3-3-1-24-06 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-24-06

Otsuse kuupäev

12. aprill 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Peeter Jerofejev ja Jüri Põld

Kohtuasi

AS XXXXX kaebus Tallinna notar Aivar Mesikäpa

kohustamiseks tõestada AS XXXXX aktsionäride 14. detsembri

2003. a korralise üldkoosoleku protokoll

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 28. novembri

2005. a otsus haldusasjas nr 2-3/234/05

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna notar Aivar Mesikäpa kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Tallinna notar Aivar Mesikäpa kassatsioonkaebus osaliselt.

Muuta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 28. novembri 2005. a otsust haldusasjas

nr 2-3/234/05, jättes kohtuotsuse resolutsioonist välja ettekirjutuse, millega ringkonnakohus

kohustas notar Aivar Mesikäppa tõestama AS XXXXX 14. detsembri 2003. a aktsionäride

korralise üldkoosoleku protokolli. Ringkonnakohtu otsuse motiive muuta vastavalt käesoleva

otsuse motiividele.

Teha muudetud osas uus otsus, millega kohustada Tallinna notar Aivar Mesikäppa vaatama

uuesti läbi AS XXXXX taotlus AS XXXXX aktsionäride 14. detsembri 2003. a korralise

üldkoosoleku protokolli tõestamiseks.

Tagastada kautsjon.

Mõista Tallinna notar Aivar Mesikäpalt AS XXXXX kasuks välja kassatsiooniastmes kantud

õigusabikulud 8569 (kaheksa tuhat viissada kuuskümmend üheksa) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 14. detsembril 2003 toimus AS XXXXX aktsionäride korraline üldkoosolek. Üheks

päevakorrapunktiks oli nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute nõukogu liikmete valimine,

mistõttu oli protokolli notariaalseks tõestamiseks Äriseadustiku § 304 lg 7 alusel üldkoosolekule

kutsutud Tallinna notar Aivar Mesikäpp. Enne koosoleku algust esitas AS XXXXX aktsionär AS

XXXXXXXXX notarile ja hääletamise korraldajale Eesti Väärtpaberikeskusele korralise

üldkoosoleku kvoorumi arvestamise taotluse, mille kohaselt ei tohiks seisuga 13. detsember 2003 AS

XXXXX aktsionäride üldkoosoleku kvoorumisse arvata OÜ-dele XXXXXXXX XXXXX,

XXXXXX XXXXX, XXXXXXX, XXXXXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXXXX,

XXXXXXX, XXXXXXXX XXXXXXXXXXXXX AS-le ja M. K.-le kuuluvatest aktsiatest

tulenevaid hääli. Need aktsionärid tuleks lugeda O. K.-ga seotuks ja AS-s XXXXX valitsevat mõju

omavateks. O. K. omandas valitseva mõju AS XXXXX üle 8. novembril 2000 tol ajal kehtinud

Väärtpaberituru seaduse (VTS) § 241 lg 3 tähenduses ning tal tekkis sama paragrahvi kohaselt

kohustus teha vähemalt 10 päeva jooksul, arvates valitseva mõju saamise päevast, vähemalt 28 päeva

kestev ülevõtmispakkumine AS XXXXX aktsionäridele kõigi AS XXXXX aktsiate omandamiseks.

Sama kohustus tuleneb kehtiva VTS §-st 166. Ülevõtmispakkumist ei ole tehtud. Seetõttu VTS § 182

lg 1 kohaselt neid hääli sihtemitendi üldkoosoleku kvoorumisse ei arvata ega tohiks neid arvestada ka

hääletamisel.

Siiski arvati koosolekul faktiliselt kvoorumisse ja hääleõiguslike aktsiate hulka AS XXXXXXXXX

taotluses märgitud aktsiatest tulenevad hääled. Hääletamise tulemusel sai AS XXXXX juhataja O. K.

ettepanek valida koosoleku juhatajaks P. L. ja protokollijaks R. P. enam hääli kui AS XXXXXXXXX

esindaja ettepanek valida koosoleku juhatajaks S. J. M. ja protokollijaks M. V.

Notarile esitasid AS XXXXX aktsionäride 14. detsembri 2003. a üldkoosoleku protokolli

tõestamiseks nii P. L. ja R. P. kui ka S. J. M. ja M. V. P. L. ja R. P. esitatud protokolli (halduskohtu

tl 23-31) hääletustulemustes kajastusid erinevalt S. J. M. ja M. V. esitatud protokollist (halduskohtu

tl 32-42) hääled, mille mittearvestamist oli AS XXXXXXXXX taotlenud, mistõttu erinesid

protokollide hääletustulemused.

2. AS XXXXXXXXX esitas 22. detsembril 2003 notarile taotluse kas tõestada S. J. M. ja M. V.

koostatud AS XXXXX aktsionäride 14. detsembri 2003. a korralise üldkoosoleku protokoll ning jätta

tõestamata P. L. ja R. P. esitatud sama üldkoosoleku protokoll või lükata AS XXXXX aktsionäride

14. detsembri 2003. a korralise üldkoosoleku protokolli tõestamine edasi, kuni on lahenenud õiguslik

vaidlus koosoleku (sh juhataja ja protokollija) otsusevõime ning koosoleku kvoorumi ja aktsiate

hääleõiguse osas.

3. Tallinna notar A. Mesikäpp keeldus 23. detsembri 2003. a notariaaltoimingu tegemisest

keeldumise aktiga nr 10384 AS XXXXX aktsionäride 14. detsembri 2003. a korralise üldkoosoleku

protokolli tõestamisest, viidates Tõestamisseaduse (TõS) §-le 4 ja Notariaadiseaduse (NotS) §-le 40.

Keeldumist põhjendas notar sellega, et üldkoosoleku protokolli tõestamist taotlesid nii AS XXXXX

kui ka AS XXXXXXXXX , kuid kahe erinevate otsustamistulemustega protokolli samaaegne

käibelolek oleks ilmselt lubamatu, ebaaus ja heade kommetega vastuolus. Protokolli ja selles

sisalduvate otsuste kehtivuse eelduseks saab olla kas antud valitseva mõju küsimust lahendav kohtu

või Finantsinspektsiooni otsus ja viimase vaidlustamise korral kohtu otsus. Samuti ei ole notaril

võimalik tuvastada koosolekul Eesti Väärtpaberikeskuse esindajate poolt elektrooniliselt arvestatud

hääletamise õigsust, sest ei ole selge, milliseid hääli arvestada koosoleku kvoorumisse, millest

omakorda oleneb hääletamisele pandud otsuste vastuvõtmine või vastu võtmata jätmine (koosoleku

otsustusvõime ja otsuste seadusele vastavus). Notar viitas ka AS XXXXXXXXX ja AS XXXXX

vahelisele pooleliolevale kohtuvaidlusele tsiviilasjas nr 2/242-304/03, milles AS XXXXXXXXX

taotles samade argumentidega AS XXXXX aktsionäride 8. detsembri 2002. a üldkoosoleku otsuse

osaliselt kehtetuks tunnistamist, samuti AS XXXXXXXXX esitatud 7. novembri 2003. a börsiteatele

olulisest osalusest AS-s XXXXX.

4. AS XXXXX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus teha Tallinna notar

A. Mesikäpale ettekirjutus, millega kohustada notarit sooritama õigusvastaselt sooritamata jäetud

ametitoimingut - tõestama AS XXXXX aktsionäride 14. detsembri 2003. a korralise üldkoosoleku

protokoll. Kaebuse esitaja leidis, et arusaamatu on notari viide keeldumise põhjusena AS

XXXXXXXXX poolt konkureeriva protokolli esitamisele. Notar oleks pidanud tõestama AS

XXXXX poolt esitatud üldkoosoleku protokolli, sest tõestamistoimingu tellijaks äriühingu organi

otsuse tõestamisel saab olla vastav äriühing ise, mitte selle aktsionär. Tuleb arvestada, et

14. detsembri 2003. a üldkoosolekul valiti protokollijaks R. P., mitte M. V. Finantsinspektsioon ei ole

kunagi tuvastanud ülevõtmispakkumise tegemata jätmisega seonduvaid rikkumisi AS-s XXXXX ega

rakendanud aktsiaseltsi suhtes VTS §-i 182. Samuti ei ole AS XXXXX aktsionärid, sh AS

XXXXXXXXX, esitanud nõuet õiguse tunnistamiseks ülevõtmispakkumise saamisele või

ülevõtmispakkumise tegemiseks kohustamiseks. Seega puudub õiguslik vaidlus 14. detsembri 2003. a

koosoleku, sh juhataja ja protokollija otsusevõime ning koosoleku kvoorumi ja hääleõiguseta aktsiate

staatuse suhtes. Valitsev mõju on dünaamiline ja oluline on selle esinemine või puudumine

14. detsembri 2003. a üldkoosoleku aja seisuga. Notari viidatud kohtuasjas on vaidluse esemeks

8. detsembri 2002. a üldkoosoleku otsuste kehtivus. Notar rikkus notariaaltoimingu sooritamisest

keeldumisel ka kaebuse esitaja HMS § 40 lg-test 1 ja 2 ja TõS § 18 lg-st 2 tulenevat

ärakuulamisõigust, kuna ei andnud kaebuse esitajale võimalust oma arvamuse ja vastuväidete

esitamiseks.

5. Tallinna Halduskohus jättis 17. mai 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-178/2004 AS XXXXX

kaebuse rahuldamata ning mõistis temalt vastustaja kasuks välja viimase poolt XXXX

XXXXXXXXXXX AS kaudu kantud kohtukulud summas 7788 krooni. Halduskohus leidis, et notar

on õiguspäraselt keeldunud notariaaltoimingu tegemisest. TõS §-s 36 nimetatud notari ülesannetest

tulenevalt peab üldkoosoleku otsuse notariaalne tõestus tagama, et koosoleku kvoorum arvestatakse

õigesti ja otsuste vastuvõtmisel peetakse kinni seadustest ja põhikirjast. Seega ei ole notari

ülesandeks üldkoosoleku protokolli tõestamisel vaid sündmuste toimumise fikseerimine, vaid ta peab

kontrollima, kas vastuvõetud otsused on seaduslikud. Otsuste seaduslikkus eeldab, et notar on

kontrollinud koosoleku kokkukutsumise seaduslikkust, hääletamiskeeldudest kinnipidamist,

hääletamise arvulisi ja sisulisi tulemusi ning osavõtjate nimekirja õigsust. Sealjuures saab notar

hinnata õiguslikke ja faktilisi asjaolusid, kuid notar ei saa lahendada õigusvaidlusi. Ebaõige on

kaebaja väide, et üldkoosoleku kvoorumi ja hääleõiguse osas puudub õiguslik vaidlus. Õigusliku

vaidluse olemasolu näitavad AS XXXXXXXXX avaldused ja üldkoosoleku kahe erineva protokolli

esitamine notarile. Kuigi vastustaja viidatud kohtuvaidlus ei puuduta 14. detsembril 2003 toimunud

üldkoosolekut, kinnitab seegi selguse puudumist hääleõiguse kasutamise osas. Ebaõige on kaebuse

väide, mille kohaselt tõestustoimingu tellijaks äriühingu organi otsuse tõestamisel saab olla vastav

äriühing ise, mitte aga aktsionär. Notariaadiseadus ei näe ette erinevaid reegleid ametitoimingu

tegemiseks sõltuvalt taotleja isikust. Põhjendamatud on kaebaja viited haldusmenetluse normide

rikkumisele, kuna TõS § 34 lg 2 kohaselt ei kohaldata seaduse 2. peatükis sätestatut juriidilise isiku

organi otsuse tõestamiseks notariaalakti koostamisele ning NotS § 1 lg 3 kohaselt ei kohaldata HMS-i

notari ametitoimingutele.

6. AS XXXXX esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu

otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellant leidis, et halduskohtu

seisukoht õigusliku vaidluse olemasolu kohta on põhjendamatu ega tugine õigusnormidele. Puudub

vaidlus, et hääletamist korraldas 14. detsembri 2003. a korralisel aktsionäride üldkoosolekul Eesti

Väärtpaberikeskus, kes pidi kontrollima kõigi üldkoosolekust osavõtjate hääleõigust, kuid kes ei

kahelnud otsuste seaduslikkuses ja häälte arvestuses. Ülevõtmispakkumise kohustuse suhtes on

seaduse kohaselt pädev seisukohta võtma Finantsinspektsioon, mitte aktsionär. Finantsinspektsioon ei

ole kohaldanud AS XXXXX või üldkoosolekul hääletamist korraldanud Eesti Väärtpaberikeskuse

suhtes haldussundi, mis oleks seisnenud VTS § 182 lg 2 alusel häälte äravõtmises või sellise

ülevõtmispakkumise tegemiseks kohustamises, mis oleks apellandi arvates andnud alust

tõestamistoimingu mittetegemiseks. Samuti ei ole AS XXXXX aktsionärid esitanud nõuet õiguse

tunnistamiseks ülevõtmispakkumise saamisele või ülevõtmispakkumise tegemiseks kohustamiseks.

Seega puudus õiguslik selgusetus 14. detsembri 2003. a korralise aktsionäride üldkoosoleku (sh

juhataja ja protokollija) otsusevõime ning koosoleku kvoorumi ja hääleõiguseta aktsiate staatuse

suhtes. Ühe aktsionäri subjektiivne arusaam kvoorumist ja VTS rikkumisest ei saa olla aluseks

juriidilise isiku organi otsuse tõestamisest keeldumisele. Vastustaja ja halduskohus lähtuvad

tõlgendusest, mille kohaselt notar sisuliselt ei peagi tõestamistoimingu tegemisega seonduvaid

õiguslikke asjaolusid hindama. Kuigi notar ei ole õigusemõistja, on tema kohustuseks

tõestamistoimingu tegemisel hinnata faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Halduskohtu seisukoht ohustab

äriühingu normaalset toimimist oma organite kaudu ja võimaldab iga pisimagi vastuväite alusel anda

notarile aluse ametitoimingu tegemisest keeldumiseks.

7. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium tühistas 28. novembri 2005. a otsusega

halduskohtu otsuse ning tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas AS XXXXX kaebuse ja kohustas

notar A. Mesikäppa tõestama AS XXXXX aktsionäride 14. detsembri 2003. a korralise üldkoosoleku

protokolli. Samuti mõistis kohus A. Mesikäpalt AS XXXXX kasuks välja kohtukulud summas

16 667.20 krooni. Ringkonnakohus leidis, et TõS § 1 lg 4 kohaselt notar kajastab tõestamistoimingu

käigus isiklikult tajutud asjaolud notariaalaktis või -märkes. See väljendab dokumenteerimisõiguse

printsiipi, mille kohaselt on tõestamise puhul tegemist spetsiifilise tunnistustoiminguga, mille käigus

notar fikseerib tunnistajana teatud juriidilise fakti, misläbi ta loob ühtlasi erilise, kõrgendatud

usaldusväärsusega tõenddokumendi. Tõestamistoimingutele on erinevalt notari muudest

ametitoimingutest omane, et tegemist on eelkõige tunnistuse fikseerimisega. Tunnistusdokumendid

erinevad tõendist selle poolest, et viimased sisaldavad notari õiguslikku otsustust tähtsust omavate

asjaolude kohta. Tunnistusdokumendi puhul aga on esmatähtis teatud faktiliste asjaolude fikseerimine

usaldusväärsel kujul sellistena, nagu need tegelikult on.

NotS § 40 lg 1 sätestab, et notar keeldub ametitoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud

põhjustel. TõS § 4 loetleb alused keeldumiseks tõestamistoimingu tegemisest. TõS § 36 sätestab

notari kohustused juriidilise isiku organi otsuse tõestamisel. Vastustaja on teinud neist sätetest eksliku

järelduse, et kõrvaldamata kahtluste puhul näiteks koosoleku otsusevõimes või vastuvõetud otsuste

vastavuses seaduse ja põhikirja nõuetele võiks notar jätta koosoleku protokolli tõestamata. Ka tehingu

tõestamise puhul ei too igasugused kahtlused selle õiguspärasuses või osalejate teo- või otsusevõimes

või esindaja esindusõiguses kaasa tõestamisest keeldumist. TõS § 12 lg 3 näeb ette, et kui notar ei saa

vajaliku esindusõiguse olemasolu tuvastada või kahtleb selles, aga tõestamist nõutakse sellele

vaatamata, märgib notar selle asjaolu notariaalakti.

TõS § 36 lg-tes 1 ja 2 sätestatud notari kohustused on notari TõS § 1 lg-st 4 tulenevale

tunnistusfunktsioonile lisanduvad ülesanded, mille eesmärk on aidata kaasa sellele, et notariaalaktis

fikseeritavad toimingud ei kannataks nendes sätetes viidatud puuduste all. Eeltoodu ei tohi kahjustada

notari põhifunktsiooni - tunnistusfunktsiooni täitmist. Aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuste

õiguspärasuse hindamisel on möödapääsmatu tuvastada üldkoosoleku läbiviimise ja otsuste

langetamise faktiline olustik. Sellekohane oluline tõend on notari poolt tõestatud üldkoosoleku

protokoll. Sellise tõendi loomisest keeldumisega raskendab notar võimalike õiguslike vaidluste

lahendamist ja üldkoosolekul vastuvõetud otsuste õiguspärasuse hindamist.

Vastustaja viidatud õiguslik vaidlus ei kuulu TõS §-s 4 nimetatud notariaaltoimingu tegemisest

keeldumise aluste hulka. Protsessiosaliste vahel ei ole olnud vaidlust selles, et faktiliselt võeti

üldkoosolekul toimunud hääletamisel arvesse hääli, mille mittearvestamist AS XXXXXXXXX

üldkoosolekul taotles. Seetõttu keeldus notar õigusvastaselt P. L. ja R. P. esitatud AS XXXXX

aktsionäride 14. detsembri 2003. a korralise üldkoosoleku protokolli tõestamisest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

8. Tallinna notar A. Mesikäpp palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha

uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on vääralt mõistnud

tõestamistoimingu olemust ja sellega seonduvaid notari kohustusi. Notari ülesanne tõestamistoimingu

kui tunnistustoimingu juures ei ole mitte olla pelgalt fakti fikseerija, vaid ta peab oma toimingu

kaudu tagama ka õiguskindlust ja õigusselgust. Kui notar oleks üksnes fakti tunnistaja, siis tuleks

fikseerimiskõlbuliku fakti olemasolul alati tõestamistoiming teha ja TõS §-l 4 puuduks mõte. TõS

§ 36 lg-tega 1 ja 2 notarile pandud kohustuste eesmärk on tagada üldkoosoleku otsuste seaduslikkus.

Antud juhul oli aktsionäride vahel vaidlus, kas teatud aktsiatel on hääleõigus või mitte. Notaril ei

olnud võimalik hääleõiguse olemasolu või puudumist kontrollida ning tal puudub õiguspädevus

hinnata ise selliseid asjaolusid ja vaidlust lahendada. Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu

seisukohaga, et võimatuse korral teha kindlaks organi koosseis, pidanuks notar tõestamistoimingu

ikkagi tegema ning tooma vastava puuduse välja notariaalaktis, mitte aga keelduma notariaaltoimingu

tegemisest. Ringkonnakohtu sellise seisukoha järgi oleks notar pidanud tõestama mõlemad esitatud

protokollid ja seega eksisteerinuks ühe üldkoosoleku kohta kaks erinevat protokolli, seejuures ühe

alusel oleks välja vahetatud enamus aktsiaseltsi nõukogu liikmetest. Kahe erineva protokolli käibes

olemine oleks ilmselt lubamatu, ebaaus ja vastuolus heade kommetega. Notar ei saanud ise otsustada,

milline esitatud protokoll tõestada, sest see oleks tähendanud õigusliku hinnangu andmist asjaoludele,

mille üle otsustamine ei ole notari pädevuses.

Tõestamisseadus võimaldab tõestada puudustega tehinguid, kuid notaril puudub samas kohustus

tõestada mittetehinguid (kus puudub tehingu koosseis). Antud juhul olid üldkoosoleku protokolli

tõestamisel kontrollimatud sellised asjaolud, mille puhul võinuks protokollis kajastatud otsused

osutuda mitteotsusteks. Kassaator leiab, et ringkonnakohtu käsitlus tõestamistoimingust kui tõendi

loomisest piirab notariaalse tõestamise olemust ja eesmärke. Kohus viitas samuti, et protokolli

tõestamisest kui tõendi loomisest keeldumisega raskendab notar võimalike õigusvaidluste

lahendamist ja üldkoosolekul vastuvõetud otsuste õiguspärasuse hindamist, kuid väita võib ka

vastupidist - protokolli tõestamisest keeldumisega hoiab notar ära vaidluse üldkoosoleku otsuste

kehtivuse üle, täites sellega notariaalse tõestamise ennetavat funktsiooni.

9. AS XXXXX vaidleb kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle

rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Samuti palutakse mõista vastustajalt välja AS

XXXXX kassatsiooniastmes kantud kohtukulud 8569 krooni. Notar keeldus AS XXXXX

aktsionäride 14. detsembri 2003. a korralise üldkoosoleku protokolli tõestamisest põhjusel, et esineb

vaidlus selle üle, milliseid hääli lugeda üldkoosoleku kvoorumisse. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. novembri 2004. a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-89-04 kummutati AS XXXXXXXXX väited

valitseva mõju, kvooruminõuete ja hääletamiskeelu osas. Selle Riigikohtu lahendi järel loobus AS

XXXXXXXXX hagist 14. detsembri 2003. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tunnustamiseks. Tallinna

Linnakohus võttis 1. detsembri 2004. a määrusega tsiviilasjas nr 2/254-2056/04 loobumise vastu ja

lõpetas asja menetluse. Vaatamata igasuguste seaduslike aluste puudumisele ja võimalike kahtluste

äralangemisele on vaidlustatud notariaaltoiming praeguseni sooritamata.

Kaebusest ei ilmne keeldumist õigustanud objektiivsed asjaolud, mis andnuks TõS § 4 ja NotS § 40

lg 1 alusel õiguse tõestamistoimingust keelduda. TõS §-s 4 ja NotS § 40 lg-s 1 sisaldub ammendav

loetelu keeldumise alustest. Neile alustele tuginetud ei ole. Seadus ei näe ette, et vähemusaktsionäri

poolt alternatiivse protokolli esitamine oleks andnud aluse üldkoosoleku protokolli tõestamisest

keeldumiseks. Ei ole vaidlust, et üldkoosoleku tegelik käik oli kajastatud AS XXXXX esitatud

protokollis, mille notar oleks pidanud tõestama, märkides vajaduse korral notariaalakti, et AS

XXXXXXXXX seadis osade aktsionäride hääleõiguse kahtluse alla ning esitas omapoolse protokolli.

Vaidlust ei ole selle üle, et tegu oli TõS § 34 lg 2 tõestamistoiminguga ja selle puhul tuleb lähtuda

TõS § 1 lg 4 faktilise asjaolu tajumise ja fikseerimise põhimõttest. Lähtuda tuli ka ÄS § 228 lg-st 2 ja

Eesti Väärtpaberikeskuse häältearvestusest, kahtlused või AS XXXXXXXXX vastuväited tulnuks

kanda notariaalakti. Vaidluse üldkoosoleku otsuse kehtivuse või kehtetuse üle lahendab tsiviilkohus.

Kui iga vähemusaktsionäri poolt sarnase kahtluse esitamise korral notar keelduks ametitoimingust,

halvaks see äriühingute normaalse toimimise. Ebaõige on kassaatori väide, et protokolli tõestamisest

keeldumisega hoiab notar ära vaidluse üldkoosoleku otsuste kehtivuse üle, täites sellega notariaalse

tõestamise ennetavat funktsiooni. Antud juhul tingis notari keeldumine hoopis tsiviilvaidlusele lisaks

ka paralleelse haldusvaidluse samas küsimuses.

10. Kolmas isik AS XXXXXXXXX kassatsioonkaebusele ei vastanud.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Käesolevas asjas on kassatsiooniastmes vaidlus eelkõige selle üle, millistel tingimustel on notaril

õigus keelduda äriühingu üldkoosoleku protokolli tõestamisest. Ringkonnakohtus toimunud

menetluse käigus langes ära vaidlus äriühingu osadest aktsiatest tuleneva hääleõiguse olemasolu või

puudumise üle, mis oli üheks aluseks notari keeldumisele sooritada taotletud tõestamistoiming.

Menetlusosalised ei vaidle enam selle üle, et äriühingu kõigist aktsiatest tulenevad hääled tuli arvata

üldkoosoleku kvoorumisse. Kolmas isik AS XXXXXXXXX loobus ka üldkoosoleku otsuste

vaidlustamiseks Tallinna Linnakohtusse esitatud hagist ning kohus võttis hagist loobumise vastu.

12. Kassaator leiab, et notar ei ole tõestamistoimingu puhul mitte pelgalt teatud asjaolu esinemise

kinnitaja, vaid ta peab oma toimingu kaudu tagama ka õiguskindlust ja õigusselgust. Notar peab TõS

§ 36 lg-te 1 ja 2 järgi tagama üldkoosoleku otsuse seaduslikkuse. Kassaator peab ebaõigeks

ringkonnakohtu seisukohta, et võimatuse korral teha kindlaks organi koosseis, pidanuks notar

tõestamistoimingu ikkagi tegema ning tooma vastava puuduse välja notariaalaktis, mitte aga

keelduma notariaaltoimingu tegemisest.

Riigikohtu halduskolleegium märgib, et iseenesest on õige kassaatori seisukoht, et notar peab oma

võimaluste piires alati püüdma tagada tõestatavate toimingute seaduslikkuse. NotS § 2 lg 1 kohaselt

on notar avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel

õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid

ametitoiminguid. Notar peab oma ametit pidama ausalt, väärikalt ja erapooletult (NotS § 2 lg-d 4, 5;

§ 9 lg 1) ning järgima ametitoimingute tegemisel oma ametist tulenevat vajalikku hoolsuskohustust.

NotS § 40 lg 1 kohaselt keeldub notar ametitoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjustel.

TõS § 4 näeb ette, et notar keeldub tõestamistoimingu tegemisest, kui taotletava toimingu eesmärgid

on vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või on ilmselt lubamatud ja ebaausad või

kui ilmneb, et tehingupoolel või muul asjaosalisel puudub vajalik õigus-, teo- või otsusevõime või

esindusõigus.

13. TõS § 36 lg 1 järgi kontrollib notar juriidilise isiku organi otsuse tõestamiseks organi koosoleku

otsustusvõimet ning koosoleku juhataja ja protokollija isikusamasust ja teovõimet. Vastavalt ÄS

§ 297 lg-le 1 võib üldkoosolek otsuseid vastu võtta, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud

häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Üldkoosoleku otsustusvõime

kontrollimiseks peab notar selgitama, kas üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks seaduse või

põhikirjaga ettenähtud häälte arv ehk kvoorum on olemas. Kvooruminõue ja seega ka vajadus

kontrollida selle täitmist puudub ÄS § 297 lg 2 alusel sama päevakorraga uue üldkoosoleku

kokkukutsumisel. Notari ametikohustustest tuleneb tema kohustus püüda võimaluste piires alati

tagada, et tõestatavad toimingud oleksid seaduslikud. Aktsiatest tuleneva hääleõiguse olemasolu või

puudumine ei mõjuta ainuüksi koosoleku kvoorumit, vaid omab tähtsust kõigi üldkoosoleku otsuste

vastuvõtmisel, seega ka neil juhtudel, mil üldkoosoleku pädevus võtta vastu otsuseid ei sõltu

koosolekul esindatud häälte arvust. Seda arvestades on notaril kohustus kontrollida aktsiatest

tuleneva hääleõiguse olemasolu igal juhul, mitte ainult kvoorumi kindlakstegemise vajadusest

lähtuvalt.

14. VTS § 182 lg 1 järgi ei saa isik, kes on rikkunud VTS §-s 166 sätestatud kohustust ning keda ei

olnud selle kohustuse täitmisest vabastatud, teostada kuni rikkumise lõppemiseni hääleõigust

sihtemitendis ning neid hääli ei arvata sihtemitendi üldkoosoleku kvoorumisse. Seega mõjutab

aktsiatest tuleneva hääleõiguse teostamise võimalikkus üldkoosoleku kvoorumi olemasolu ning notar

peab kvoorumi olemasolu kindlakstegemiseks kontrollima ka aktsionäri õigust kasutada oma

aktsiatest tulenevat hääleõigust. Käesoleva asja lahendamiseks on oluline selgitada, kui kaugele

ulatub notari selline kontroll juhul, kui ta otsustab aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli tõestamise või

sellest keeldumise üle.

15. Vastavalt TõS § 36 lg-le 2 kontrollib notar kahtluse korral otsuse vastuvõtmisel seaduse ja

põhikirja nõuetest kinnipidamist. Sama paragrahvi lõike 3 järgi vastutab osalejate nimekirja õigsuse

eest koosoleku juhataja ning hääletusprotokolli õigsuse eest hääletamise korraldaja, kes peab selle

kinnituseks nimekirjale või protokollile notari juuresolekul alla kirjutama. Osalejate nimekiri või

hääletusprotokoll lisatakse notariaalaktile.

Nimetatud sätetest järeldub, et notar ei vastuta otseselt osalejate nimekirja ja hääletusprotokolli

õigsuse eest. See tähendab, et notar ei kontrolli oma initsiatiivil aktsiatest tuleneva hääleõiguse

olemasolu. Sellist kontrolli oleks notaril ka praktiliselt võimatu läbi viia, sest valitsev mõju on

dünaamiline ja võib sõltuvalt asjaosaliste tegudest hetkega muutuda. Kui näiteks sihtemitendis

valitsevat mõju omav isik võõrandab enne üldkoosoleku toimumist osa aktsiatest selliselt, et

sihtemitent ei ole enam tema poolt kontrollitav äriühing VTS § 10 lg 1 tähenduses, siis VTS § 167

lg 1 kohaselt puudub isikul sihtemitendis valitsev mõju. Sellisel juhul ei saa isiku suhtes kehtida ka

VTS §-st 166 tulenev kohustus teha ülevõtmispakkumine sihtemitendi kõigi aktsiate suhtes (vt selle

kohta Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 1. novembri 2004. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-89-04, p 34).

Samasisulise selgituse valitseva mõju kohta andis vastuseks AS XXXXX järelepärimisele ka

Finantsinspektsioon oma 8. detsembri 2003. a kirjas nr F 13-2/2794 (halduskohtu tl 45-46). Notaril ei

ole reeglina võimalik otsustada hääleõiguse puudumise üle ka juhtudel, kui väidetakse valitseva mõju

olemasolu kokkuleppe alusel kooskõlastatult tegutsevate isikute kaudu.

16. Eelnevast nähtub, et aktsiatest tuleneva hääleõiguse olemasolu või puudumist tuleb hinnata

üldkoosoleku toimumise aja seisuga. Notaril puudub võimalus ja ka pädevus ise hinnata, kas isik

omab sihtemitendis valitsevat mõju ning kas ta on rikkunud ülevõtmispakkumise tegemise kohustust,

mille tagajärjel ta kaotaks õiguse teostada aktsiatest tulenevat hääleõigust. Järelikult saab notar

üldkoosoleku protokolli tõestamise otsustamisel hinnata aktsiatest tuleneva hääleõiguse küsimust

üksnes juhul, kui talle esitatakse vastavad dokumendid, ja tingimusel, et puudub vaidlus aktsiate

hääleõiguslikkuse üle.

Vaidluse korral aktsiatest tuleneva hääleõiguse teostamise võimalikkuse üle võib notar tulenevalt

NotS § 37 lg 1 p-st 3 asjast huvitatud isiku taotlusel ametitoimingu tegemise kuni 10 päevaks edasi

lükata, kui taotleja soovib kohtus vaidlustada notari ametitoimingu sisusse puutuvat fakti või õigust.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peatatakse notari ametitoimingu tegemine kohtu sellekohase teate

alusel kuni õigusliku vaidluse lahendamiseni kohtus. Selleks, et notaril oleks alust ametitoimingu

tegemine peatada, peab asjast huvitatud isik õigeaegselt kohtus vaidlustama ametitoimingu sisusse

puutuvat fakti või õigust. Antud juhul tulnuks vaidlustada AS-s XXXXX valitsevat mõju omavate

isikute aktsiatest tuleneva hääleõiguse puudumine 14. detsembri 2003. a üldkoosoleku toimumise

ajal. AS XXXXXXXXX küll esitas hagi vaidlusaluste häälte üldkoosolekul andmise tühisuse

tunnustamiseks, häälte mahaarvamiseks üldkoosoleku kvoorumist ja üldkoosolekul (tegelikkuses)

vastuvõetud otsuste tunnustamiseks (tsiviilasi nr 2/254-2056/04), kuid AS XXXXXXXXX 10. märtsi

2004. a menetluse peatamise taotluse (halduskohtu tl 84-88) andmetel esitati hagi linnakohtule alles

4. märtsil 2004.

17. NotS § 36 kohaselt teeb notar ametitoimingu pärast seda, kui on olemas kõik vajalikud

dokumendid ja tehtud ettenähtud maksed. Sellest tuleneb, et notar peab otsustama ametitoimingu

tegemise, edasilükkamise või sellest keeldumise põhjendamatu viivituseta. NotS § 40 lg 2 sätestab, et

notar annab isiku nõudmisel, kellele ta keeldus ametitoimingut tegemast, keeldumise päevast arvates

hiljemalt kolme tööpäeva jooksul dokumendi, milles on toodud keeldumise põhjused. Seega peab

isik, kes seab kahtluse alla notariaaltoimingu sisusse puutuvat fakti või õigust, esitama oma

kaalutlused ja asjakohased tõendid notarile enne notariaaltoimingu tegemist.

Käesolevas asjas esitas AS XXXXXXXXX enne üldkoosoleku algust notarile ja hääletamise

korraldajale taotluse mitte arvata osadest aktsiatest tulenevaid hääli üldkoosoleku kvoorumisse.

22. detsembril 2003 esitas AS XXXXXXXXX notarile taotluse kas tõestada S. J. M. ja M. V. esitatud

protokoll ja jätta tõestamata P. L. ja R. P. esitatud protokoll või lükata AS XXXXX aktsionäride

14. detsembri 2003. a korralise üldkoosoleku protokolli tõestamine edasi kuni on lahenenud õiguslik

vaidlus koosoleku (sh juhataja ja protokollija) otsusevõime ning koosoleku kvoorumi ja hääleõiguseta

aktsiate staatuse suhtes. 23. detsembri 2003. a aktiga otsustas notar keelduda notariaaltoimingu

tegemisest. Seega otsustas notar ametitoimingust keeldumise pärast AS XXXXXXXXX taotluse

saamist ja tal oli võimalik võtta otsustamisel arvesse taotluses esitatud asjaolud.

18. Ringkonnakohus pidas ekslikuks A. Mesikäpa seisukohta, et kõrvaldamata kahtluste puhul

näiteks koosoleku otsusevõimes või vastuvõetud otsuste vastavuses seaduse ja põhikirja nõuetele

võib notar jätta koosoleku protokolli tõestamata. Ringkonnakohus märkis, et õiguslik vaidlus

(selgusetus), mille olemasolule notar keeldumises viitas, ei kuulu TõS §-s 4 nimetatud

notariaaltoimingust keeldumise aluste hulka. NotS § 40 lg 1 annab notarile õiguse keelduda

ametitoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjustel. TõS § 36 lg-tes 1 ja 2 sätestatud notari

kohustused on notari TõS § 1 lg-st 4 tulenevale tunnistusfunktsioonile lisanduvad ülesanded, mille

eesmärk on aidata kaasa sellele, et notariaalaktis fikseeritavad toimingud ei kannataks nendes sätetes

viidatud puuduste all. Eeltoodu ei tohi kahjustada notari põhifunktsiooni - tunnistusfunktsiooni

täitmist. Üldkoosoleku protokolli tõestamisega loob notar erilise usaldusväärsusega tõendi, mis on

oluline üldkoosoleku otsuste õiguspärasuse hindamisel ning notar tohib sellise tõendi loomisest

keelduda üksnes TõS §-s 4 sätestatud juhtudel.

Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas vaidlustatud

notariaaltoimingu tegemisest keeldumise aktis viidatud õiguslik vaidlus ei saa TõS § 4 kohaselt olla

aluseks notari keeldumisele tõestamistoimingu tegemisest. TõS § 4 annab notarile õiguse ja paneb

samas ka kohustuse keelduda tõestamistoimingu tegemisest ühelt poolt juhul, kui taotletava toimingu

eesmärgid on vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või on ilmselt lubamatud ja

ebaausad. Ühegi eelnimetatud asjaolu esinemist ei ole käesolevas asjas tuvastatud. Kassaator on küll

viidanud, et ilmselt lubamatu, ebaaus ja heade kommetega vastuolus oleks tõestada ühe üldkoosoleku

kohta kaks vastukäivat protokolli, mida temalt taotleti, kuid nagu selgitatakse käesoleva otsuse

punktis 20, ei anna see notarile alust tõestamistoimingust keeldumiseks.

Teiselt poolt peab notar TõS § 4 kohaselt keelduma tõestamistoimingu tegemisest, kui ilmneb, et

tehingupoolel või muul asjaosalisel puudub vajalik õigus-, teo- või otsusevõime või esindusõigus.

Kolleegium leiab, et viidatud sätte järgi on notaril õigus ja kohustus keelduda ametitoimingu

tegemisest üksnes juhul, kui osalise vajaliku õigus-, teo- või otsusevõime või esindusõiguse

puudumine on selge. Õige on ringkonnakohtu otsuses sisalduv viide analoogilisele regulatsioonile

tehingute tõestamise puhul. TõS § 10 lg 3, § 11 lg-te 1 ja 2 ning § 12 lg 3 kohaselt juhul, kui notaril

puudub võimalus osaleja või esindaja suhtes tekkinud kahtluste paikapidavust tuvastada, märgib notar

nimetatud asjaolu notariaalakti ja tõestab taotleja nõudel tehingu oma kahtlustele vaatamata. Kuna

käesoleval juhul puudus notaril võimalus kontrollida AS XXXXX üldkoosoleku otsustusvõime

suhtes esitatud kahtluste paikapidavust, ei anna TõS § 4 alust keelduda tõestamistoimingu tegemisest.

19. TõS § 1 lg 4 kohaselt kajastab notar tõestamistoimingu käigus isiklikult tajutud asjaolud

notariaalaktis või -märkes. TõS § 34 lg 2 kohaselt koostab notar juriidilise isiku organi otsuse

tõestamiseks notariaalakti TõS §-de 35 ja 36 alusel ning ilma notariaalaktita on tõestamine tühine.

Vaidlustatud notariaaltoimingu tegemisest keeldumise akti koostamise ajal kehtinud TõS § 35 lg 1

nägi ette, et notariaalakt peab sisaldama notari nime, ametinimetust ja allkirja ning tema

tähelepanekute aruannet, ilma selleta on tõestamine tühine.

Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et juhul, kui notaril ei ole ka oma ametist tulenevat

nõuetekohast hoolsust üles näidates võimalik tõsikindlalt välja selgitada notariaaltoimingu tegemisel

tähtsust omava asjaolu esinemine või puudumine, ei või notar keelduda ametitoimingu tegemisest.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et käesoleval juhul pidanuks Tallinna notar A. Mesikäpp AS

XXXXX esitatud üldkoosoleku protokolli tõestama ning teatud aktsiatest tuleneva hääleõiguse üle

toimuva vaidluse olemasolu märkima ära notariaalaktis.

Kolleegium peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et notaril oleks olnud võimalik ametitoimingu

tegemine ka kuni 10 päevaks edasi lükata, andes huvitatud isikule võimaluse kohtus vaidlustada

aktsiatest tulenevat hääleõigust. Kohtu vastavasisulise teate alusel pidanuks notar sel juhul

ametitoimingu tegemise peatama kuni vaidluse lahendamiseni kohtus (vt otsuse punkti 16).

Käesoleval juhul võis toimingu tegemise edasilükkamiseks olla ka alust, sest notarile oli esitatud

Tallinna Linnakohtu 31. oktoobri 2003. a otsus, millega oli tuvastatud O. K.-l valitseva mõju

olemasolu AS XXXXX aktsionäride 8. detsembri 2002. a üldkoosolekul. Kui asjast huvitatud isik

oleks esitanud edasilükkamise tähtaja jooksul notarile kohtu teate hagi esitamisest hääleõiguse

puudumise tuvastamiseks AS XXXXX aktsionäride 14. detsembri 2003. a üldkoosoleku toimumise

ajal, oleks notar saanud ametitoimingu tegemise peatada kuni õigusliku vaidluse lahendamiseni.

Vastav hagi esitati aga alles 4. märtsil 2004 ja seetõttu, isegi kui notar oleks toimingu tegemise kuni

10 päevaks edasi lükanud, ei olnud tal pärast tähtaja möödumist õigust keelduda toimingu tegemisest,

sest kohtu teadet hääleõiguse vaidlustamise kohta 14. detsembri 2003. a üldkoosoleku kohta notarile

ei esitatud. Seega pidanuks notar üldkoosoleku protokolli tõestama ja vaidluse olemasolu märkima

ära notariaalaktis.

20. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu kassaatori arusaamaga, et kuna notarile esitati

tõestamiseks kaks protokolli ühe üldkoosoleku kohta, siis ringkonnakohtu seisukoha järgi oleks notar

pidanud tõestama mõlemad esitatud protokollid, mis tähendaks aga ilmselt lubamatu, ebaausa ja

heade kommetega vastuolus oleva olukorra tekkimist, kus ühe üldkoosoleku kohta käibib kaks sisult

erinevat protokolli. Kassaator leiab, et notar ei saa otsustada, milline protokoll tõestada, sest see

tähendaks õigusliku hinnangu andmist asjaoludele, mille üle notar ei ole pädev otsustama.

Kolleegium märgib, et asjas ei ole kogu kohtumenetluse kestel olnud vaidlust selle üle, et AS

XXXXX aktsionäride 14. detsembri 2003. a korraline üldkoosolek viidi tegelikkuses läbi viisil, mis

kajastus P. L. ja R. P. esitatud protokollis. See tähendab, et üldkoosolekul tegelikult arvati kvoorumi

hulka ning arvestati ka hääletamistulemuste selgitamisel nendest aktsiatest tulenevaid hääli, mille

suhtes oli AS XXXXXXXXX esitanud taotluse neid üldkoosoleku kvoorumisse mitte arvata.

Ringkonnakohus märkis õigesti, et notar peab tõestama asjaolud, mida ta isiklikult tajus. Seega ei

oleks antud juhul notar tohtinud tõestada S. J. M. ja M. V. esitatud protokolli, sest see ei vastanud

üldkoosoleku tegelikule käigule. Veelgi enam, notari keeldumine ametitoimingu tegemisest

põhjendusega, et tõestamiseks esitati kaks erineva sisuga üldkoosoleku protokolli, ei ole kolleegiumi

arvates üldse asjakohane. Nimetatud põhjendus saaks olla asjakohane vaid juhul, kui notar ei osale

isiklikult üldkoosolekul ja ei tea seetõttu, mis koosolekul tegelikult toimus. Sellist olukorda ei saa aga

tekkida, sest notar tohib põhimõtteliselt tõestada üksnes selle üldkoosoleku protokolli, millel ta on ise

osalenud. Otsustamine selle üle, milline protokoll vastab üldkoosoleku tegelikule käigule, ei kujuta

ega saa kujutada endast notari poolt üldkoosoleku otsustele õigusliku hinnangu andmist ega vaidluse

lahendamist aktsiate hääleõiguslikkuse üle.

21. Ringkonnakohus tühistas käesolevas asjas HKMS § 46 lg 1 p 2 alusel halduskohtu otsuse ning

tegi uue otsuse, millega rahuldas AS XXXXX kaebuse ja kohustas notar A. Mesikäppa sooritama

õigusvastaselt sooritamata jäetud ametitoimingu - tõestama AS XXXXX aktsionäride 14. detsembri

2003. a korralise üldkoosoleku protokolli. Ringkonnakohus märkis, et HKMS § 6 lg 2 p 2 kohaselt

võib kaebusega nõuda sooritamata toimingu sooritamist ning kohus peab sellise kaebuse rahuldama

ja tegema HKMS § 26 lg 1 p 3 alusel ettekirjutuse toimingu sooritamiseks, kui vastustaja on

kohustatud sooritama toimingu, kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingu sooritamist, toimingut ei

ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud ning ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest

tulenevalt õigus toimingule võib olla ära langenud.

NotS § 40 lg 4 näeb ette, et isik, kellele notar keeldus ametitoimingut tegemast, võib nõuda selle

tegemist halduskohtumenetluse korras. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et viidatud sättest

ei tulene siiski, et halduskohus saaks kohustada notarit taotletud ametitoimingut sooritama, vaid

kohus võib selle alusel üksnes teha notarile ettekirjutuse vaadata uuesti läbi temale esitatud taotlus

ametitoimingu tegemiseks. NotS § 2 lg-te 2 ja 3 kohaselt on notar ametitoimingute tegemisel

sõltumatu ning peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. NotS § 14 lg 1 esimese

lause kohaselt vastutab notar oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest. NotS

§ 14 lg 4 järgi riik notari tekitatud kahju eest ei vastuta. NotS § 15 alusel on notar kohustatud

eelnimetatud kahju hüvitamise tagamiseks sõlmima ametikindlustuslepingu. Kui kohus kohustab

kohtuotsuse ettekirjutuses notarit sooritama ametitoimingu, mille tegemisest keeldumise kaebaja

halduskohtus vaidlustas, siis peab notar ametitoimingu tegema. Jõustunud kohtulahend on

menetlusosalistele täitmiseks kohustuslik (HKMS § 97 lg 1). Kui notaril puudub õigus ise otsustada

toimingu tegemise või sellest keeldumise üle, ei saa notarit pidada vastutavaks ka tõestatava

dokumendi sisulise õiguspärasuse eest ning sellise ametitoimingu suhtes notari vastutust puudutavad

sätted ei laieneks.

Riigivastutuse seaduse § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas

kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus

toime pannud kuriteo. Kui isikule tekkinud kahju on põhjuslikus seoses notari poolt kohtulahendi

alusel tehtud ametitoiminguga, siis võib kujuneda olukord, kus isikul puudub üldse võimalus nõuda

temale tekitatud kahju hüvitamist. Kolleegium leiab, et isikute õiguste tõhusa kaitse ja võrdse

kohtlemise tagamiseks tuleb NotS § 40 lg-t 4 tõlgendada selliselt, et see annab halduskohtule volituse

kohustada notarit ametitoimingu tegemise taotluse uuesti lahendama, kuid ei anna kohtule õigust

kohustada notarit konkreetset toimingut sooritama. Notaril peab olema võimalik otsustada

ametitoimingu tegemine, selle edasilükkamine või sellest keeldumine kaalutlusõiguse alusel.

Seejuures on notar diskretsiooni teostamisel seotud seadusest tulenevate piirangutega (nt NotS § 37

lg 1, § 40 lg 1; TõS § 4).

22. Eeltoodut arvestades rahuldab Riigikohtu halduskolleegium Tallinna notar A. Mesikäpa

kassatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohtu otsust tuleb muuta, jättes kohtuotsuse resolutsioonist

välja ettekirjutuse, millega ringkonnakohus kohustas notarit tõestama AS XXXXX 14. detsembri

2003. a aktsionäride korralise üldkoosoleku protokolli. Riigikohtu halduskolleegium teeb muudetud

osas uue otsuse, millega kohustab Tallinna notar A. Mesikäppa vaatama uuesti läbi AS XXXXX

taotlus AS XXXXX aktsionäride 14. detsembri 2003. a korralise üldkoosoleku protokolli

tõestamiseks. Ülejäänud osas jääb ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohtu

otsuse motiive tuleb muuta vastavalt käesolevale otsusele.

23. HKMS § 92 lg 1 näeb ette, et kohtukulud kannab pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. HKMS

§ 93 lg 1 kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtuotsus tehti, välja tema poolt kantud

kohtukulud. HKMS § 93 lg 6 sätestab, et kui kõrgema astme kohus teeb lahendi asja uueks

arutamiseks saatmata, muudab ta ka kohtukulude jaotust.

A. Mesikäpp on kassatsioonkaebuses palunud mõista AS-lt XXXXX välja kohtukulud, mille nimekiri

esitatakse enne asja sisulist arutamist. Riigikohtule on esitatud OÜ Advokaadibüroo Concordia

28. detsembri 2005. a maksekorraldus A. Mesikäpa kassatsioonkaebuselt kautsjoni tasumise kohta.

Kuna kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb kautsjon HKMS § 90 lg 2 alusel tagastada.

Muude kantud kohtukulude nimekirja ega nende kandmist tõendavaid kuludokumente A. Mesikäpp

esitanud ei ole. HKMS § 93 lg 7 kohaselt kohtukulude nimekirja ja kuludokumentide esitamata

jätmisel kohtukulusid välja ei mõisteta.

AS XXXXX on kassatsiooniastmes esitanud taotluse mõista A. Mesikäpalt kaebuse esitaja kasuks

välja kantud õigusabikulu 8569 krooni. Kohtukulude nimekirjale on lisatud Teder Glikman &

Partnerid Advokaadibüroo 11. jaanuari 2006. a arve nr TGP nr 000002 summas 8569 krooni ja 25

senti ning arve AS XXXXX poolt tasumist tõendav 13. jaanuari 2006. a maksekorraldus nr 3404.

HKMS § 93 lg 3 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud proportsionaalselt

kaebuse rahuldamisega. Käesolevas asjas rahuldab Riigikohus küll osaliselt kassatsioonkaebuse, kuid

põhiosas jääb muutmata vaidlustatud ringkonnakohtu otsus, millega AS XXXXX kaebus rahuldati

täielikult. Seetõttu ei ole kohtukulude jaotuse muutmiseks põhjust. Kolleegium leiab, et AS XXXXX

õigusabikulude kandmine kassatsiooniastmes on tõendatud ja nende suurus põhjendatud, mistõttu

tuleb kassatsiooniastme kohtukulud summas 8569 krooni vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja

mõista.

Tõnu Anton, Peeter Jerofejev, Jüri Põld