3-3-1-15-06 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-15-06

Otsuse kuupäev

5. aprill 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Lea Laarmaa ja Jüri Põld

Kohtuasi

Saare maavanema protest Salme Vallavolikogu 30. detsembri

2002. a otsuse nr 29 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 10. novembri

2005. a otsus haldusasjas nr2-3/218/2005

Menetluse alus Riigikohtus

A. S. ja O. S. ning Salme Vallavolikogu kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada kassatsioonkaebused.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 10. novembri 2005. a otsus haldusasjas

nr 2-3/218/2005. Täiendada Pärnu Halduskohtu 3. mai 2004. a otsust haldusasjas nr 3-32/2004

käesoleva otsuse põhjendustega.

Kautsjonid tagastada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Salme Vallavolikogu 30. detsembri 2002. a otsusega nr 29 kinnitati vaba põllumajandusmaa ja

vaba metsamaa erastajate nimekirjad. 10. juulil 2003 tegi Maa-amet Saare maavanemale ettekirjutuse

viia läbi maavanema järelevalvemenetlus Salme Vallavolikogu 30. detsembri 2002. a otsusega nr 29

kinnitatud nimekirjade vastavuse kontrollimiseks seaduses sätestatud tingimustele. 24. detsembril

2003 tegi Saare maavanem Salme Vallavolikogule ettepaneku viia 30. detsembri 2002. a otsus nr 29

seadusega vastavusse osas, millega kinnitati vaba maa erastajateks A. S. ja O. S., kuna Viljandi

Maakohtu 11. juuni 2002. a määrusega oli A. S. ja O. S. suhtes kohaldatud ärikeeldu. Salme

Vallavolikogu 26. jaanuari 2004. a otsusega nr 1 jäeti maavanema ettepanek täitmata.

18. märtsil 2004 esitasid A. S. ja O. S. taotluse Viljandi Maakohtule, milles palusid kinnitust, et nad

võivad tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjatena (hk tl 120-121). Viljandi Maakohtu 13. aprilli

2004. a määruses leidis kohus, et ei näe takistusi A. S. ja O. S. tegutsemiseks füüsilisest isikust

ettevõtjatena (hk tl 122-123).

2. 17. jaanuaril 2004 esitas Saare maavanem Pärnu Halduskohtule protesti, milles palus tühistada

Salme Vallavolikogu 30. detsembri 2002. a otsus nr 29 osas, millega vaba põllumajandus- ja

metsamaa erastajateks kinnitati A. S. ja O. S. Saare maavanem leidis, et MaaRS § 231 lg 2 ja § 232

lg 2 kohaselt võib erastajaks olla füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud isik. Viljandi

Maakohtu 11. juuni 2002. a määrusega kohaldati A. S. ja O. S. suhtes ärikeeldu seoses AS

XXXXXXXX pankrotiga. Seetõttu ei saanud nad õiguspäraselt olla erastajateks.

Salme Vallavolikogu vastuses leiti, et A. S. ja O. S. on kantud füüsilisest isikust ettevõtjatena

äriregistrisse. Oma taotlusele lisasid nad selle tõendamiseks kehtivad Pärnu Maakohtu

registriosakonna äriregistri registrikaartide ärakirjad. Maavanema protest on esitatud hilinemisega

ning rikub seetõttu A. ja O. S. õiguspärast ootust.

Kolmandate isikute A. S. ja O. S. vastuses paluti jätta protest rahuldamata ning leiti, et nad vastasid

erastamise tingimustele. Nad olid kantud äriregistrisse ning tegutsevad ka tegelikult füüsilisest isikust

ettevõtjatena. Kehtetuks tunnistamisel peab volikogu arvestama usalduse kaitsega ning oluline avalik

huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks puudub.

Arvamuse andmiseks kaasatud Maa-ameti vastuses leiti, et A. S. oli kantud äriregistrisse 7. oktoobril

1999 ja O. S. 16. detsembril 2002. Pärast ärikeelu kohaldamist ei oleks O. S. tohtinud taotleda enda

äriregistrisse kandmist. Kolmandad isikud vastasid erastamise tingimustele ainult formaalselt.

Kolmandad isikud on käitunud pahauskselt, jättes Salme Vallavolikogu ärikeelust teavitamata.

Füüsilisest isikust ettevõtjaks olemise õigus tekkis kolmandatel isikutel alates Viljandi Maakohtu

13. aprilli 2004. a määruse jõustumisest.

Pärnu Halduskohtu otsusega jäeti protest rahuldamata. Halduskohus leidis, et kolmandad isikud

vastasid taotluste esitamise ajal nii formaalselt kui ka sisuliselt erastamise tingimustele. Viljandi

Maakohtu 13. aprilli 2004. a määrusest nähtub, et maakohus ise ei näinud ärikeelus takistust

tegutsemiseks füüsilisest isikust ettevõtjana. Protestitava otsuse tühistamiseks puudub õiguslik alus.

3. Saare maavanem esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles taotles

halduskohtu otsuse tühistamist ja protesti rahuldamist. Saare maavanem leidis, et halduskohus

kohaldas valesti PankrS § 35 lg-t 2 ning hindas valesti Viljandi Maakohtu 13. aprilli 2004. a määrust.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsusega rahuldati Saare maavanema

apellatsioonkaebus, tühistati halduskohtu otsus ja rahuldati maavanema protest täielikult.

Ringkonnakohus leidis, et vallavolikogu otsuse tegemise ajal kehtinud PankrS § 12 lg 4, § 35 lg 2 ja

ÄS § 1, § 3 ja § 76 lg 1 koostoimes tähendas ärikeeld seda, et isik ei tohtinud püsivalt tegeleda

kaupade müügi või teenuste osutamisega oma nimel tasu eest. Viljandi Maakohtu 11. juuni 2002. a

määrusega kohaldati kolmandate isikute suhtes ärikeeldu kuni pankrotimenetluse lõppemiseni.

Viljandi Maakohtu 13. aprilli 2004. a määrusega tühistati ärikeeld, mitte ei selgitatud varasemat

määrust. Asjaolu, et kolmandad isikud taotluse esitamise ja protestitud otsuse tegemise ajal faktiliselt

tegutsesid füüsilisest isikust ettevõtjatena ning olid kantud äriregistrisse, ei tähenda, et nad vastasid

erastamise tingimustele. Kui isikult oli seaduse alusel võetud ära õigus olla ettevõtja, siis ei saanud ta

kasutada seadusega ettevõtjale antud õigusi.

Kohtuvaidluse ajal ärikeelu tühistamine ei andnud alust lugeda Salme Vallavolikogu 30. detsembri

2002. a otsust nr 29 õiguspäraseks ega jätta protesti rahuldamata. Salme Vallavolikogu ei saanud

muutunud olukorda arvestades teha uut, kolmandaid isikuid soodustavat otsust, kuna 1. jaanuaril

2003 jõustunud Maareformi seaduse muutmise seaduse §-ga 6 tunnistati MaaRS § 231 ja 232

kehtetuks ning § 13 alusel tuli viia menetlus lõpule senikehtinud alustel ja korras, kui volikogu on

erastajate nimekirja kinnitanud enne selle seaduse jõustumist. Samuti oli kohtuotsuse tegemise ajaks

möödunud volikogudele 15. märtsist 2003 jõustunud MaaRS § 234 lg-s 7 antud lõpptähtaeg vaba

metsamaa erastajate nimekirjade kinnitamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4. Kolmandad isikud ja vastustaja esitasid kassatsioonkaebused ringkonnakohtu otsuse

tühistamiseks. Kassaatorid leiavad, et ringkonnakohus kohaldas valesti MaaRS § 231 lg-t 2 ja § 232

lg-t 2. Kuna kohtud tuvastasid, et kolmandad isikud faktiliselt tegutsesid ettevõtjatena ja olid kantud

äriregistrisse, siis olid nad erastamise tingimused täitnud ning volikogu pidi nad ärikeelule vaatamata

nimekirja kandma. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud 1. jaanuaril 2003 jõustunud

Maareformi seaduse muutmise seaduse § 13 ning viide alates 15. märtsist 2003 jõustunud MaaRS

§ 234 on asjakohatu. Sõltumata protesti suhtes tehtavast lahendist tuleb see juhtum lahendada enne

31. detsembrit 2002 kehtinud õiguse alusel.

5. Saare maavanema vastuses peetakse ringkonnakohtu otsust õigeks ja palutakse jätta

kassatsioonkaebused rahuldamata. Maavanem leiab, et kolmandate isikute õigusvastane tegelemine

ettevõtlusega ega nende õigusvastane kandmine äriregistrisse ei saa olla aluseks neile maa

erastamisel. Ärikeelu kehtimise ajal ei saa isik taotleda enda kandmist vaba põllumajandus- või

metsamaa erastajate nimekirja. Kuna kolmandad isikud ei vastanud enne 31. detsembrit 2002

kehtinud erastamise tingimustele, siis hilisem asjaolude muutmine ei anna alust kolmandate isikute

nimekirja kandmiseks sellel ajal kehtinud seaduse alusel.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kohtuasja lahendamiseks tuleb selgitada, kas pankrotistunud äriühingu juhatuse liikmele

kohaldatud ärikeeld piirab tema õigust tegeleda ettevõtlusega füüsilisest isikust ettevõtja vormis (I) ja

millise seaduse alusel ja korras peab volikogu korraldama vaba põllumajandus- ja metsamaa

erastamist (II).

I

7. Salme Vallavolikogu 30. detsembri 2002. a otsuse nr 29 tegemise ajal kehtinud PankrS § 35 lg 2

kohaselt võis kohus juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata, kes nõukogu liikmetest,

juhatuse või seda asendava organi liikmetest, likvideerijatest, täisühingu osanikest, usaldusühingu

täisosanikest, suurema häältearvuga aktsionäridest, osaühingu suurema häältearvuga osanikest,

prokuristidest ja raamatupidamise eest vastutavatest isikutest (PankrS § 12 lg 4) ei või

pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liige,

nõukogu liige, täisosanik, juriidilise isiku likvideerija, prokurist ja pankrotihaldur. Sama tuleneb ka

kehtiva PankrS § 91 lg-st 2.

Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 27. märtsi 2000. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-26-00, et ärikeelu

kohaldamise eesmärgiks on takistada, et võlgnik ei põhjustaks kuriteoga enda maksejõuetust,

hävitaks, peidaks ega raiskaks oma vara, teeks raskeid juhtimisvigu või muid tegusid, mille tagajärjel

ta muutus maksejõuetuks.

8. Ärikeeld tähendab PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse olulist piirangut. Ettevõtlusega

tegelemise keeld võib kahjustada isiku varalist ja sotsiaalset seisundit, kui seda kohaldatakse

vastuolus ärikeelu kohaldamise eesmärgiga. Seetõttu peavad juriidilisest isikust võlgniku pankroti

korral PankrS § 12 lg-s 4 nimetatud isikule kohaldatava ärikeelu sisu ja ulatus olema selgelt

määratletud. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ärikeelu kohaldamine ei või olla üldine. Kohus

peab ärikeeldu kohaldades täpsustama, millise ettevõtluse või muu majandustegevusega ei või

füüsiline isik tegelda.

Viljandi Maakohtu 11. juuni 2002. a määrusega kohaldati kolmandatele isikutele ärikeeldu seda

täpsustamata. 18. märtsil 2004 esitasid kolmandad isikud taotluse Viljandi Maakohtule, milles palusid

kinnitust, et nad võivad tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjatena (hk tl 120-121). Viljandi Maakohtu

13. aprilli 2004. a määrust tuleb mõista nii, et kohus selgitas oma varasemat lahendit, mitte ei

muutnud kohaldatud ärikeelu ulatust. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kolmandatele isikutele

Viljandi Maakohtu 11. juuni 2002. a määrusega kohaldatud ärikeeld ei laienenud füüsilisest isikust

ettevõtjana tegutsemisele.

II

9. Ringkonnakohus leidis, et Salme Vallavolikogu ei saa muutunud olukorda arvestades teha uut,

kolmandaid isikuid soodustavat otsust, kuna on möödunud seaduses sätestatud tähtajad erastamise

läbiviimiseks. Kassaatorid leiavad, et sõltumata protesti suhtes tehtavast lahendist tuleb see juhtum

lahendada enne 31. detsembrit 2002 kehtinud õiguse alusel.

1. jaanuaril 2003 jõustunud Maareformi seaduse muutmise seaduse §-ga 6 tunnistati MaaRS § 231 ja

232 kehtetuks. Sama seaduse § 13 kohaselt tuli enne selle seaduse jõustumist kinnitatud erastajate

nimekirja alusel viia vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamine lõpule senikehtinud alustel ja

korras. Isiku õigust menetluse lõpuleviimisele avalduse esitamise ajal kehtinud seaduse alusel on

rõhutatud senises kohtupraktikas (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. märtsi

1999. a. otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-2-99, halduskolleegiumi 20. juuni 2000. a

otsus haldusasjas nr 3-3-1-30-00). Seetõttu leiab Riigikohtu halduskolleegium, et vaba

põllumajandus- ja metsamaa erastamine tuleb viia lõpuni erastajate nimekirjade kinnitamise ajal

kehtinud õiguse alusel.

10. Kassaatorid on taotlenud enda kasuks kohtukulude väljamõistmist. Salme Vallavolikogu on

maksnud haldus- ja ringkonnakohtus õigusabi eest kokku 12 390 krooni. Riigikohtu

halduskolleegium leiab, et omandireformi vaidlustes peab kohaliku omavalitsuse üksus olema

üldjuhul võimeline ennast ise kohtus esindama ning seetõttu ei ole õigusabikulude väljamõistmine

Salme Vallavolikogu kasuks põhjendatud. Kautsjonid tuleb tagastada.

Tõnu Anton, Lea Laarmaa, Jüri Põld