3-3-1-27-06 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-27-06

Määruse kuupäev

28. märts 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

L. W. taotlus Tallinna Linnavalitsuse trahvimiseks Tallinna

Halduskohtu otsuse täitmata jätmise eest

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 13. jaanuari 2006. a

määrus haldusasjas nr 3-03-52

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna Linnavalitsuse määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada määruskaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2006. a määrus haldusasjas nr 3-03-52 ja

Tallinna Halduskohtu 8. detsembri 2005. a määrus haldusasjas nr 3-287/04.

Teha asjas uus määrus, millega jätta L. W. taotlus Tallinna Linnavalitsusele rahatrahvi

määramiseks rahuldamata.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2000. a otsusega asjas nr 3-64/2000 tühistati Tallinna

Linnavalitsuse 16. oktoobri 1995. a korraldus nr 2936-k, millega otsustati kompenseerida Tallinnas,

Tatari 21b asunud omandireformi objektiks olevad ehitised. Kohus ei rahuldanud kaebaja L. W.

taotlust Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks Tatari 21b tagastamiseks, vaid tegi Tallinna

Linnavalitsusele ettekirjutuse hoone tagastamise või kompenseerimise menetluse jätkamiseks

vastavalt ORAS § 3 lg 3 sätetele. Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 2000. a otsusega haldusasjas

nr II-3/144/00 jäeti Tallinna Halduskohtu eelnimetatud otsus muutmata.

2. Tallinna Linnavalitsuse 18. juuni 2003. a korraldusega nr 1535-k määrati L. W.-le kompensatsioon

Tatari 21b asunud hoonete eest. Tallinna Linnavalitsuse 27. juuni 2003. a korraldusega nr 1690-k

määrati L. W.-le kompensatsioon Tatari 21b maa eest.

3. L. W. esindaja esitas 15. juulil 2003 Tallinna Halduskohtule taotluse Tallinna Linnavalitsuse

trahvimiseks HKMS § 98 lg 3 alusel, leides, et Tallinna Linnavalitsus on tahtlikult ja otseselt eiranud

Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 2000. a otsust haldusasjas nr II-3/144/00, millega jäeti Tallinna

Halduskohtu 2. veebruari 2000. a otsus haldusasjas nr 3-64/2000 muutmata, kuid kohtuotsuse

motiveerivas osas täpsustati Tallinna Halduskohtu osundatud kohtuotsuses sisalduvat ettekirjutust.

Tallinna Halduskohtu 28. juuni 2004. a kohtumäärusega asjas nr 2-287/04 jäeti taotlus rahuldamata.

Nimetatud määrusele esitas L. W. erikaebuse, leides, et halduskohus ei ole andnud hinnangut, kas

Tallinna Linnavalitsus arvestas Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 2000. a kohtuotsuse motiividega.

Haldusorgan peab uue haldusakti vastuvõtmisel arvestama kohtuotsuse motiividega.

Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2004. a määrusega haldusasjas nr 2-3/931/04 taotlus

rahuldati. Ringkonnakohus tühistas Tallinna Halduskohtu 28. juuni 2004. a määruse ning määras

Tallinna Linnavalitsusele kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest rahatrahvi 30 000 krooni.

Kohus leidis, et kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmine esineb lisaks olukorrale, kus protsessiosaline

ei ole üldse ettekirjutust täitma asunud või kus ta ei ole ettekirjutust mõistliku aja jooksul täielikult

täitnud ka siis, kui protsessiosaline annab uue haldusakti, mis on vastuolus samas küsimuses varem

tehtud kohtuotsusega. Kohus leidis samuti, et kohtuotsuse täitmise kontrollimisel on küll määrav

tähendus kohtuotsuse resolutsioonis tehtud ettekirjutusel, kuid motiive tuleb arvestada resolutiivosa

tõlgendamisel. Kuigi ringkonnakohus jättis varasemas haldusasjas halduskohtu otsuse muutmata,

tuleb halduskohtu otsuse resolutiivosa tõlgendamisel arvestada ka ringkonnakohtu otsuse

motiividega.

4. 21. detsembril 2004 esitas L. W. esindaja Tallinna Halduskohtule taotluse Tallinna Linnavalitsuse

korduvaks trahvimiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt ei ole linnavalitsus midagi teinud alates

Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2004. a määruse jõustumisest L. W.-le vara tagastamise

otsustamiseks ja kohtuotsuse ettekirjutuse täitmiseks.

Tallinna Halduskohtu 10. märtsi 2005. a kohtumäärusega haldusasjas nr 3-287/04 jäeti trahvitaotlus

rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2005. a määrusega haldusasjas nr 2-3/656/05

muudeti Tallinna Halduskohtu 10. märtsi 2005. a määruse motiive. L. W. esindaja erikaebus jäeti

rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et enne vara tagastamise menetluse jätkamist on põhjendatud

ära oodata kohtulahendi jõustumine L. W. hagis Tatari 21b elanikega sõlmitud erastamislepingute

tühisuse tuvastamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu otsus selles tsiviilasjas ei olnud halduskohtu

määruse tegemise ajaks jõustunud.

5. Tallinna Linnavalitsuse 19. jaanuari 2005. a korraldusega nr 74-k tühistati Tallinna Linnavalitsuse

korraldused 18. juunist 2003 nr 1535-k ning 27. juunist 2003 nr 1690-k ning otsustati asuda läbi

viima vara tagastamise menetlust.

Tallinna Halduskohtu 28. juuni 2005. a otsusega haldusasjas nr 3-462/04 tunnistati Tallinna

Linnavalitsuse 18. juuni 2003. a korraldus nr 1535-k ning 27. juuni 2003. a korraldus nr 1690-k

õigusvastasteks ning kohustati Tallinna Linnavalitsust kahe kuu jooksul otsuse jõustumisest

lahendama L. W. vara tagastamise taotlus.

6. 31. augustil 2005 esitas L. W. esindaja uue taotluse Tallinna Linnavalitsuse korduvaks trahvimiseks

100 000 krooni ulatuses. Taotluse väidete kohaselt on Tallinna Ringkonnakohtu otsus L. W. hagis

erastamislepingute tühisuse nõudes jõustunud, kuivõrd 8. juunil 2005 ei võtnud Riigikohus

kassatsioonkaebust menetlusse. Sellele vaatamata ei ole Tallinna Linnavalitsus otsustanud L. W. vara

tagastamist ega ole asunud täitma Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 2000. a otsust haldusasjas nr II-

3/144/00.

7. Tallinna Halduskohtu 8. detsembri 2005. a määrusega haldusasjas nr 3-287/04 rahuldati esitatud

trahvitaotlus osaliselt ning määrati Tallinna Linnavalitsusele kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata

jätmise eest rahatrahv suuruses 50 000 krooni. Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2006. a

määrusega haldusasjas nr 3-03-52 jäeti halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus põhjendas

kohtumäärust järgmiselt:

1) HKMS § 98 lg 3 lubab kohtuotsuse mittetäitmise eest trahvida üksnes seda protsessiosalist, kes on

otsuse täitmata jätmises süüdi. Süü vorm võib omada tähtsust trahvi suuruse määramisel.

Kohtuotsuse täitmiseks kohustatud haldusorgan peab ise tõendama, et temapoolse kohustuse

rikkumine polnud tahtlik. Käesolevas asjas ei osunda ükski tõend ega väide põhjustele, mis välistaks

linnavalitsuse tahtluse. Linnavalitsuse süü seisneb asjaajamise ebapiisavas korraldamises, mis tõi

kaasa kohtuotsuse mitteõigeaegse täitmise;

2) kuigi täidetavas kohtuotsuses ei sisaldunud tähtaega linnavalitsusele nõutava haldusakti

andmiseks, tuli kohtuotsus täita mõistliku aja jooksul;

3) käesoleval juhul ei ole piisavalt kiiresti ette valmistatud haldusakti ja seda taotlejale arvamuse

saamiseks esitada. Akti eelnõu esitati L. W.-le 20. oktoobril 2005 ning sellele saadi vastus

2. novembril 2005;

4) tagastatava hoone üürnike vaiete ja kaebuste lahendamine halduskohtus ei ole asjaoluks, mis

takistab kohtuotsuse täitmist.

8. Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2006. a määruse peale esitas Tallinna Linnavalitsus

määruskaebuse. Määruskaebuses taotletakse Tallinna Halduskohtu 8. detsembri 2005. a

kohtumääruse ning Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2006. a kohtumääruse tühistamist ning uue

määruse tegemist, millega jätta L. W. taotlus rahuldamata.

9. 23. detsembril 2005 esitas L. W. järjekordse taotluse Tallinna Linnavalitsuse trahvimiseks. Tallinna

Halduskohtu 13. märtsi 2006. a määrusega haldusasjas nr 3-03-52 taotlus rahuldati osaliselt, Tallinna

Linnavalitsust trahviti kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest 50 000 krooniga.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

10. Tallinna Linnavalitsus põhjendab määruskaebust järgmiste asjaoludega:

1) HKMS § 98 lg 3 kohaldamine eeldab protsessiosalise süüd, mis aga tuvastatud ei ole. Kohtu poolt

ei ole tuvastatud linnavalitsuse tahtlik tegevusetus;

2) ekslik on seisukoht, et haldusorgan ise peab tõendama oma süü puudumise, asjaolu, et rikkumine

polnud tahtlik;

3) kohtumääruse seisukohad ei ole piisavalt põhjendatud; rikutud on uurimisprintsiipi.

11. L. W. vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta

rahuldamata.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Tallinna Linnavalitsus on käesolevas kohtuasjas vaidlustanud kohtumääruse, millega tema suhtes

kohaldati rahatrahvi HKMS § 98 lg 3 alusel. Nimetatud säte näeb ette kohtuotsuse ettekirjutuse

täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi määramise kuni 100 000 krooni.

Sellel alusel rahatrahvi määramine eeldab jõustunud kohtuotsuse resolutsioonis sisalduva

ettekirjutuse süülist mittetäitmist menetlusosalise poolt, kellele see ettekirjutus on suunatud.

Selles kohtuasjas on täitmata ettekirjutusena käsitatud Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2000. a

otsuse (haldusasi nr 3-64/2000) resolutsioonis sisalduvat ettekirjutust ning Tallinna Ringkonnakohtu

6. juuni 2000. a otsuse (haldusasi nr II-3/144/00) põhjendavas osas sisalduvaid kohtu seisukohti.

Tallinna Halduskohus tegi Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse õigusvastaselt võõrandatud ehitise

tagastamise või kompenseerimise menetluse jätkamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis

halduskohtu otsuse muutmata, kuid leidis oma otsuse põhjendavas osas, et haldusorgan peab ehitise

tagastama.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ettekirjutuseks, mille mittetäitmine võib kaasa tuua HKMS

§ 98 lg-s 3 sätestatud sunnivahendi kohaldamise, võib olla HKMS § 26 lg 1 punktides 1 ja 2

sätestatud kohtuotsuse resolutsioonis sisalduv ettekirjutus. Siinjuures ettekirjutus kui resolutsiooni

osa peab olema arusaadav ja täidetav ka ilma muu otsuse tekstita. Tallinna Halduskohtu 2. veebruari

2000. a kohtuotsuse resolutsiooni ettekirjutus kohustas haldusorganit jätkama menetlust. Tallinna

Ringkonnakohtu kohtuotsuse resolutiivosa ei muutnud nimetatud ettekirjutust. Eelnevast tulenevalt ei

sisalda ringkonnakohtu otsus uut ettekirjutust ega ka muuda ka halduskohtu ettekirjutust.

Kolleegium leiab, et neil põhjustel ei saa haldusorgani suhtes kohaldada rahatrahvi Tallinna

Ringkonnakohtu 6. juuni 2000. a otsuse mittetäitmise eest. Viivitamine vara tagastamisotsuse

tegemisel ei tähenda Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2000. a ettekirjutuse mittetäitmist.

Halduskolleegium möönab, et haldusorgani tegevus ei ole tõepoolest olnud nõuetekohane, kuid

samas ei esine piisavaid aluseid haldusorgani suhtes rahatrahvi kohaldamiseks ka Tallinna

Halduskohtu 2. veebruari 2000. a ettekirjutuse väidetava mittetäitmise motiivil. Nimetatud

ettekirjutusega ei nõutud just vara tagastamisotsuse tegemist.

13. Selles kohtuasjas on Tallinna Linnavalitsusele ühe ja sama ettekirjutuse mittetäitmise eest

kohaldatud rahatrahvi korduvalt. Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2004. a määrusega

haldusasjas nr 2-3/931/04 on sama ettekirjutuse täitmata jätmise eest Tallinna Linnavalitsusele

määratud rahatrahv.

HKMS § 98 lg 3 ei sätesta selles ettenähtud sanktsiooni kohaldamise tingimusi. Halduskolleegium

leiab, et kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab

nii karistuslikku kui ka kohustuse täitmisele stimuleerivat funktsiooni. Sellise olulisel määral

repressiivse sunnivahendi kohaldamine peab toimuma ranges vastavuses seaduses sätestatuga.

Erinevalt HKMS §-s 100 ettenähtud menetluse tagamisel kohaldatava rahatrahvi, samuti

tsiviilkohtumenetluses kohaldatavate rahatrahvide (TsMS § 46) või Asendustäitmise ja sunniraha

seaduses sätestatud sunniraha regulatsioonist ei ole seadusandja HKMS § 98 lg 3 alusel kohaldatava

rahatrahvi puhul ette näinud selle korduvat kohaldamist ühe ja sama ettekirjutuse mittetäitmise eest.

Halduskolleegium on seisukohal, et sunnivahendi kohaldamise tingimused ei kuulu laiendavale

tõlgendamisele. Õigusliku aluse puudumise tõttu ei saa määrata kohtuotsuse resolutsioonis sisalduva

ettekirjutuse mittetäitmise eest rahatrahvi korduvalt.

14. Eeltoodud asjaoludel on rahatrahvi kohaldamine Tallinna Linnavalitsusele õigusvastane ja toob

kaasa trahvimääruse tühistamise. Kohus ei võta seisukohta määruskaebuse muude motiivide osas.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Tallinna Halduskohtu 8. detsembri 2005. a määrus haldusasjas

nr 3-287/04 ning Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2006. a määrus haldusasjas nr 3-03-52

kuuluvad tühistamisele. Halduskolleegium teeb uue määruse, millega jätab L. W. taotluse Tallinna

Linnavalitsuse suhtes rahatrahvi määramiseks HKMS § 98 lg 3 alusel rahuldamata. Kautsjon kuulub

tagastamisele.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann