3-2-1-30-06 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-30-06

Otsuse kuupäev

Tartu, 11. aprill 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik

Kohtuasi

T OÜ hagi AS-i A vastu 242 991 krooni 28 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2005. a otsus asjas nr 2-

2/1295/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i A kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja T OÜ (registrikood xxxxxxxx) ja kostja AS A

(registrikood xxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

27. märts 2006. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2005. a otsus

muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T OÜ esitas 12. novembril 2003. a Tallinna Linnakohtule hagi AS-i A vastu 242 991 krooni 28

sendi saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1. septembril 1998. a rendilepingu,

millega hageja võttis kostjalt rendile parkimisplatsi, mida ta kasutab autohaagiste hoiukohana.

14. oktoobril 1999. a sõlmisid hageja ja kostja rendilepingu muutmise kokkuleppe, mis vormistati

lepingu lisana 2. Selle kohaselt võttis rendileandja endale kohustuse tagada territooriumi valve ja

pääslareþiim ning uus kõrgem tasumäär sisaldas lisaks lepingus kehtivatele tingimustele turvafirma

teostatavat ööpäevaringset valvet koos transpordivahendite kontrolli ja registreerimisega pääslas ning

varalist vastutust territooriumil parkivatele transpordivahenditele materiaalse kahju tekkimisel.

Lepingu lisa 2 sõlmimisega võttis rendileandja endale parklas olevate haagiste hoiukohustuse.

Rendilepingu p 3.2 kohaselt, juhul kui esinevad vastuolud lepingu ja selle juurde sõlmitavate lisade

tingimuste vahel, lähtutakse tõlgendamisel lepingu lisast. Kostja ei täitnud lepinguga võetud

kohustust ega taganud territooriumi valvet. 30. juulil ja 18. oktoobril 2001. a varastati neljalt

haagiselt poordid (ported). Kostja leidis, et ta ei pea kahju hüvitama, kuna lepingu lisa 2 on kaotanud

kehtivuse, kuivõrd turvafirmat ei kasutatud. Kahjusumma arvutamise aluseks on võetud varastatud

poortide asemele uute hankimise ja paigaldamise kulud. Vargused said toimuda põhjusel, et kostja

rikkus lepingulist kohustust tagada parkla valve.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole endale võtnud lepingulist vastutust seoses vargustega.

Rendilepingu lisa 3 kohaselt pooled, arvestades seda, et territooriumi üldvalve korraldamise plaanid

ei teostunud, muutsid lisa 2 ja kehtestasid taas madalama rendihinna. Hageja oli teadlik, et

2000. aastast territooriumi valvuritega või elektrooniliselt ei valvata, kuid nõudmisi ta sellega seoses

ei esitanud.

3. Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Vaidlus puudub selles, et hageja kasutas kostjale

kuuluvat territooriumi haagiste hoiukohana. Pooled on kokku leppinud, et pealkirjad omavad lepingu

käsitlemise hõlbustamise tähendust ega mõjuta lepingu tõlgendamist. Lepingu p 3.2 kohaselt, juhul

kui esinevad vastuolud lepingu ja selle juurde sõlmitavate lisade tingimuste vahel, lähtutakse

tõlgendamisel lepingu lisast. Pooled tõlgendavad lepingut erinevalt. Kostja leiab, et tegemist on

rendilepinguga, hageja leiab, et lisa 2 kohaselt on tegemist hoiulepinguga. Hagiavalduse ja sellele

lisatud tõendite kohaselt on vaidlusaluse lepingu eesmärk anda hagejale rendile kostja valduses oleval

krundil valvataval territooriumil plats, mis on varustatud piirdeaia ja elektrivalgustusega. Esitatud

tõenditest ei tulene kostja lepingulist vastutust seoses vargustega. Rendilepingu p 6.3 nägi ette kostja

kohustuse teatada ametiisikutele kuriteo toimepanemisest, kuid sama punkti kohaselt ei vastuta kostja

kuriteoga hagejale tekitatud kahju eest. Kuna hageja nõuab vargusega tekitatud kahju hüvitamist, on

tegemist lepingu p-s 6.3 nimetatud juhtumiga ning kostja vastutust ei kaasne. Lepingu lisa 2 ei

muutnud lepingu p 6.3. Seega on lepingu p 6.3 pooltele siduv. Pooled on sõnaselgelt kokku leppinud,

et kostja kuriteoga tekitatud kahju eest ei vastuta, mida tuleb tõlgendada kui poolte ühist otsest tahet.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja vastutus vargusega tekitatud kahju eest tuleneb vaidlusalusest

lepingust ja selle lisadest.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Ringkonnakohus tühistas 14. novembri 2005. a otsusega linnakohtu otsuse ja saatis asja uueks

läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Pooled sõlmisid rendilepingu, millega hageja võttis kostjalt

rendile parkimisplatsi. Lepingu p 3.2 kohaselt leppisid pooled kokku, et kui esinevad vastuolud

lepingu ja selle lisade vahel, lähtutakse lepingu lisast. Lepingu p 6.3 kohaselt on rendileandjal

kohustus teatada ametiisikutele kuriteo toimepanemisest ning rendileandja ei vastuta kuriteoga

rentnikule tekitatud kahju eest. Lepingu lisa 2 p 1.1 kohaselt kohustus kostja tagama territooriumi

valve ja pääslareþiimi, kasutades selleks turvaettevõtte teenust, ja p 2 kohaselt sisaldab rendihind

lisaks lepingus kehtivatele tingimustele turvafirma teostatavat ööpäevaringset valvet koos

transpordivahendite kontrolli ja registreerimisega pääslas ning varalist vastutust territooriumil

parkivatel transpordivahenditel materiaalse kahju tekkimisel. 31. märtsil 2000. a sõlmisid pooled

lepingu lisa 3, mille kohaselt rendileandja vähendas rendihinda 1 krooni võrra ruutmeetrilt. Muid

tingimusi peale rendihinda puudutavate sätete see lisa ei sisalda.

Hagiavalduse järgi varastati 30. juulil ja 18. oktoobril 2001. a parklas asunud hageja haagistelt

poordid. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab lepingu kohaselt hagejale poortide vargustega

tekitatud kahju eest. Pooled peavad algselt sõlmitud lepingut rendilepinguks. Erinevalt tõlgendavad

pooled nendevahelist lepingulist suhet alates lisa 2 sõlmimisest. Hageja leiab, et sellega kujundati

leping ümber hoiulepinguks, millega kaasneb kostja vastutus parkimisplatsil hoitavate haagiste eest.

Kostja arvates pooltevahelist õigussuhet ei muudetud ja lisas 2 märgitu tähendab poolte kokkulepet

turvafirma kohustuse kohta parklat valvata ning see ei too kaasa kohustusi kostjale.

Ringkonnakohus leidis, et lepingu lisa 2 p-s 1.1 on kostja sõnaselgelt võtnud endale kohustuse tagada

territooriumi valve ja pääslareþiim, kasutades selleks turvafirma teenust. Lepingu tekstist tuleneb

ühemõtteliselt, et kostja kohustus tagama territooriumi valve, kasutades oma kohustuse täitmiseks

teist isikut - turvafirmat. Lepingule kostja antud tõlgendus on vastuolus nii lepingu tekstiga kui ka

tsiviilõiguse üldpõhimõttega, mille järgi tsiviilõigussuhte pooled ei saa võtta kohustusi kolmandatele

isikutele. Alates lepingu lisa 2 sõlmimisest omandas pooltevaheline õigussuhe hoiulepingu tunnused,

mille kohaselt üks pool (hoidja) kohustub hoidma temale teise poole poolt üleantud vara ja tagastama

selle tervena (tsiviilkoodeksi (TsK) § 420). Nõustuda ei saa kostja väitega, et tema vastutuse varguse

eest välistab lepingu p 6.3. Kuni kahju tekitamine kuriteoga on seaduses sätestatud korras

tuvastamata, ei saa kõnelda kuriteoga kahju tekitamisest ja kostjal ei ole juba sellest tulenevalt alust

tugineda nimetatud lepingupunktile. Peale selle suurendasid pooled kostja vastutust lepingu lisa 2

sõlmimisega. Lisas 2 ei ole kostja vastutust kahju liikide ja tekitamise viisidega piiratud. Vastavalt

lepingule tuleb vastuolu korral lepingu ja selle lisade vahel lähtuda tõlgendamisel lepingu lisast. Kui

tõlgendada lepingu p 6.3 ja lisa 2 p 2 koosmõjus nii, et kostja vastutus on välistatud alati, kui võib

eeldada, et hagejale on kahju tekitatud kuriteoga, oleks see vastuolus lepingu lisa 2 p 2 eesmärgiga.

Kostja vastutab hagejale poortide kaotsiminekuga tekitatud kahju eest. Linnakohus pole tuvastanud

kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid olulisi faktilisi asjaolusid, mis puudutavad kahju tekkimist ja

selle suurust.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kassatsioonkaebuse esitas kostja. Ta palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja asja saata

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis meelevaldselt, et poolte vahel oli

hoiusuhe. Pooled sõlmisid rendilepingu. Pooled ei ole kunagi sõlminud hoiulepingut, mis nõuab

kirjalikku vormi. Ka ei antud vara kunagi ühelt poolelt teisele üle. Kostja ei ole võtnud endale

vastutust seoses vargustega. Lisaga 2 ei muudetud lepingu p 6.3, millega välistati vastutus varguste

korral. Lisa 2 ütleb selgesõnaliselt, et tegemist on lisatingimusega ja turvafirma varalise vastutusega

materiaalse kahju tekkimisel. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et kuna valvamine turvafirma

osavõtul ei teostunud, vähendati hageja nõudel uuesti renti. Hageja ei soovinud lepingut valve

puudumisest hoolimata lõpetada. Arusaamatu on kohtu seisukoht, nagu saaksid vargused toimuda

ainult siis, kui varas on leitud. Hageja on ise esitanud kuriteoavalduse politseile.

6. Hageja kassatsioonkaebusele ei vastanud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 692 alusel apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud.

8. TsMS § 689 lg 5 kohaselt ei pea Riigikohus oma otsust põhjendama, kui ta jätab ringkonnakohtu

otsuse muutmata ja järgib ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

Riigikohus järgib ringkonnakohtu otsuse põhjendust.

9. Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et pooltevahelisel õigussuhtel on hoiulepingu tunnused.

Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu järelduse õigsust kinnitab rendilepingu p 2.1, mille kohaselt

rendileandja annab ja rentnik võtab rendile rendileandja valduses oleval krundil Tallinnas Peterburi

tee 92/Paneeli 2 valvataval territooriumil 10 600 m2 suuruse asfaltkattega parkimisplatsi, mis on

varustatud sadevete kanalisatsiooni, piirdeaia ja elektrivalgustusega (tlk 9). Sellest punktist nähtub, et

rendileandja annab rentnikule rendile valvataval ja piirdeaiaga territooriumil asuva platsi.

Rendilepingu p 6.1.6 järgi kohustus rendileandja tagama väravakontrolli ja treilerite liikumise ja

aruandluse rentniku kehtestatud korras (tlk 11). 14. oktoobril 1999. a sõlmitud lisa 2 p-s 1.1 kohustus

rendileandja tagama territooriumi valve ja pääslareþiimi, kasutades selleks turvaettevõtte teenust.

Lisa 2 p-s 2 leppisid pooled kokku, et rendihind sisaldab "lisaks Lepingus kehtivatele tingimustele

turvafirma poolt teostatavat ööpäevaringset valvet koos transpordivahendite kontrolli ja

registreerimisega pääslas ning varalist vastutust territooriumil parkivatel transpordivahenditel

materiaalsete kahjude tekkimisel" (tlk 20).

Ringkonnakohus on vaidlusalust lepingut koos lisaga 2 õigesti tõlgendanud ja leidnud, et

pooltevahelise lepingu järgi ei vastuta tekitatud kahju eest hageja ees mitte turvafirma, vaid kostja

ning leping ei välista kostja vastutust vargusega tekitatud kahju korral.

10. Apellatsioonikohus saatis enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 333 lg 2 alusel asja esimese

astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kuna linnakohus ei olnud tuvastanud kahju hüvitamise nõude

aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, mis puudutavad kahju tekitamist ja selle suurust.

Seega peab maakohus asja uuel läbivaatamisel lahendama selle tsiviilkoodeksi hoiulepingu sätete

järgi ja tuvastatud asjaolude kohaselt otsustama kostja kui hoidja vastutuse ja selle suuruse üle.

11. Ringkonnakohus ei ole otsuses jätnud tähelepanuta kostja väidet rendihinna vähendamise kohta

lepingu lisaga 3. Kohtuotsuses pole asutud seisukohale, et vargus saab toimuda vaid siis, kui varas on

leitud. Ka ei tulene ringkonnakohtu otsusest, et vargusega kahju tekitamist ei saa

tsiviilkohtumenetluses tuvastada.

Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik