressivõlga.

14. Ringkonnakohus põhjendab p-s 12 nimetatud seisukohta veel apellandi enda käitumisega pärast

Jõgeva Riigimajandi erastamist. See ringkonnakohtu põhjendus on Riigikohtu halduskolleegiumi

arvates selles asjas vaid abistava tähendusega. Intressivõla ajatamise taotlusest, Maksuameti

10. märtsi 1998. a otsuse mittevaidlustamisest ja kaebuse esitaja 1997. a majandusaasta aruandest ei

saa teha järeldust, et intresse on tasutud õigesti ja tagastusnõude rahuldamiseks puudub alus.

15. Veel põhjendab ringkonnakohus oma seisukohta Rahandusministeeriumi seletuskirjaga, millest

selgub, et "seisuga 01.03.1997 oli Jõgeva Riigimajandi maksuvõlg 21 051 584, kuid Vabariigi

Valitsuse 3. juuli 1997 korraldusega nr 496-k kustutati maksuvõlg 19 864 730 krooni ulatuses, s.o

osaliselt, arvestades juba 01.03.1997 olemas olnud võlgnevust".

Nimetatud 1. juuli 1997. a seletuskirja järgi (toimiku l-d 142-143) tehakse ettepanek kustutada Jõgeva

Riigimajandi maksuvõlad kogusummas 20 869 912 krooni, kusjuures maksuvõlg on 21 051 584

krooni. Seletuskirjas väidetakse, et maksuvõlg 21 051 584 krooni koosneb põhivõlast 12 012 737

krooni ja intressivõlast 8 857 175 krooni. Kuid põhivõla ja intressivõla summa ei ole mitte

21 051 584 krooni, vaid 20 869 912 krooni - summa, mis tulnuks maksuvõlana kustutada. Seega tuleb

pidada võimalikuks, et seletuskirjas on vigu või on see mitmetimõistetav.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ringkonnakohtu põhjendused seoses seletuskirjaga pole

veenvad.

16. Ringkonnakohtu otsuses märgitakse, et "Nähtuvalt asja materjalidest, erastas AS XXXXXXXX

28.08.1997 sõlmitud ostu-müügilepinguga Jõgeva Riigimajandi vara. AS XXXXXXXX 1997. a

majandusaasta aruande kohaselt (halduskohtu toimiku nr 3-77/04 tl 34) koos varadega osteti ka

Jõgeva Riigimajandi riigimaksude võlad kokku 3 985 313 krooni, aasta lõpuks jäi maksuvõlgadesse

2 741 166 krooni, mille tasumine oli maksuameti graafikuga ajatatud." Eeskätt neist asjaoludest teeb

ringkonnakohus järelduse, et paljasõnaline on apellandi väide, et talle ei läinud üle Jõgeva

Riigimajandi maksuvõlg.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et AS XXXXXXXX 1997. a majandusaasta aruanne, samuti tema

raamatupidamis- ja maksuarvestus ei ole määrav vaidluses tagastusnõude üle. Tegemist võib olla

maksukohustuslase eksimusega, mis tuleneb raamatupidamisarvestuses kehtivast konservatiivsuse

nõudest. Raamatupidamise seaduse § 16 kohaselt tuleb aastaaruande koostamisel lähtuda muuhulgas

konservatiivsuse printsiibist - raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult,

et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Andmed maksuvõla

ülemineku kohta peaksid olema riigiettevõtte Jõgeva Riigimajand ostu-müügi lepingus.

17. Maksuhaldur ja kohtud on seisukohal, et intressivõlg on määratud ja intressinõue esitatud

Maksuameti 10. märtsi 1998. a otsusega, millega ajatati maksuvõla tasumine ja kinnitati tasumise

ajakava. Riigikohtu halduskolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Ajatamine ei tähenda maksuvõla

siduvalt kindlaksmääramist ega ka maksuvõla tunnustamist võlgniku poolt. Näiteks on võimalik

ajatada ka vaidlustatud maksuvõlga. Ajatamisotsus on selline lubava sisuga haldusakt, mis annab

aluse tasuda maksuvõlg hiljem.

Ainuüksi intressivõla määramata jätmine pole iseenesest tagastusnõude rahuldamise aluseks. Tasutud

intressivõla puhul pole tagastusnõude lahendamisel oluline ka see, et maksukohustuslasele pole

esitatud intressinõuet. Intressivõla määramisel või intressinõude esitamisel tuleb maksukohustuslasel

vaidlustada neid haldusakte, mitte aga loota võimalusele saavutada nimetatud aktide õiguspärasuse

hindamine tagastusnõude esitamisega.

Tagastusnõuet ja selle seost intressivõla määramisega on Riigikohtu halduskolleegium käsitlenud ka

8. detsembri 2004. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-63-04.

18. Selles asjas võib olla oluline ka tagastusnõude aegumine. Vastavalt MKS § 33 lg-le 1 tuleb

tagastusnõue esitada kolme aasta jooksul arvates enammakse tekkimise päevast. Kui tagastusnõue

esitati 18. detsembril 2003, siis on see nõue õigeaegne nende enammaksete osas, mis tekkisid pärast

18. detsembrit 2000. Maksuvõla tasumise ajakavast (toimiku leht 21) aga nähtub, et intressivõlga

tasuti alates maist 1999. Järelikult tuleb selgitada, millal ja millises ulatuses AS XXXXXXXX

tegelikult intressivõlga tasus ning millises osas on tagastusnõue aegunud.

19. Materiaalõiguse väära kohaldamise ja asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamata

jätmise tõttu tühistab Riigikohus nii ringkonnakohtu kui ka Tartu Halduskohtu otsuse ja saadab asja

uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann