3-3-1-13-06 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-13-06

Otsuse kuupäev

4. aprill 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

XXXXX XXXXXX XXXXX AS kaebus Paldiski

Linnavalitsuse poolt tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2005. a otsus haldusasjas

nr 2-3/355/05

Menetluse alus Riigikohtus

XXXXX XXXXXX XXXXX AS ja Paldiski Linnavalitsuse

kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta XXXXX XXXXXX XXXXX AS ja Paldiski Linnavalitsuse kassatsioonkaebused

rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2005. a otsus haldusasjas nr 2-

3/355/05 muutmata.

Arvata kautsjonid riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXXXX XXXXXX XXXXX AS omandas 2000. aasta aprillis Paldiski linnas Uue-Tooma 5

kinnistu hoonestusõiguse eesmärgiga rajada sinna kütuse automaattankla. Alates 2000. aasta

septembrist taotles aktsiaselts Paldiski Linnavalitsuselt ehitusluba. Paldiski Linnavalitsuse 6. juuni

2001. a korraldusega nr 161 ja 27. mai 2003. a korraldusega nr 194 keelduti ehitusloa andmisest.

27. mai 2003. a korralduse peale esitas XXXXX XXXXXX XXXXX AS vaide. Linnavalitsuse

25. juuni 2003. a korraldusega nr 230 jäeti vaie rahuldamata. Järgnevalt vaidlustas kaebuse esitaja

27. mai ja 25. juuni 2003. a korraldused halduskohtus. Linnavalitsus tunnistas vaidlustatud

korraldused 14. oktoobri 2003. a korraldusega nr 361 kohtumenetluse ajal kehtetuks ja andis

ehitusloa. Kohtumenetlus lõpetati.

2. XXXXX XXXXXX XXXXX AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Paldiski

linnalt mõista saamata jäänud tulu eest välja hüvitis 1 690 022,16 kr. Kaebuse esitaja leidis, et

vastustaja tegevusetuse ja õigusvastaste haldusaktide tõttu pidi ta ootama ehitusluba kolm aastat.

Viivituse tõttu ehitusloa väljastamisel ei saanud kaebuse esitaja õigeaegselt alustada planeeritud

kütusetankla ehitamist ega ellu viia äriplaani, sest vahepeal püstitas naaberkinnistule tankla

XXXXXXX XXX AS.

3. Tallinna Halduskohtu 4. oktoobri 2004. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis,

et perioodi 1. november 2000 kuni 12. jaanuar 2001 osas on kahjunõue aegunud. Varasemate

halduskohtu otsustega ja linnavalitsuse 14. oktoobri 2003. a otsusega on tõendatud küll linnavalitsuse

õigusvastane käitumine, kuid tuvastatud ei ole kahju tekkimine kaebuse esitajale. Saamata jäänud

tulu arvestuses ei saa lähtuda momendist, mil kaebuse esitajale pidi väljastatama ehitusluba.

Võimalik tulu oleks saanud tekkida alles momendist, kui tankla oleks valmis ehitatud ja sellele oleks

antud kasutusluba. Kahju suuruse arvestamisel ei ole põhjendatud aadressil Pärnu mnt 556, Tallinn

asuva ja kaebajale kuuluva automaattankla (Laagri tankla) müügimahtudest lähtumine, sest see

paikneb oluliselt suurema liiklustihedusega maantee ääres. Kaebaja ei ole ehitusloa saamisest

möödunud 11 kuu jooksul ehitamist alustanud.

4. XXXXX XXXXXX XXXXX AS esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus

tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldataks.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2005. a otsusega rahuldati XXXXX XXXXXX XXXXX

AS-i apellatsioonkaebus ning mõisteti Paldiski linnalt XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i kasuks

välja hüvitisena 250 000 krooni ja kohtukulud 13 400 krooni. Otsuse põhjendused olid järgmised:

1) Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 1. jaanuarist 2000 kuni 31. detsembrini 2001 kehtinud

redaktsioonis sätestas HKMS § 9 lg 2, et kaebuse õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud

kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates kahju tekitamisest teadasaamisest, kuid

mitte hiljem kui kümne aasta möödudes õigusvastase haldusakti andmisest või toimingu

sooritamisest. Kuna taotlus kahju hüvitamiseks esitati vastustajale 12. jaanuaril 2004, on taotlus ja

kaebus tähtaegsed osas, milles nad puudutavad perioodi pärast 12. jaanuari 2001. Apellatsioonkaebus

12. jaanuarile 2001 eelnenud perioodi eest tuleb jätta rahuldamata;

2) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid

kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Ringkonnakohus leidis, et

sellistel juhtudel tuleb hüvitada tõenäoliselt tekitatud kahju. Vastasel juhul ei oleks tagatud isiku

põhiõigus efektiivsele õiguskaitsele (PS § 15 lg 1) ja kahju hüvitamisele (PS § 25). Ringkonnakohus

asus seisukohale, et kahju tekkimine on tõendatud ja kuna tekitatud kahju suuruse kohta puuduvad

objektiivsetel põhjustel otsesed ja täpsed tõendid, tuleb hüvitis määrata hinnanguliselt;

3) kütuse müümisega alustamise osas pidas kohus usutavaks kaebaja väidet, et tavaliselt alustatakse

tanklates kütuse müümist 2-3 kuu jooksul pärast ehitusloa saamist. Vastustaja leidis küll, et see väide

ei ole tõendatud ning pidas reaalseks tegevuse alustamist 6 kuu jooksul, kuid ta ei esitanud ühtki

veenvat argumenti, miks ei ole kolme kuu jooksul võimalik tüüpprojekti alusel tanklat valmis ehitada

ja kasutusele võtta. Õigusvastane viivitus ehitusloa andmisel algas 31. oktoobril 2000. Seetõttu lähtus

ringkonnakohus oma hinnangulises kahjuarvestuses eeldusest, et kaebajal jäi tulu saamata alates

1. veebruarist 2001. Kuna nõue on esitatud kuni 1. oktoobrini 2003 tekitatud kahju eest, ei hõlma

2001. a juulit (halduskohtu tl 10) ja 2001. a juuni 6 päeva kohta kajastatud andmed ei saa hüvitist

oluliselt mõjutada, võib kõne alla tulla hüvitis 31 kuu eest;

4) keskne majanduslik näitaja, millest saamata jäänud tulu suurus oleks sõltunud, on tanklas

tõenäoliselt müüdud kütusekogus. Ringkonnakohus nõudis Maksu- ja Tolliametilt välja andmed

XXXXXXX XXX AS (hiljem OÜ XXXXXXX XXXXX) Paldiski tankla müügikoguste kohta 26

kuu vältel aastatel 2003-2005. Nimetatud tankla asukoht on kõige lähedasem kaebaja poolt

kavandatud tankla asukohale. Tema turutingimused on olnud väga sarnased kaebaja poolt kavandatud

tanklale;

5) Maksu- ja Tolliametile esitatud kütuse käitlemise aruannetest nähtuvalt oli keskmine kütusemüügi

kogus XXXXXXX tanklas 104 751 liitrit kuus. Bensiin oktaanarvuga alla 95 moodustas sellest

kogusest keskmiselt 5520 liitrit kuus. Ringkonnakohtule esitatud ehitusprojekti kohaselt ei olnud

madalama oktaanarvuga bensiini müüki kaebaja tanklas kavandatud. Seega tuleb kahjuarvestuses

lähtuda 99 231 liitrist kui võimalikust kuu keskmisest müügikogusest;

6) kaebaja poolt esitatud kahjuarvestusest (halduskohtu tl 10-12) nähtuvalt oleks mootorikütuse

müügilt teenitava tulu keskmiseks marginaaliks olnud 0,6804 kr liitri kohta. Vastustaja ei ole

kajastatud marginaalide suurust ümber lükanud. Kuu keskmine müügitulu oleks selle kohaselt olnud

67 516,77 kr (99 231×0,6804). Eespool aluseks võetud perioodi - 31 kuu - müügitulu oleks selle

kohaselt olnud 2 093 019,87 krooni;

7) saamata jäänud tulu arvutamiseks tuleb tulust, mida tõenäoliselt oleks teenitud, arvata maha

igasugune kasu, mida kaebaja sai kahju tekitamise tagajärjel, sh säästetud kulutused (VÕS § 127

lg 5). Kaebusele lisatud kahjuarvestuses on ringkonnakohtu arvates tankla ehitamise, kasutuselevõtu

ja tegevusega seotud kulud üldjoontes adekvaatselt kajastatud. Perioodide veebruar kuni mai 2001 ja

august 2001 kuni oktoober 2003 kulude kogusumma oli kaebaja arvestuse kohaselt 1 669 075,11

krooni (1 834 078,34 - 50 959,17 - 51 468,85 - 51 920,29 - 10 654,92). See summa tuleb saamata

jäänud tulust maha arvata;

8) tankla tegevusega seotud tulude ja kulude vahe on 423 944,76 krooni (2 093 019,87 -

1 669 075,11). Seda summat tuleb täiendavalt vähendada seetõttu, et jättes tankla ehitamata, oli

kaebajal vabaks jäänud rahalisi vahendeid võimalik kasutada oma ettevõtluses muul viisil ja teenida

sellelt kasumit. Samuti jäi võtmata pangalaen ehitise osaliseks finantseerimiseks ning sellelt

maksmata intressid. Nende asjaolude kohta ei ole kaebaja andmeid, vaatamata kohtu nõudmisele,

esitanud. Tuvastada ei ole võimalik ka seda, kui pika tagasimakseperioodiga oleks laenu võetud ning

milline oleks olnud intressimäär ja muud tagasimaksetingimused. Kohtul ei ole neid andmeid

võimalik muudest allikatest hankida, seetõttu tuleb hüvitist vähendada samuti hinnanguliselt. Lisaks

sellele tuleb hüvitist vähendada, kuna pole välistatud, et vaidlusaluse perioodi viimase nelja kuu

jooksul oleks XXXXXXX XXX AS asunud kütusemüüjana Paldiskis tegutsema vaatamata kaebaja

tankla valmimisele, ning kuna puudub selgus reklaami ja kindlustuskulude osas. Need summad luges

ringkonnakohus õiglases ulatuses arvesse võetuks, kui vähendas hüvitist 250 000 kroonini (s.o veidi

vähem kui 175 000 kr võrra);

9) kohus ei pidanud tõendatuks vastustaja väidet, et kahju tekitamises puudus süü. Vastustaja jättis

ehitusloa andmata tahtlikult ja talle pidid olema ette näha selle teo tagajärjed. Korduvad kohtu poolt

rahuldatud kaebused kinnitavad, et vastustaja otsis pahatahtlikult põhjust kaebajale ehitusloa andmata

jätmiseks, mitte ei olnud õigusnormide ebaselguse tõttu eksituses;

10) kaebaja poolt halduskohtus kantud õigusabikulu 59 826 krooni vähendas ringkonnakohus 15 000

kroonini. Samuti oli kaebaja tasunud halduskohtusse pöördumisel riigilõivu 50 700,66 krooni ja

dokumentaalse tõendi (audiitori arvamuse) saamise kulu 24 555,8 krooni. Esimeses astmes kantud

põhjendatud kohtukulude suuruseks sai ringkonnakohus seega 90 256,46 krooni (15 000 + 24 555,80

+ 50 700,66). Ümardades vastas kaebuse rahuldatud osale sellest summast proportsionaalselt 13 400

kr.

6. Tallinna Ringkonnakohtu otsusele esitasid kassatsioonkaebused XXXXX XXXXXX XXXXX

AS ja Paldiski Linnavalitsus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i kassatsioonkaebuses palutakse muuta ringkonnakohtu otsust

ja teha uus otsus, millega mõista vastustajalt välja hüvitis summas 423 944,76 krooni.

Kassatsioonkaebuses vaidlustatakse ringkonnakohtu otsust osas, millega vähendati väljamõistetud

kahjuhüvitist ligi 175 000 krooni võrra, ning osas, millega ei mõistetud vastustajalt välja

proportsionaalset osa apellatsiooniastmes tasutud riigilõivust.

Kassatsioonkaebuses leitakse, et ringkonnakohus vähendas alusetult kassaatori oletatavaid

müügimahtusid 5520 liitri võrra kuus, kuna vastavas ulatuses müüs XXXXXXX bensiini

oktaanarvuga alla 95 ning kassaatori tanklaprojektis ei olnud sellise kütuse müüki kavandatud.

Ringkonnakohus ei arvestanud kassaatori selgitusega, et planeeritud tanklas oleks võinud vastavalt

vajadusele müüa ka madalama oktaanarvuga kütust. Samuti oleks hinnatundlik tarbija ostnud kõige

odavamat saadaolevat bensiini ehk teisisõnu poleks jätnud veel seepärast tankimata, et puudub

väiksema oktaanarvuga bensiin kui 95. Seega puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks lugeda

kassaatori oletatavat läbimüüki väiksemaks XXXXXXX tegelikust läbimüügist.

Hüvitist vähendati ka põhjusel, et seoses tankla ehitamata jätmisega jäi kassaatorile võimalus

vabadelt rahalistelt vahenditelt muul viisil kasumit teenida ning võimalikult pangalaenult jäid

tasumata intressid. Asjas on tuvastatud, et kassaator äriühinguna ei ole mitmel eelneval

majandusaastal kasumit teeninud. Tankla ehitamisest vabaks jäänud vahendite muul viisil kasumlikku

paigutamist ei saa ettevõtte üldiste kahjumlike majandustulemuste taustal eeldada.

Tasumata pangaintressid ei kuulu eraldi arvestamisele, kuna need kajastuvad juba kasumimarginaali

arvestuses. Niisamuti ei olnud õige põhjendada vähendamist ebaselgusega reklaami- ja

kindlustuskulude osas. Need olid kaebusele lisatud auditeeritud kahjuarvestuses kajastatud

üldnimetaja "muud kulud" all. Pealegi on tegemist sedavõrd väikeste kuludega, et nende pinnalt ei ole

mõistlik mingeid kaalutluslikke mahaarvamisi teha.

Vastustajat on põhjendamatult soositud. Ringkonnakohus mõistis kassaatori kasuks välja sisuliselt

minimaalse saamatajäänud tulu, mida siis omakorda vähendati kohtu suval ca 40%. Sellega ei ole

tagatud isiku õigused efektiivsele õiguskaitsele ja kahju hüvitamisele. Kassaator jäi võimalusest

ettevõtlusega kasumit teenida ilma üksnes vastustaja õigusvastase ja pahauskse käitumise

tulemusena. Seda asjaolu tuleb hüvitise väljamõistmisel arvestada ning anda võimalikult suure

summa määramisega õiglane hinnang vastustaja käitumisele.

Kohtukulude jaotamisel rikkus ringkonnakohus HKMS § 93 sätteid ega arvestanud kassaatori poolt

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 50 700,66 krooni ning jättis selle vastustajalt

proportsionaalselt välja mõistmata. Kassaator ei esitanud ringkonnakohtus küll õigusabikulude

hüvitamise taotlust, kuid riigilõivu osas apellatsioonkaebuses toodud taotlusega pidi kohus

arvestama.

8. Paldiski Linnavalitsuse kirjalikus vastuses vaieldakse XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i

kassatsioonkaebusele vastu. Vastuses leitakse, et kogu kassatsioonkaebus on suunatud kahjuarvestuse

aluseks olevate faktiliste asjaolude ümbertuvastamisele, mida saaks teha vaid tõenditele antava

hinnangu muutmise teel. Kassatsioonikohtu pädevusse ei kuulu tõenditele antud hinnangu muutmine.

Kogu ringkonnakohtu kontseptsioon XXXXXXX XXX AS tulu suhtes on oletuslik, kuna käsitletud

on üksnes müügimahtusid ja kasumimarginaali osas puuduvad tõendid, mis omakorda välistab

täiendava 173 944 krooni väljamõistmise. Kuna kassaator ei esitanud ringkonnakohtus kohtukulude

nimekirja, siis on väited kohtukulu väljamõistmata jätmise kohta ainetud.

9. Paldiski Linnavalitsuse kassatsioonkaebuses palutakse Tallinna Ringkonnakohtu otsus tühistada

ja saata ringkonnakohtule asi uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuses leitakse, et XXXXX

XXXXXX XXXXX AS ei ole kunagi rajanud kaebust XXXXXXX Paldiski tankla müügimahtudele.

Kaebuse esitaja võttis kahjuarvestuse aluseks temale kuuluva Laagri tankla müügimahud. Teise astme

kohtul puudusid alused omaalgatuslikult välja nõuda uusi tõendeid ja rajada otsust sellistele alustele,

millest ei ole kaebuses lähtutud. Ringkonnakohus peab lähtuma apellatsiooni piiridest. Kaebuse

esitajat esindas advokaat, mistõttu kohtu sekkumine oli ebaproportsionaalne ja ülemäärane.

Ringkonnakohus võttis otsuses aluseks kaebuse esitaja paljasõnalise väite kasumimarginaali kohta

0,6804 krooni, osundades, et Paldiski Linnavalitsus ei ole seda ümber lükanud. Kohtuotsus peab

rajanema uuritud tõenditel, mitte aga lepingulise esindaja väidetel. Isiku lepingulise esindaja seletus

ei ole tõend (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15. oktoobri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-3-2-119-03).

Otsuses ei ole motiveeritud, kuidas on võimalik kummutada kaebuse esitaja paljasõnalisi ja

tõendamata väiteid muudmoodi, kui lihtsalt vastuväitega tõendamiskohustuse ja väite tõendamatuse

kohta.

Kohtuotsus ei rajane ühelgi tõendil kahju fakti ja saamatajäänud tulu suhtes. Teise juriidilise isiku

müügimaht ei anna tunnistust kaebuse esitaja hüpoteetilisest tulust. Kasumimarginaali osas tõendid

puuduvad ja neid ei ole kaevatavas otsuses tsiteeritud, mis välistab kahju olemasolu tuvastamise

võimaluse.

10. XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i kirjalikus vastuses palutakse Paldiski Linnavalitsuse

kassatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt oli uurimispõhimõtte rakendamine ja

XXXXXXX tankla andmete väljanõudmine Maksu- ja Tolliametilt igati põhjendatud. Kassaator pole

väitnudki, et XXXXX XXXXXX AS-i turuosa või tankla ehitamise kiirus oleks teistsugune, ta

lihtsalt kahtles neis andmetes. Kasumimarginaali kohta oli aga esitatud auditeeritud dokumentaalne

tõend ja selles osas on kassaatori väited täiesti arusaamatud. Kassatsioonkaebuse viimane osa on

pühendatud tõendite ümberhindamisele, millega Riigikohus vastavalt HKMS § 64 lg-le 2 ei tegele.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Vaidlus käesolevas asjas käib XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i poolt saamata jäänud tulu

suuruse üle. Kasseeritud ringkonnakohtu otsuses leiti, et kahju tekkimine on tõendatud, ent kuna

kahju suuruse kohta puuduvad objektiivsetel põhjustel otsesed ja täpsed tõendid, tuleb hüvitis

määrata hinnanguliselt. Õiglaseks hüvitiseks luges ringkonnakohus 250 000 krooni.

XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i kassatsioonis ei nõustuta peamiselt hüvitise vähendamisega

250 000 kroonini. Paldiski Linnavalitsuse kassatsioonis peetakse põhjendamatuks hüvitise

väljamõistmist tervikuna.

Haldusasja lahendamiseks selgitab kolleegium kõigepealt kahju hüvitamisega seonduvaid küsimusi

üldiselt (osa I), mille järel käsitletakse eraldi XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i kassatsioonkaebust

(osa II) ja Paldiski Linnavalitsuse kassatsioonkaebust (osa III).

I

12. Ringkonnakohus on leidnud, et kaebajal jäi tulu saamata 1. veebruarist 2001 kuni 1. oktoobrini

2003 (välja arvatud 2001. a juuni ja juuli).

Enne Võlaõigusseaduse jõustumist 1. juulil 2002 tuli Riigivastutuse seadusega (RVS) reguleerimata

küsimustes juhinduda Tsiviilkoodeksist ning pärast 1. juulit 2002 Võlaõigusseadusest. Selline

seisukoht on kooskõlas Riigikohtu halduskolleegiumi 30. novembri 2004. a otsusega haldusasjas

nr 3-3-1-64-04 ning Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu 4. märtsi 2002. a

määrusega asjas nr 3-3-4-1-02 ja 10. aprilli 2002. a määrusega asjas nr 3-3-4-2-02. Saamata jäänud

tulu hüvitamine on võimalik nii Tsiviilkoodeksi alusel (§ 222 lg 2) kui ka Võlaõigusseaduse alusel

(§ 128 lg 4).

13. Ringkonnakohtu otsuses on nenditud, et ehitusloa andmise taotluse menetlemine Paldiski

Linnavalitsuse poolt oli õigusvastane ning järgnevalt on lahendatud peamiselt kahju suuruse

küsimust. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks peatuda ka küsimusel, kas Paldiski

Linnavalitsuse õigusvastasel käitumisel ja XXXXX XXXXXX XXXXX AS-l tekkinud kahju vahel

on vältimatu põhjuslik seos ning kas rikutud regulatsioon pidi kaebajat ka sellise kahju eest kaitsma.

Asjas on varasemate kohtuotsustega tuvastatud, et Paldiski Linnavalitsuse käitumine ehitusloa

menetlemisel oli õigusvastane. Tallinna Halduskohtu 2. mai 2001. a otsusega haldusasjas nr 3-

55/2001 tehti XXXXX XXXXXX XXXXX AS kaebuse alusel Paldiski Linnavalitsusele ettekirjutus

7 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest anda välja korraldus ehitusloa andmise taotluse

lahendamiseks. Kohtuotsusega leiti, et linnavalitsus ei ole lahendanud ehitusloa andmise taotlust kahe

nädala jooksul, nagu sätestas tolleaegse Planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 53 lg 2. 6. juunil 2001

keeldus Paldiski Linnavalitsus ehitusloa väljaandmisest. 16. juulil 2001 esitas XXXXX XXXXXX

XXXXX AS uue taotluse ehitusloa väljaandmiseks. Paldiski Linnavalitsuse arhitektuuri ja projektide

läbivaatamise komisjoni 6. septembri 2001. a istungi protokollilise otsusega leiti, et seoses

detailplaneeringu algatamisega OÜ XXXXXXX poolt kinnistu Uue-Tooma 5 suhtes ei saa ehitusluba

väljastada. Tallinna Halduskohtu 23. jaanuari 2002. a otsusega haldusasjas nr 3-216/2002 rahuldati

XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i kaebus ja tehti Paldiski Linnavalitsusele ettekirjutus viivitamatult

vastata XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i 16. juuli 2001. a ehitusloa taotlusele. Kohtuotsuses leiti,

et XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i ehitusloa taotlusele ei ole PES § 53 lg 2 mõttes vastatud.

Samuti märgiti otsuses, et Planeerimis- ja ehitusseadus ei näinud ehitusloast keeldumise alusena ette

detailplaneeringu algatamist. Kuna kohtuotsust ei täidetud, palus kaebaja Paldiski Linnavalitsusele

selle eest trahvi määramist. Tallinna Halduskohtu 3. juuli 2003. a määrusega trahviti linnavalitsust

eelnimetatud kohtuotsuse täitmata jätmise eest 50 000 krooniga. 27. mai 2003. a korraldusega jättis

Paldiski Linnavalitsus ehitusloa taotluse rahuldamata. Selle korralduse peale esitas XXXXX

XXXXXX XXXXX AS vaide. Pärast vaide rahuldamata jätmist pöördus XXXXX XXXXXX

XXXXX AS kaebusega halduskohtusse. 14. oktoobril 2003 väljastas Paldiski Linnavalitsus ehitusloa.

Pärast seda kaebaja taotluse alusel menetlus halduskohtus lõpetati.

14. Ehitusloa andmise otsustamine on diskretsiooniotsus. Seetõttu ei tähenda ehitusloa andmise

otsustamisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamine veel seda, et ainus õiguspärane alternatiiv

oleks ehitusloa andmine. Kuid käesolevas asjas ehitusluba lõpuks anti. Asjas ei ole tuvastatud, et

ehitusloa andmise ajaks oktoobris 2003 olid toimunud mingid muutused õiguslikus või faktilises

olustikus, mis takistasid ehitusloa andmist varem. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et ehitusloa oleks

saanud anda ka varem.

15. Ehitusluba annab isikule õiguse üksnes ehitamiseks, mitte selle ehitise kasutuselevõtmiseks või

selles majandustegevuse alustamiseks. Samas saab tõenäoliseks pidada seda, et XXXXX XXXXXX

XXXXX AS, kes on tanklaid rajanud ja kasutusele võtnud üle Eesti ka varem, oleks tankla

valmisehitamise järel saavutanud ka tankla töö alustamiseks nõutavate lubade andmise. Ilma vajaliku

ehitiseta ei ole aga tankla tegevuse alustamine võimalik. Seega oli ehitusloa andmisega viivitamine

põhjuseks, mis viis XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i jaoks kahju tekkimiseni.

16. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei ole seadusest

tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte

eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Ka RVS § 7 lg 1 annab

nõudeõiguse kahju hüvitamiseks vaid isikule, kelle õigusi on rikutud.

Kuna kolleegium jõudis eelnevalt järeldusele, et ehitusloa väljastamisega viivitamine on põhjuslikus

seoses XXXXX XXXXXX XXXXX AS-le kahju tekitamisega, on Riigikohtu halduskolleegium

seisukohal, et rikutud ehitusloa väljastamist reguleerivate normide eesmärk oli antud juhul

muuhulgas ka XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i kaitsmine kahju eest, mis tekiks juhul, kui ta

õigeaegselt tanklat ehitada ja järelikult ka kasutusele võtta ei saaks. Seega käitus Paldiski

Linnavalitsus XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i ehitusloa menetlemisel õigusvastaselt VÕS § 1045

lg 1 p 7 ja lg 3 tähenduses, mis toob endaga kaasa kahju hüvitamise kohustuse.

17. Järgnevalt käsitleb kolleegium kahju suuruse küsimust. Käesoleval juhul nõutakse hüvitist

majandustegevuses saamata jäänud tulu eest. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu,

mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt

saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib

seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.

Kaebaja seletuste kohaselt oleks kavandatud tanklast saanud Paldiski ainus bensiinijaam.

Kolleegiumi arvates ei ole alust kahelda selles, et niisuguses olukorras oleks tankla suutnud kaubelda

vähemalt sama kasumlikult kui XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i teised tanklad. Järelikult on

tõenäoline, et tanklale ehitusloa mitteväljastamise tõttu on XXXXX XXXXXX XXXXX AS-le

tekkinud kahju. Mingite täiendavate tõenditega ei ole sellises situatsioonis kahju tekkimist

kolleegiumi arvates võimalik tõendada.

18. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole

saamata jäänud tulu suurust võimalik täpselt kindlaks teha. Majandustegevuses saamata jäänud tulu

hindamine ongi reeglina komplitseeritud, kuna kõiki asjaolusid, mis tegelikus elus võinuks ettevõtte

kasumlikkust mõjutada, on tagantjärgi ülimalt keeruline või lausa võimatu tuvastada. See aga ei

tähenda, et kahjuhüvitis tuleks sellepärast jätta välja mõistmata. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju

tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise

suuruse kohus. Ringkonnakohus on õigesti sellest sättest lähtudes kahjuhüvitise suuruse kindlaks

määranud ja selle välja mõistnud. Hüvitise suurus sellistel juhtudel ongi paljuski kohtu poolt

kaalutlusõiguse alusel kindlaksmääratav.

II

19. XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i kassatsioonkaebuses leitakse, et ringkonnakohtu poolt välja

mõistetud kahjuhüvitis oleks pidanud olema suurem.

Ringkonnakohus on määranud hüvitise suuruseks 250 000 krooni. Kohus põhjendas valitud summat

sellega, et XXXXXXX Paldiski tankla müügimahtude, XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i poolt

välja toodud kasumimarginaali ning tanklaga seotud kulutuste põhjal arvutatava kahju suuruseks

oleks 423 944,76 krooni. Seda summat pidas ringkonnakohus õiglaseks vähendada veel kuni 250 000

kroonini, kuna vabaks jäänud rahalisi vahendeid oli XXXXX XXXXXX XXXXX AS-l võimalik

muul moel kasumlikult kasutada, võtmata jäi pangalaen ja maksmata intressid, välistatud polnud

konkurentsi tekkimine ja puudus selgus reklaami ja kindlustuskulude osas.

20. Riigikohtu halduskolleegium nõustub nende kahjuhüvitise suuruse määramise põhjendustega.

Kolleegium ei pea XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i kassatsioonkaebuse põhjal vajalikuks hüvitise

suurust muuta.

21. XXXXX XXXXXX XXXXX AS väidab kassatsioonkaebuses, et vajaduse korral oleks tanklas

võidud müüa ka 95-st madalama oktaanarvuga kütust ning seetõttu polnud alust lugeda kassaatori

oletatavat läbimüüki väiksemaks XXXXXXX tankla läbimüügist. Kolleegiumi arvates ei lükka see

ümber asjaolu, et ehitusprojektis kassaatoril sellise bensiini müümist ette nähtud ei olnud. Vastavalt

saab tõenäolisemaks pidada ka seda, et sellist kütust seal müüma ei oleks hakatud. Kolleegium ei pea

veenvaks ka seisukohta, et madalama oktaanarvuga bensiini puudumisel oleks tarbija leppinud

lihtsalt kõrgema oktaanarvuga bensiini ostmisega ning seetõttu tuleks arvesse võtta XXXXXXX kogu

läbimüüki. Tarbija käitumist sellises olukorras ei ole võimalik veenvalt kindlaks määrata. Samuti pole

välistatud, et ühe kütuseliigi puudumine Paldiskis oleks kiirendanud konkurendi turulesaabumist.

Neil põhjustel ei näe kolleegium alust muuta ringkonnakohtu järeldust, et XXXXXXX tankla 95-st

madalama oktaanarvuga kütuse läbimüüki ei saa antud juhul arvesse võtta.

22. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus vähendas õigesti hüvitist põhjusel, et tankla ehitamisest

vabasid vahendeid oli XXXXX XXXXXX XXXXX AS-l võimalik muul moel kasumlikult

paigutada. Asjaolu, et XXXXX XXXXXX XXXXX AS ei olnud mitmel eelneval majandusaastal

kasumit teeninud, ei oma siinjuures tähtsust, sest see ei välista võimalust, et vabaks jäänud vahendite

tulusa kasutamise arvel oli XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i kahjum seetõttu tegelikus elus

väiksem.

XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i väitel ei olnud alust hüvitise täiendavaks vähendamiseks

tasumata pangaintresside arvel, kuna need kajastuvad juba kasumimarginaali arvestuses. Kolleegium

märgib, et kasumimarginaali aruandes (halduskohtu tl 10-12), millest ringkonnakohus kahjuhüvitise

arvestusel lähtus, intresside tasumisele kuulunud summat eraldi välja ei ole toodud.

Kassatsioonkaebuses ei ole ka selgitatud, millisel real või millise näitaja hulgas intressid juba arvesse

on võetud. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et menetluse käigus ringkonnakohtus keeldus

kassaator ise laenuintresside suurust avalikustamast viitega ärisaladusele (ringkonnakohtu tl 73).

Sellises olukorras oli intresside arvessevõtmine hüvitise suuruse täiendaval vähendamisel

ringkonnakohtu poolt põhjendatud. Ka kindlustus- ja reklaamikulude arvessevõtmine hüvitise

täiendaval vähendamisel ringkonnakohtu poolt oli kolleegiumi arvates õige. Saamatajäänud tulu

arvestuses on reas "muud kulud" toodud igakuiseks väljaminekuks vaid 150 krooni. Lisaks tegi

ringkonnakohus täiendava mahaarvamise hüvitisest, arvestades kõiki eeltoodud ebaselgeid kulutusi

kogumis. Kindlustus- ja reklaamikulud olid vaid üheks osaks mahaarvatud summas.

23. Halduskolleegium ei jaga XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i seisukohta, et vastustajat on

põhjendamatult soositud ja et hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada vastustaja õigusvastase ja

pahauskse käitumisega ning anda võimalikult suure hüvitise määramisega õiglane hinnang vastustaja

käitumisele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud seisukohale, et kahju hüvitamise eesmärgiks ei

ole kohustust rikkunud poole karistamine (tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-137-05). Halduskolleegiumi hinnangul kehtib sama põhimõte ka avalikus õiguses.

24. XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i kassatsioonkaebuses leitakse, et proportsionaalselt oleks

tulnud tema kasuks välja mõista ka apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, kuna

apellatsioonkaebuses oli ta esitanud vastava taotluse. XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i

apellatsioonkaebuse viimasel lehel (ringkonnakohtu tl 12) taotletakse "mõista vastustajalt välja

apellandi kohtukulud nii esimese kui teise astme kohtus, vastustaja kohtukulud jätta aga tema enda

kanda". Samas toimikus on ka kviitung riigilõivu tasumise kohta. Nimetatud kviitung on käsitatav

kuludokumendina. Kuid toimikust ei nähtu, et XXXXX XXXXXX XXXXX AS oleks esitanud enne

kohtuvaidlusi kohtukulude nimekirja. HKMS § 93 lg 7 sätestab, et kohtukulude väljamõistmiseks

esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitama

jätmisel kohtukulusid välja ei mõisteta. Seega näeb nimetatud säte selgelt ette, et kohtukulude

väljamõistmiseks peab isik ise aktiivsust ilmutama ja esitama kohtukulude nimekirja. XXXXX

XXXXXX XXXXX AS-i esindas ringkonnakohtus advokaat. Kolleegiumi hinnangul oleks advokaat

pidanud HKMS § 93 lg-st 7 teadlik olema ning sellest juhinduma. Ringkonnakohus toimis

apellatsioonimenetluses tasutud riigilõivu välja mõistmata jättes seaduslikult.

III

25. Paldiski Linnavalitsuse kassatsioonkaebuses leitakse, et ringkonnakohus ei võinud omal algatusel

välja nõuda andmeid XXXXXXX XXX AS-i Paldiski tankla müügikoguste kohta. Riigikohtu

halduskolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Kohtumenetluse eesmärk on eeskätt kohtuasja õige

lahendamine. Kui ringkonnakohus leidis, et selleks on vajalik täiendavate tõendite väljanõudmine ja

kahjuarvestuses neist tõenditest lähtumine, siis ei olnud uurimisprintsiibist tulenevalt selleks mingit

takistust. Menetlusosalisi sellega halvemasse olukorda ei seatud. Asjaolu, et kaebajat esindas

advokaat, ei takista kohtupoolset tõendite kogumist, kui kohus seda vajalikuks peab.

26. Kolleegium möönab, et väide kasumimarginaali suuruse kohta oli esitatud XXXXX XXXXXX

XXXXX AS-i poolt ning sellest marginaalist nagu ka enamikest saamata jäänud tulu arvestuses välja

toodud andmetest ringkonnakohus otsuse tegemisel ka lähtus. Samas leiab kolleegium, et sellise

saamata jäänud tulu hüvitamise vaidluse puhul, kus hüvitis tuleb määrata hinnanguliselt, ei olegi

faktiliste, objektiivsete tõendite esitamine tihti võimalik. Asjakohane ei ole viide Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi lahendile, kus oli leitud, et isiku lepingulise esindaja seletus ei ole tõend.

Nimetatud asjas üritati esindaja seletusega tõendada faktilist asjaolu, mille kohta tuleb seaduse

kohaselt anda kirjalik dokument (erakonnast väljaarvamine). Tegemist oli seega asjaoluga, mida sai ja

pidi tõendama kirjaliku tõendiga. Kui ringkonnakohus pidas XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i

kasumimarginaali ja muid tuluarvestuse andmeid tõenäolisteks, ei olnud tal takistusi sellest

lähtumiseks. Kui Paldiski Linnavalitsus pidas neid andmeid ebatõenäolisteks, siis oleks ta pidanud

esitama omapoolsed tõendid, mis oleks XXXXX XXXXXX XXXXX AS-i esitatud andmed ümber

lükanud või kahtluse alla seadnud. Paldiski Linnavalitsus selliseid tõendeid esitanud ei ole, ta on

kohtumenetluses piirdunud vaid nende paljasõnalise kahtluse alla seadmisega. Lisaks on

ringkonnakohus õigesti märkinud, et ebaselguse ja teadmatuse sündmuste käigu osas on loonud oma

õigusvastase tegevusega just vastustaja, mitte kaebaja. Seetõttu peavad jääma eelkõige vastustaja

kanda informatsiooni lünklikkusest tingitud tagajärjed.

Lisaks märgib halduskolleegium veelkord, et tegemist on tõenäolise kahju väljamõistmisega, mis

määratakse paljuski hinnanguliselt. Sellises olukorras ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, kui palju

on XXXXX XXXXXX XXXXX AS tegelikult kahju saanud. Kolleegium nendib, et antud juhul

puuduvad kahju suuruse tuvastamiseks veenvad tõendid ning nii on paratamatu, et kohus lähtub

paljuski poolte esitatud seisukohtadest. Kohtu otsustada jääb, milliseid seisukohti ta veenvamateks

peab. Käesoleval juhul on ringkonnakohtu määratud summa kolleegiumi arvates õiglane, summa

valikut on piisavalt põhjendatud ning selle muutmiseks ei näe kolleegium kummagi

kassatsioonkaebuse põhjal alust.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld