3-3-1-26-06 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-26-06

Määruse kuupäev

19. aprill 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXXX kaebus Vabariigi

Valitsuse 16. detsembri 1991. a korralduse nr 481-k

õigusvastaseks tunnistamiseks ja selle korraldusega tekitatud

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. jaanuari 2006. a

määrus haldusasjas nr 3-04-453

Menetluse alus Riigikohtus

Kaitseministeeriumi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada määruskaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2006. a määrus haldusasjas nr 3-04-453 ja

jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 23. novembri 2005. a määrus haldusasjas nr 3-2672/2004.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 25. septembri 1991. a otsuse XXXXX XXXXXXX- XX

XXXXXXXXXXX kohta p-ga 1 otsustati riigistada XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXXX

vara. Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 1991. a korraldusega nr 481-k anti vastavalt Eesti Vabariigi

Ülemnõukogu 25. septembri 1991. a otsusele XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXXX kohta

Võru maakonnas Meegomäel asuvad XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXXX Võru

Tehnikakooli hooned, rajatised ja muu vara (bilansilise maksumusega 1991. a jaanuari seisuga 1 milj

200 tuh rubla) Eesti Vabariigi Kaitsejõudude Peastaabi omandusse. Vara üleandmise akt allkirjastati

14. jaanuaril 1992.

2. 21. detsembril 2004 esitas XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXX Tallinna Halduskohtusse

kaebuse Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 1991. a korralduse nr 481-k õigusvastaseks tunnistamiseks

ja selle korraldusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes 2 000 000 krooni suuruses summas. Kaebuse

kohaselt ehitati Võru Tehnikakool välja XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXXX õiguseellase

ALMAVÜ Eesti organisatsiooni vahenditega ja riigilt vahendeid selleks pole saadud. Seetõttu on

Võru Tehnikakooli hoonete andmine Kaitsejõudude peastaabi omandusse ilma õiglast ja kohest

hüvitist maksmata põhiseadusevastane.

3. Tallinna Halduskohtu 7. veebruari 2005. a kohtumääruses haldusasjas nr 3-2672/04 tunnistas kohus

selles asjas vastustajaks Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi kaudu.

4. Kaitseministeeriumi seletuses kaebusele leitakse, et Eesti Vabariik ei ole tekitanud kaebuse

esitajale varalist kahju, mistõttu tekitatud kahju hüvitamise nõue on alusetu ja põhjendamatu.

Vastustaja leidis, et halduskohtusse pöördumise tähtaeg kahju hüvitamise nõudes on möödunud.

Kuigi enne 1. jaanuari 2002 välja antud korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks võis kohtusse

pöörduda kuni 1. jaanuarini 2005, on kahju hüvitamise nõude esitamiseks sätestatud ka kümneaastane

lõpptähtaeg. Selle kohaselt pidanuks kaebuse esitaja esitama kahjunõude ajavahemikus kuni

16. detsembrini 2001. Vastustaja taotles seetõttu menetluse lõpetamist.

5. Tallinna Halduskohtu 4. oktoobri 2005. a kohtumäärusega jäeti rahuldamata Eesti Vabariigi

Kaitseministeeriumi kaudu esitatud taotlus menetluse lõpetamiseks HKMS § 12 lg 3 alusel. Kohus

andis XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXXXle 15-päevase tähtaja kaebuse esitamise tähtaja

ennistamise taotluse esitamiseks.

Kohus leidis, et kahju hüvitamise nõudele laienes TsÜS §-s 113 sätestatud 10-aastane

aegumistähtaeg. See tähtaeg hakkas kulgema hiljemalt 19. detsembril 1991. Halduskohus leidis, et

hagi aegumine on omane hagile materiaalses mõttes ning hagi (nõude) aegumistähtaega ei saa

samastada kaebuse esitamise tähtajaga. Tulenevalt HKMS § 9 lg 4 ja Riigivastutuse seaduse (RVS)

§ 17 lg-st 3 ning § 31 lg-st 2 on kahju hüvitamise kaebuse esitamise 10-aastase tähtaja puhul tegemist

protsessuaalse kaebuse esitamise tähtajaga, seega ei saa kaebuse esitamise tähtaegsuse küsimuse

puhul kohaldada varem kehtinud põhimõtteid hagi esitamiseks (materiaalõiguslikku nõude

aegumistähtaega). Samas ei nähtu ühtegi põhjust, miks ei pöördutud kohtu poole kehtestatud tähtaja

jooksul.

Halduskohus leidis, et HKMS § 12 lg-st 3 tulenevalt peab kohus tegema kindlaks, kas kahjunõue on

esitatud tähtaegselt, s.o kümne aasta jooksul arvates päevast, kui isik sai teada oma õiguste

rikkumisest ning kui kaebuse esitamise tähtaeg on ületatud, tuleb otsustada tähtaja ennistamise

küsimus. Erinevalt hagi aegumise tähtajast on kohtul võimalik ennistada kaebuse esitamise tähtaega

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-25-05).

6. Tallinna Halduskohtu 23. novembri 2005. a kohtumäärusega haldusasjas nr 3-2672/2004 jäeti

MTÜ XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXX taotlus tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning

lõpetati kaebuse menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel. Kohus järeldas, et kaebaja esitatud asjaolud ei ole

käsitatavad objektiivse takistusena, mis saaks olla HKMS § 12 lg 3 kohaselt tähtaja ennistamise

taotluse rahuldamise aluseks.

7. XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXX esitas 6. detsembril 2005 Tallinna Halduskohtu

määrusele erikaebuse. Erikaebuse kohaselt on riik XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXXX

varade võõrandamisel käitunud sõnamurdlikult. Kaebaja on kohe pärast vaidlustatud korralduse

vastuvõtmist asunud oma huve kaitsma halduskorras. Pidevalt on toimunud läbirääkimised alusetult

riigistatud varade tagastamiseks. Kaitseministeerium lõpetas need läbirääkimised 16. veebruaril 2004

vaatamata sellele, et veel 16. jaanuaril 2004 oli Riigikaitsekomisjon soovitanud

Kaitseministeeriumile saavutada kohtuväline kokkulepe. Arvestada tuleb sellel ajal kehtinud

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse aegumist puudutavaid sätteid. XXXXX XXXXXXX- XX

XXXXXXXXXX algatas 1995. a juulikuus Tallinna Linnakohtus tsiviilasja oma vara ebaseaduslikust

võõrandamisest tuleneva põhiseaduslike õiguste rikkumise kõrvaldamise nõudes, mis jäeti läbi

vaatamata kohtu määrusega 31. oktoobril 1995.

8. Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2006. a määrusega haldusasjas nr 3-04-453 MTÜ XXXXX

XXXXXXX- XX XXXXXXXXXX erikaebus rahuldati. Ringkonnakohus tühistas Tallinna

Halduskohtu 23. novembri 2005. a määruse haldusasjas nr 3-2672 ja saatis asja Tallinna

Halduskohtule menetluse jätkamiseks.

Ringkonnakohus ei nõustunud Tallinna Halduskohtu järeldusega, et kaebuse esitamise 10-aastast

tähtaega tuleb arvestada 19. detsembrist 1991. Ringkonnakohus leidis, et praegusel juhul oleks tulnud

kohaldada kuni 1. juulini 2002 kehtinud TsÜS § 121 lg 1 p 1, mille kohaselt aegumistähtaja kulg

katkes hagi esitamisega ning lg 2 p 1 kohaselt katkenud aegumistähtaja kulg algas kohtus uuesti

kohtus hagi läbivaatamata jätmisel, kusjuures sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kuni aegumistähtaja

katkemiseni möödunud aega uuesti alanud aegumistähtaja hulka ei arvata.

Ringkonnakohus järeldas, et kaebaja poolt hagi esitamisega 1995. a hagi aegumistähtaja kulg tol ajal

kehtinud seaduse kohaselt katkes ja algas uuesti pärast hagi kohtus läbivaatamata jätmist

31. oktoobril 1995, kusjuures kuni aegumistähtaja katkemiseni möödunud aega uuesti alanud tähtaja

hulka ei arvata. Sellest ajast tulebki käesoleval juhul arvestada 10-aastast kaebetähtaega, mis ei olnud

halduskohtule kaebuse esitamise ajaks, s.o 21. detsembriks 2004 möödunud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

9. Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2006. a määrusele esitas määruskaebuse Eesti Vabariik

Kaitseministeeriumi kaudu. Määruskaebuses taotletakse ringkonnakohtu määruse tühistamist kohtu

poolt protsessiõiguse normide rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu.

Määruskaebust põhjendatakse järgmiselt:

1) kohtud on tuvastanud, et nõudeõigus tekkis kaebajal alates 19. detsembrist 1991. Lähtuda tuleb 10-

aastasest kaebuse esitamise tähtajast ning kaebaja oleks pidanud kahju nõudes kohtu poole pöörduma

hiljemalt 19. detsembril 2001;

2) Tallinna Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud TsÜS § 121 lg 1 p 1, lg 2 p 1 ja lg-t 3

kuni 1. juulini 2002 kehtinud redaktsioonis. Õige on Tallinna Halduskohtu 4. oktoobri 2005. a

määruses märgitu, et hagi (nõude) aegumistähtaega ei saa samastada kaebuse esitamise tähtajaga;

3) MTÜ XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXX esitas hagi omandi kaitseks, mis ei ole

samastatav kahju hüvitamise nõude esitamisega. Seetõttu on väär ringkonnakohtu järeldus, et 1995. a

alanud kohtuvaidlus tsiviilasjas katkestas aegumistähtaja kulgemise;

4) TsÜS § 121 reguleeris kuni 1. juulini 2002 hagi aegumist, mida ei saa samastada protsessitähtajaga

halduskohtule kaebuse esitamiseks. Kaebuse esitamiseks ei olnud ette nähtud mitte kümneaastane

kaebetähtaeg, vaid kolmeaastane kaebetähtaeg oma õiguse rikkumisest ja kahju tekitanud isikust

teadasaamisest. HKMS § 9 lg 41 kohaselt peab kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju

hüvitamiseks esitama kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle

põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte rohkem kui kümne aasta jooksul

haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates.

10. MTÜ XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXX vastuses määruskaebusele leitakse, et

määruskaebus ei anna alust Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2006. a määruse kui õige ja

põhjendatud kohtulahendi tühistamiseks. MTÜ XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXX on

seisukohal, et varalise kahju nõude lahendamisel tuleb halduskohtumenetluses aegumise hindamisel

arvestada analoogiat samasuguse tsiviilõigusliku nõude lahendamisel. 1995. aastal ei olnud

riigivastutuse materiaal- ja protsessiõiguslikud küsimused seadusandlikult lahendatud. Kaebuse

esitamisel lähtus kaebaja Riigikohtu 11. novembri 2004. a lahendis nr 3-3-1-66-04 avaldatud

kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadest.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. HKMS § 9 lg 4 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks

esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust

teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest või

toimingu sooritamisest arvates. Enne 1. jaanuari 2002 välja antud korralduse õigusvastasuse

tuvastamiseks võis kohtusse pöörduda kuni 1. jaanuarini 2005. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle

üle, et korraldusest, millega väidetavalt kaebajale tekitati kahju, sai kaebaja teada hiljemalt

19. detsembril 1991. XXXXX XXXXXXX- XX XXXXXXXXXX esitas kaebuse halduskohtusse

21. detsembril 2004.

12. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et eelnimetatud 10-aastast tähtaega võib HKMS § 12 lg-s 3

toodud alustel ennistada. Ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad

takistused kaebeõiguse kasutamiseks selle ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus

kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Riigikohtu halduskolleegium

nõustub Tallinna Halduskohtu järeldusega, et käesoleval juhul ei ole kaebaja esitatud asjaolud

käsitatavad objektiivse asjaoluna, mis saaks olla tähtaja ennistamise aluseks.

13. Tallinna Ringkonnakohus on pidanud võimalikuks kohaldada käesoleval juhul kuni 1. juulini

2002 kehtinud TsÜS § 121 lg 1 p 1, mille kohaselt aegumistähtaja kulg katkes hagi esitamisega.

Riigikohtu halduskolleegium ei pea õigeks kohaldada HKMS § 9 lg-s 4 sätestatud tähtaegadele

tsiviilõiguses sätestatud nõude aegumise peatumise või katkemise sätteid. Kehtiva TsÜS §-des 150,

160 ja 167 nimetatud asjaolud võivad omada halduskohtumenetluses kaalu kaebuse esitamise tähtaja

ennistamisel, kuid ei too halduskohtumenetluses kaasa tsiviilõiguses sätestatud tagajärgi. Eeltoodust

tulenevalt on väär Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht, et 1995. a Tallinna Linnakohtus XXXXX

XXXXXXX- XX XXXXXXXXXXX algatatud hagimenetlus hageja põhiseaduslike õiguste

rikkumise kõrvaldamise nõudes tõi kaasa HKMS § 9 lg-s 4 sätestatud halduskohtusse kaebuse

esitamise tähtaja katkemise ning tähtaeg hakkas uuesti kulgema pärast hagi läbivaatamata jätmist.

14. Eeltoodud asjaoludel tuleb määruskaebus rahuldada. Riigikohtu halduskolleegium tühistab

Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2006. a kohtumääruse haldusasjas nr 3-04-453 ja jätab jõusse

Tallinna Halduskohtu 23. novembri 2005. a määruse haldusasjas nr 3-2672/2004. Kautsjon tuleb

tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld