3-2-3-2-06 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-3-2-06

Otsuse kuupäev

Tartu, 12. aprill 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Tallinna linna avaldus M.L eestkostja määramiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 10. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas

nr 2/228-22540/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

C L kohtuvigade parandamise avaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Huvitatud isik C.L (isikukood xxxxxxxxxxx), huvitatud isik M.L

(isikukood xxxxxxxxxxx), huvitatud isik J.A (isikukood

xxxxxxxxxxx) ning avaldaja Tallinna linn ja tema lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kai Amos

Asja läbivaatamise kuupäev

20. märts 2006. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 10. oktoobri 2005. a otsus ja

saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroole T.M. Hiob OÜ 1. detsembril

2005. a C L kohtuvigade parandamise avalduselt tasutud

kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna linn esitas Tallinna Linnakohtusse avalduse alaealisele M.L eestkostja määramiseks.

Linnakohus kutsus kohtuistungile avaldajana Tallinna linna ning asjast huvitatud isikuna J.A, kelle

eestkostjaks määramist taotleti.

2. Tallinna Linnakohus rahuldas 10. oktoobri 2005. a otsusega Tallinna linna avalduse ning määras

xx. xxxxxxxx xxxx. a sündinud M.L eestkostjaks J.A.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Linnakohtu otsuse peale esitas 2. detsembril 2005. a kohtuvigade parandamise avalduse C.L.

Kohtuvigade parandamise avalduse kohaselt lahendas linnakohus alaealisele isikule eestkostja

määramise ilma alaealist ja tema seaduslikku esindajat protsessi kaasamata. Alaealine, kellele

eestkostja määratakse, ja tema vanem on asjast huvitatud isikud, kes tuleb kaasata menetlusse enne

1. jaanuari 2006. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 249 lg 2 kohaselt.

Põhiseaduse (PS) §-st 24 tulenevalt on isikul õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kui alaealise

isiku vanus ei võimalda tal kohtuistungil osaleda, peab kohus omal algatusel määrama alaealisele

esindaja riigi kulul.

Avalduse esitaja leiab, et linnakohus rikkus TsMS § 249 lg-t 3, jättes kontrollimata, kas avaldus

alaealisele eestkoste seadmiseks vastas seadusele ja oli tõendatud. Avalduse kohaselt rikkus

linnakohus ka perekonnaseaduse (PKS) § 95 lg-t 3, millest tulenevalt peab kohus eestkostja valikul

kontrollima isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga,

kelle üle eestkoste seatakse.

4. Tallinna linn palub vastuses kohtuvigade parandamise avalduse rahuldamata jätta. Linnakohtul ei

olnud kohustust kaasata huvitatud isikutena menetlusse alaealist ja tema seaduslikku esindajat. Kohus

on asja läbivaatamisel õigesti lähtunud TsMS §-st 266, mille kohaselt vaatab kohus avalduse

alaealisele eestkostja määramiseks läbi avaldaja ning isiku osavõtul, kelle eestkostjaks määramist

soovitakse. Kohus kontrollis asja läbivaatamisel piisavalt eestkostja määramise avalduse

seaduslikkust ja esitatud tõendeid.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et kohtuvigade parandamise avaldus on põhjendatud ning tuleb 1. jaanuarist

2006. a kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse

§ 7 ning enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 372 lg 1 p 3 alusel

rahuldada.

6. Perekonnaseaduse § 50 lg 2 kohaselt on lapse seaduslikuks esindajaks tema vanem. Seadusliku

esindajana on vanemal eestkostja volitus. Sama seaduse § 90 lg 3 lubab eestkostet seada ka lapse üle,

kes on jäänud vanemlikust hoolitsusest ilma muudel põhjustel, kui on loetletud sama paragrahvi

lõikes 2.

Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 249 lg 2 järgi vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi

kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Kohus kaasab kõik asjast huvitatud isikud ka juhul,

kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Sama seadustiku § 266 lg 1 kohaselt vaatab kohus

avalduse alaealisele eestkostja määramiseks läbi avaldaja ning isiku osavõtul, kelle eestkostjaks

määramist soovitakse. Kolleegium leiab, et TsMS § 266 lg 1 andis huvitatud isikute näidisloetelu,

kuid ei muutnud sama seaduse § 249 lg-s 2 sisalduvat kohtu kohustust kaasata kõik asjast huvitatud

isikud. Tõlgendus, mille kohaselt TsMS § 266 lg-s 1 toodud menetlusse kaasatud isikute loetelu on

ammendav, ei oleks kooskõlas PS § 24 lg-ga 2, millest tulenevalt on igaühel õigus olla kohtuasja

arutamise juures, kus otsustatakse tema õiguste ja kohustuste üle.

7. Kolleegium leiab, et alaealine, kellele eestkostja määramist taotletakse, ja tema vanem, kellelt pole

vanema õigusi ära võetud, on eestkostja määramise menetluses huvitatud isikuteks, kes tuleb kaasata

menetlusse ja kutsuda kohtuistungile. Tsiviilkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et isik,

kellele taotletakse eestkostja määramist, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja

läbivaatamisse ja kutsuda võimalusel kohtuistungile (nt tsiviilkolleegiumi 7. veebruari 2005. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-3-2-05 (RT III 2005, 6, 57) ja 12. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-11-05

(RT III 2005, 26, 277)). Alaealise isiku tsiviilprotsessiõiguste kasutamist reguleeriti enne 1. jaanuari

2006. a kehtinud TsMS § 71 lg-s 3, milles muu hulgas sätestati, et alaealise tsiviilprotsessiõigusi

kasutab ja tsiviilprotsessikohustusi täidab kohtus seaduslik esindaja. Seda põhimõtet tuli kohaldada

ka alaealisele eestkostja määramise menetluses, kuni kohus ei olnud vanemat esindajana kõrvaldanud

protsessist TsMS §-st 88 tulenevalt.

Alates 1. jaanuarist 2006. a tuleb isiku tsiviilkohtumenetlusteovõime määramisel juhinduda TsMS §-

st 202. Tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku esindamise üldnormiks on § 217 lg 3, kuid selles asjas

võib tekkida küsimus esindaja määramisest alaealisele kohtu poolt mõnel TsMS § 219 lg-s 2

sätestatud alusel.

Seega peab kohus alaealisele eestkostja määramise menetlusse kaasama ka

tsiviilkohtumenetlustusteovõimetu lapse tema esindaja kaudu ning tema vanema kui seadusliku

esindaja.

8. Vastuseks kohtuvigade parandamise avalduse väidetele, et linnakohus ei kontrollinud, kas avaldus

alaealisele eestkoste seadmiseks vastas seadusele ja oli tõendatud ning jättis kontrollimata isiku

omadused ja võimed eestkostja kohustuste täitmiseks, määrates eestkostjaks ebasobiva isiku, märgib

kolleegium, et sisulised väited saab huvitatud isik esitada asja uuel läbivaatamisel esimese astme

kohtus. Need väited ei ole linnakohtu otsuse tühistamise aluseks.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Jaak Luik