3-3-1-7-06 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-7-06

Otsuse kuupäev

29. märts 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Kaitseliidu Alutaguse Maleva kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida

maksukeskuse 18. märtsi 2005. a korralduse nr 13-2.1/1574

tühistamiseks ja maksuvõla sundtäitmise keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2005. a otsus haldusasjas

nr 2-3-308/05

Menetluse alus Riigikohtus

Kaitseliidu Alutaguse Maleva kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

2. märts 2006

Kohtuistungil osalenud isikud

Kaitseliidu Alutaguse Maleva esindaja vandeadvokaat Helmut

Pikmets

Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse esindajad Heili

Kaares ja Margarita Jõepere

RESOLUTSIOON

Rahuldada kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-308/05. Jätta

jõusse Jõhvi Halduskohtu 7. juuni 2005. a otsus asjas nr 3-82/2005, täiendades seda käesoleva

otsuse motiividega.

Tagastada kautsjon.

Mõista Maksu- ja Tolliametilt Kaitseliidu Alutaguse Maleva kasuks välja kantud õigusabikulud

24 868 krooni ja 50 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Ida maksukeskuse 18. märtsi 2005. a korraldusega nr 13-2.1/1574 kohustati

Kaitseliidu Alutaguse Malevat kümne päeva jooksul korralduse saamisest tasuma Maksu- ja

Tolliameti pangakontole maksuvõlg (põhivõlg 4245 krooni ja intressivõlg 882 429 krooni) ning

hoiatati, et kohustuse täitmatajätmise korral algatatakse sundtäitmine. Korralduses toodi välja

tasumata maksu- ja intressisummad maksuliikide lõikes seisuga 17. märts 2005 ning märgiti, et

korralduse aluseks on Maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 105 lg 1 tuleneva kohustuse

mittetäitmine maksukohustuslase poolt.

2. Kaitseliidu Alutaguse Malev esitas Jõhvi Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Ida

maksukeskuse korralduse tühistamiseks ja maksuvõla sundtäitmise keelamiseks. Kaebuse kohaselt on

korraldus motiveerimata ja alusetu, sest enne sundtäitmisele asumist pole esitatud MKS §-le 95 ja

§ 115 lg-le 3 vastavat intressinõuet. Korraldusest ei selgu intressi arvestus. Nõue tasuda võlg 10

päeva jooksul on põhjendamata ja ebaproportsionaalne. MKS §-de 132 lg 2, 164 lg 1 ja 170 lg 1

kohaselt aegus intressinõue 1. jaanuaril 2004.

3. Maksu- ja Tolliameti Ida maksukeskus vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt oli

vaidlustatud korralduse aluseks Ida-Viru Maksuameti 2. augusti 2000. a ettekirjutus nr 52-12/375/14-

509, millega määrati ja nõuti sisse Eesti Kaitseliidu Alutaguse Maleva tasumata maksusummad ja

neilt arvestatud intressid. Kuna kaebuse esitaja täitis 2. augusti 2000. a ettekirjutuse vaid osaliselt,

tasudes täielikult põhivõla ja vaid osaliselt intressivõla, siis on 18. märtsi 2005. a korraldus suunatud

eeskätt 2000. a ettekirjutuse sundtäitmisele intressivõla osas.

4. Jõhvi Halduskohus tühistas 7. juuni 2005. a otsusega asjas nr 3-82/2005 Maksu- ja Tolliameti Ida

maksukeskuse korralduse ning keelas Maksu- ja Tolliameti Ida maksukeskusel sundtäita 2. augusti

2000. a ettekirjutust intressinõude osas.

Kohus põhjendas otsust järgmiselt. MKS § 132 lg-te 1 ja 2 kohaselt on sundtäitmise aegumistähtaeg

maksuvõla puhul seitse aastat ja intressinõude puhul üks aasta, arvates nõude esitamise aastale

järgneva aasta 1. jaanuarist. Sama paragrahvi kolmanda ja seitsmenda lõike alusel lõpeb aegumisega

maksukohustus ja sellega seotud kõrvalkohustused ning maksuvõla sundtäitmine ei ole enam lubatud.

MKS § 164 lg 1 sätestas, et enne selle seaduse jõustumist (1. juulil 2002) tekkinud maksuvõla

sissenõudmisele kohaldatakse kehtiva seadusega sätestatud korda. Seega on Ida-Viru Maksuameti

2. augusti 2000. a ettekirjutusega esitatud intressinõude sundtäitmine aegunud.

5. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada

Jõhvi Halduskohtu otsus osas, millega keelati Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskusel

sundtäita 2. augusti 2000. a ettekirjutuses kajastatud intressivõlga, samuti osas, millega tühistati

Maksu- ja Tolliameti Ida maksukeskuse 18. märtsi 2005. a korraldus.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole arvestatud asjaolu, et 2000. a ettekirjutuses kajastatud maksuvõla

sundtäitmise tähtaeg on seitse aastat. Nimetatud väitega mittenõustumist pole kohus põhjendanud.

Kuna ettekirjutuses kajastatud intressivõlg on esitatud koos põhivõla tasumise nõudega, tuleb ka

intressivõla suhtes rakendada 7-aastast aegumistähtaega.

6. Tartu Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2005. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebus osaliselt.

Ringkonnakohus tühistas Jõhvi Halduskohtu otsuse osas, millega keelati Ida maksukesksel sundtäita

2. augusti 2000. a ettekirjutusega esitatud intressinõuet. Selles osas tegi ringkonnakohus uue otsuse,

millega jättis sundtäitmise keelamise taotluse rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et halduskohus kohaldas ebaõigesti intressinõude sundtäitmise aegumist.

Kuna 2000. a ettekirjutusega on määratud tasumisele kuuluv maksusumma koos intressiga, siis tuleb

intressinõude osas rakendada 7-aastast aegumistähtaega vastavalt MKS § 132 lg-le 1, mitte sama

paragrahvi lõikes 2 sätestatud lühendatud aegumistähtaega. Ringkonnakohus rõhutas, et seadusandja

on MKS §-de 115 lg-tes 3 ja 4 ning 132 lg-tes 1 ja 2 toodud regulatsiooniga väljendanud oma tahet

kehtestada intressinõude sundtäitmise erineva kestusega aegumistähtajad sõltuvalt sellest, kas

intressinõue esitatakse koos tasumata põhivõla sissenõudmise otsusega (MKS §-d 115 lg 4 ja 132

lg 1) või eraldi pärast põhivõla tasumist (MKS §-d 115 lg 3 ja 132 lg 2).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. Kaitseliidu Alutaguse Malev taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu

otsuse osas, millega jäeti intressinõude sundtäitmise keelamise taotlus rahuldamata, ja saadaks asja

selles osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Kassaator leiab, et intressi sissenõudmisel on oluline, kas maksukohustus on täidetud, mitte aga see,

millises haldusaktis on intressinõue esitatud. Intressinõude sundtäitmise aegumist, kui maksukohustus

on täidetud, reguleerib MKS § 132 lg 2, mis sätestab, et intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg

on üks aasta, arvates nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Kui maksukohustus on

täitmata, siis kuulub kohaldamisele MKS § 132 lg 1, mis tähendab 7-aastast aegumistähtaega.

Veel väidab kassaator, et kui ringkonnakohus leidis, et intressinõude sundtäitmine pole aegunud, siis

pidanuks kohus võtma seisukoha ja seda ka põhjendama Kaitseliidu Alutaguse Maleva teiste

motiivide osas.

8. Maksu- ja Tolliamet leiab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et selle rahuldamiseks

puudub esitatud motiivide põhjal alus. Maksu- ja Tolliamet selgitab, et 2. augusti 2000. a ettekirjutus

on tehtud maksuvõla sissenõudmiseks, mille moodustavad tähtaegselt tasumata jäetud maksusumma

(põhivõlg) 1 931 158 krooni ja intressivõlg e põhivõlalt arvestatud intress 897 440 krooni. Kuna

tegemist on enne kehtiva Maksukorralduse seaduse jõustumist tekkinud maksuvõlaga, siis tuleb

kohaldada MKS § 115 lg-t 4 ja § 132 lg-t 1, sest intressinõue esitati koos tasumata jäetud põhivõla

sissenõudmisega, mis tähendab 7-aastast aegumistähtaega. Kui intressinõue esitatakse eraldi pärast

põhivõla tasumist, siis tuleb kohaldada MKS § 115 lg-t 3 ja § 132 lg-t 2, s.o 1-aastast

aegumistähtaega.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Alates 1. juulist 2002 kehtivas MKS-s on aegumine sätestatud varemkehtinud MKS-ga võrreldes

osaliselt teisiti, regulatsiooni tihedus on suurem ning lisandunud on aegumise peatumise ja katkemise

reeglid. Seepärast on vajalik arvestada ka MKS üleminekusätteid.

MKS § 164 lg 1 alusel nõutakse enne 1. juulit 2002 tekkinud maksuvõlg sisse kehtivas

Maksukorralduse seaduses sätestatud korras, kusjuures ka enne 1. juulit 2002 alustatud sissenõudmist

võib jätkata kehtivas MKS-s sätestatud korras.

Selles asjas on maksuvõlg kas täielikult või osaliselt (täielikult põhiosas ja osaliselt intressivõla osas)

tekkinud enne 1. juulit 2002. Sellist maksuvõlga tuleb MKS § 164 lg 1 alusel sisse nõuda kehtiva

MKS alusel.

10. Kehtiv MKS sätestab erinevat liiki aegumisi: maksusumma määramise aegumise (MKS § 98),

intresside määramise aegumise (MKS § 118) ning maksukohustuse ja kõrvalkohustuste sundtäitmise

aegumise (MKS § 132). Kõrvalkohustused hõlmavad intressi tasumise kohustuse (MKS § 31 lg 1

p 5). MKS §-s 118 kasutatud mõiste "intressi arvestamise aegumine" tähendab ka intresside

määramise aegumist. Selline järeldus tuleneb MKS § 115 lg-st 1, mis sätestab maksukohustuslase

kohustuse arvestada ja tasuda intressi. Kui intressi ei pea enam arvestama (intressi arvestamise

aegumine), siis lõpeb ka intressi tasumise kohustus, mis tähendab, et intressi ei saa enam aegumise

tõttu määrata.

11. Maksusumma on määratud Ida-Viru Maksuameti 2. augusti 2000. a ettekirjutusega ning vaidlust

pole selle üle, et maksusumma on määratud õigeaegselt ja ettekirjutuse alusel ka tasutud. Vaidlus käib

intressivõla ja selle sissenõudmise võimaluste üle.

12. Intressi määramise aegumist reguleerib MKS § 118. Selle paragrahvi lõike 1 alusel saab intressi

määrata ühe aasta jooksul, arvates maksusumma tasumise või tasaarvestamise päevast. Kui

maksusumma on tasutud, siis peavad intressid olema lõplikult arvutatud ja seepärast on intressinõude

esitamise aegumise 1-aastane tähtaeg piisav. Seega on selles ja analoogilistes asjades oluline, kas ja

millal maksusumma, s.t põhivõlg, tasuti. Selles asjas pole tuvastatud, millal põhivõlg tasuti.

Ringkonnakohtu istungi protokollist (tl 105) nähtub, et põhivõla viimane osa tasuti 2002. aasta teisel

poolel. Seega aegus MKS § 118 lg 1 alusel lõpliku intressisumma määramine hiljemalt 2003. a

lõpuks.

Tasumata või tasaarvestamata maksusumma alusel intressisumma määramise aegumisele

kohaldatakse MKS § 118 lg 2 alusel sama seaduse §-des 98 ja 99 sätestatut, s.o maksusumma

määramise aegumise regulatsiooni. MKS § 98 lg 1 järgi algab nimetatud aegumistähtaeg selle

maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel

maksusumma valesti arvutati. Järelikult tuleb intressisumma MKS § 118 lg 2 alusel määramise

aegumise kindlakstegemiseks arvestada samamoodi kui põhivõla puhul intressisumma kujunemist

kõigi asjassepuutuvate maksudeklaratsioonide esitamise tähtaegade järgi. Sellel alusel intresside

määramine aegub koos maksusumma määramise aegumisega. Selles asjas pole tuvastatud, millised

olid asjassepuutuvate maksudeklaratsioonide esitamise tähtajad. Lähtudes MKS § 98 lg-s 1 märgitud

aegumistähtaegadest, polnud intresside määramine 2000. aasta ettekirjutusega tõenäoliselt aegunud.

Pidades 2000. a ettekirjutusega maksusumma määramist õigeaegseks (vt otsuse p 11), tuleb ka

vastavate intresside määramist sama ettekirjutusega pidada õigeaegseks.

13. 2000. a ettekirjutusega intresside määramine ei lõpetanud intressisumma suurenemist, sest

ettekirjutuse tegemise ajal oli põhivõlg tasumata. Kas ja kuidas jätkati intresside arvestamist kuni

põhivõla tasumiseni pärast ettekirjutuse tegemist, on ebaselge. Selles osas pole intresside

määramisena käsitatav 2005. a korraldus. Järelikult on selles osas alusetult lõpetatud intresside

arvestus ja jäetud õigeaegselt intressid määramata, sest MKS § 118 lg 1 alusel saab intressi määrata

ühe aasta jooksul, arvates maksusumma tasumise või tasaarvestamise päevast.

14. Maksu- ja Tolliameti Ida maksukeskuse 2005. a korraldust tuleb mõista kui MKS § 129 lg-tele 1

ja 3 vastavat sundtäitmise hoiatust. MKS § 128 lg 2 p 2 alusel on maksuvõla sundtäitmine lubatud

pärast maksu- ja intressinõuet sisaldava haldusakti maksukohustuslasele seadusega ettenähtud korras

teatavaks tegemist. Järelikult saab sundtäitmise hoiatust anda vaid pärast sissenõutava maksu- ja

intressisumma määramist. 2005. a korraldusele eelnes intressisumma määramine ja sissenõudmine

2000. a ettekirjutusega.

15. Kuna 2000. a ettekirjutusega intressisumma määramine polnud tõenäoliselt aegunud, siis tuleb

selles osas kontrollida, kas seda intressivõlga saanuks 2005. aastal sundtäita.

Vastavalt MKS § 132 lg-le 2 on intressivõla sundtäitmise aegumistähtaeg üks aasta, arvates selle

nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Selles sättes peetakse silmas tavapärast olukorda,

kus lõpliku intressivõla sundtäitmine toimub pärast põhivõla tasumist. 2000. a ettekirjutuse tegemisel

see säte veel ei kehtinud ja ettekirjutusega ei esitatud ka lõplikku intressinõuet, sest põhivõlg polnud

veel tasutud. Selles asjas on MKS § 132 lg 2 kohaldamisel 2000. a ettekirjutusega esitatud

intressinõuet võimalik lugeda lõplikuks ja hakata selle nõude sundtäitmise tähtaega lugema alates

kehtiva MKS jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist, s.o 1. jaanuarist 2003, sest põhivõlg tasuti

2002. aastal. Siis aegunuks sundtäitmine 31. detsembril 2003, s.o enne 2005. a korraldust. Järelikult

on 2005. a korraldus õigusvastane seetõttu, et sundtäitmise hoiatus on antud seoses sellise

intressivõlaga, mille sundtäitmine on aegunud.

16. Otsuses esitatud põhjenduste ja järelduste alusel tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada

materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Jõusse on võimalik jätta Jõhvi Halduskohtu otsus, millega

tühistati Maksu- ja Tolliameti Ida maksukeskuse 2005. a korraldus ning keelati sundtäita 2000. a

ettekirjutust intressinõude osas. Jõhvi Halduskohtu otsust tuleb täiendada käesoleva otsuse

motiividega. Kuigi kassaator taotles asja saatmist uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, on

kassatsioonkaebuse ja Jõhvi Halduskohtule esitatud kaebuse sisu arvestades kassatsioonkaebus

rahuldatud ka sellega, et jõusse jäetakse Jõhvi Halduskohtu otsus.

17. Kautsjon tuleb tagastada. Maksu- ja Tolliametilt kuulub Kaitseliidu Alutaguse Maleva kasuks

väljamõistmisele kaebaja õigusabikulud ringkonnakohtus 14 160 krooni ja õigusabikulud

Riigikohtus. Kaebaja kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmine Maksu- ja

Tolliametilt kogu ulatuses pole Riigikohtu halduskolleegiumi arvates põhjendatud. Arvestades

kaebaja kasuks välja mõistetud õigusabikulusid I ja II astmes, peab kolleegium õigeks vähendada

kassatsioonimenetluses väljamõistetavaid õigusabikulusid (21 417 krooni) poole võrra. Seega kuulub

Maksu- ja Tolliametilt kaebaja kasuks väljamõistmisele kantud õigusabikulud summas 24 868 krooni

ja 50 senti.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann