3-1-1-157-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-157-05

Otsuse kuupäev

27. märts 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher

Kohtuasi

G. G. väärteoasi alkoholiseaduse § 54 lg 1 ja tubakaseaduse § 216 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. septembri 2005. a otsus väärteoasjas

nr 4-120/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

G. G. kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

8. veebruar 2006. a

Istungil osalenud isikud

Lõuna Politseiprefektuuri esindaja juhtivkonstaabel G. K.

Resolutsioon

1. Kassatsioon rahuldada.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 23. septembri 2005. a otsus G. G. väärteoasjas ja saata väärteoasi Tartu Maakohtule

uueks arutamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistati G. G.-d alkoholiseaduse (AS) § 54 lg 1 järgi kolme trahviühiku (180 krooni)

suuruse rahatrahviga ja tubakaseaduse (TubS) § 216 lg 1 järgi viie trahviühiku (300 krooni) suuruse rahatrahviga. KarS § 64

lg 1 alusel mõistis kohtuväline menetleja talle liitkaristusena rahatrahvi 8 trahviühikut (s.o 480 krooni).

Otsuse kohaselt rikkus G. G. alkoholiseadust sellega, et ta 21. märtsil 2005. a kella 10.30 ajal kaubanduslikul eesmärgil hoidis

ja ladustas tema kasutuses olnud garaažiboksis Tartumaal L. vallas R. külas käitlemiseks mittelubatud alkoholi (5 pooleliitrist

pudelit viina "Pristan Vodka", 9 üheliitrist pudelit viina "Stolypin Vodka" ja 1 üheliitrine pudel rummi "Light Dry Caribica

White West Indian Rum").

Tubakaseadust rikkus G. G. sellega, et ta samas kohas ja ajal hoidis ja ladustas edasiandmise eesmärgil maksumärgita ja

teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatooteid (1090 pakki sigarette "North Star", 30 pakki sigarette "L&M

Lights", 40 pakki sigarette "Bond Super Lights", 30 pakki sigarette "Winston Lights").

2. G. G. kaitsja vandeadvokaat M. Valge esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule, taotledes otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.

Kaebuses väideti, et G. G.-lt ära võetud alkohol ja sigaretid olid enda tarbeks, mitte ärilisel eesmärgil toodud kaasa korduvatelt

reisidelt Venemaale. See on lubatav vastavalt AS § 1 lg 3 p-le 4 ning alkoholi-, tubaka ja kütuseaktsiisi seaduse (ATKAS)

§ 47 lg-le 1 ja § 57 lg-le 1.

Lisaks leiti kaebuses, et G. G. väärteoasja menetlemisel rikuti väärteomenetlusnorme, mis seisnes järgnevas. G. G. ei valda

eesti keelt, kuid sellest hoolimata toimusid kõik toimingud eesti keeles. Alles pärast menetlustoimingute lõppu kutsuti kohale

tõlk, kes luges talle ette protokolli teksti. Samuti tutvustati alles siis G. G.-le tema kui menetlusaluse isiku õigusi. Allkirjad

menetlusdokumentidele andis G. G. politseiametnike näidatud kohtadesse teadmata nende tähendust.

21. märtsil 2005. a otsiti ilma selleks õigust andva määruseta läbi G. G.-le kuuluv garaažiboks ja sõiduauto, millega rikuti

VTMS § 35 lg-t 1. G. G.-d pildistati, kuigi sellist toimingut väärteomenetluses ette nähtud ei ole. G. G. suhtes teostati

mobiiltelefoni võetus ja telefonikaardile salvestatud telefoninumbrite kontroll, mida samuti väärteomenetluse regulatsioon ei

võimalda. Kokkuvõtvalt märgitakse kaebuses, et politseiametnikud käsitasid G. G.-d süüdlasena enne karistamisotsuse

jõustumist.

3. Tartu Maakohtu 23. septembri 2005. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja Lõuna Politseiprefektuuri otsus muutmata.

Kohtuotsuse kohaselt on menetlusaluse isiku ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokolli ja selle lisadega tõendatud, et G. G.

hoidis ja ladustas enda kasutuses olevas garaažiboksis 5 pooleliitrist pudelit viina "Pristan Vodka", 9 üheliitrist pudelit viina

"Stolypin Vodka", 1 üheliitrise pudeli rummi "Light Dry Caribica White West Indian Rum" ning 1090 pakki sigarette "North

Star", 30 pakki sigarette "L&M Lights", 40 pakki sigarette "Bond Super Lights" ja 30 pakki sigarette "Winston Lights".

Kohtu poolt alkoholiregistrisse tehtud päringu kohaselt ei olnud G. G. garaažist leitud alkoholimargid alkoholiregistrisse

kantud ega vastanud seega AS § 4 lg 1 p 2 nõuetele. Tubakatooted olid aga vaatlusprotokolli ja selle lisade kohaselt Eesti

maksumärgiga märgistamata ning neil puudus eestikeelne hoiatus "Suitsetamine kahjustab tervist!". Seega ei vastanud

tubakatoodete müügipakend TubS § 3 lg 1 p 1 ja lg 2 ning § 4 lg 1 nõuetele.

Menetlusaluse isiku ütluste alusel luges kohus tõendatuks, et loetletud sigaretid ja alkoholi ostis ta enda tarbeks 21. märtsil

2005. a Eesti territooriumil Luhamaa piiripunkti juures. Seejuures teadis ta, et ostetav kaup on pärit Venemaalt.

Kohus leidis, et menetlusaluse isiku hilisemaid väiteid, et nii alkoholi kui tubakatooted tõi ta alkoholi-, tubaka ja kütuseaktsiisi

seaduses lubatud kogustes ise Venemaalt enda tarbeks, lähtuvad soovist vabaneda vastutusest. Puuduvad tõendid selle kohta, et

G. G.-d mõjutati kohtuvälises menetluses ennast süüstavaid ütlusi andma. Kohus leidis, et tõele ei vasta kaebuses esitatud

väide, et G. G. ei saanud aru dokumentidest, kuhu ta alla kirjutas. Kohtuvälise menetleja esindaja ütlustega on tõendatud, et G.

G. allkirjastas toiminguprotokollid alles pärast seda, kui tõlk oli need talle ette lugenud. Ka on G. G. ise menetlusaluse isiku

ülekuulamise protokollis kinnitanud, et protokoll on talle tõlgitud ja vastab tema sõnadele.

Kuna AS § 7 lg 1 p 1 kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta AS § 4 lg-s 1 nimetatud nõuetele, pani G. G. toime

AS § 54 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Teo toimepaneku ajal kehtinud TubS § 3 lg 6 sätestas, et kui füüsiline isik hoiab, ladustab või toimetab edasi kohustuslikele

nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodet enda tarbeks olulises koguses, loetakse tema tegevust nõuetele

mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmiseks, ladustamiseks või edasitoimetamiseks edasiandmise eesmärgil. Sama

paragrahvi viies lõige loeb oluliseks koguseks ATKAS §-s 57 sätestatud aktsiisivaba kogust ületava koguse. G. G.

garaažiboksis oli nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatooteid ATKAS §-s 57 lubatust tunduvalt suuremas koguses,

mistõttu on ta pannud toime teo ajal kehtinud TubS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

4. Tartu Maakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonis palub G. G. kaitsja vandeadvokaat M. Valge tühistada maakohtu otsuse

ja saata väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks, leides, et oluliselt on rikutud väärteomenetlusõigust ning ebaõigesti

kohaldatud materiaalõigust.

VTMS § 35 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja teostada läbiotsimist oma määruse alusel, millel on resolutsioonina

kohtuniku luba. Lõuna Politseiprefektuuri töötajad sisenesid G. G.-le kuuluvasse garaažiboksi ja asusid seda läbi otsima ilma

selgitusi andmata ning läbiotsimise määrust esitamata. Lisaks VTMS § 35 lg-le 1 rikuti sellega ka PS § 33. Maakohus

läbiotsimisnõuete rikkumisele ei reageerinud.

Kassaator ei nõustu maakohtu seisukohaga, et menetlusaluse isiku väited, et ta tõi garaažiboksist leitud alkoholi ja sigaretid

enda tarbeks Venemaalt, on kantud soovist vastutusest vabaneda. Nimelt on ekslik kohtuotsuses öeldu, mille kohaselt G. G.

võttis algul omaks, et ostis alkoholi ja sigaretid Eestist ning alles hiljem väitis, et tõi need ise Venemaalt. Tegelikult selgitas G.

G. juba garaaži juures politseiametnikele, et on toonud alkoholi ja sigaretid Venemaalt, kus ta tihti käib ning näitas selle

kinnituseks oma passi. Seda tunnistas kohtuistungil ka kohtuvälise menetleja esindaja. Seetõttu satub kahtluse alla

ülekuulamisprotokolli sisu ning on põhjust eeldada, et ütlused saadi menetlejapoolse surve tulemusel. Ülekuulamisprotokollile

kirjutas G. G. alla, kuna talle ei olnud tagatud adekvaatne tõlge ning ta ei saanud aru, et tema esialgsed ütlused olid esitatud

moonutatult.

Kohtuotsuses ei ole antud hinnangut ka teistele kohtuvälises menetluses toimunud menetlusõiguse rikkumistele (menetlusaluse

isiku fotografeerimine, mobiiltelefoni võetus). Kassaator leiab, et sellega rikuti VTMS §-s 4 sätestatut. Kassaator kordab ka

seisukohta, et G. G.le ei tutvustatud tema õigusi.

Kassatsioonis heidetakse maakohtule ette ka seda, et kohus ei rahuldanud taotlust kuulata tunnistajana üle I. G., kellele kuulus

osa äravõetud tubakatoodetest, ja kelle ütlustega soovis G. G. tõendada asjaolu, et tubakatooted on toodud Venemaalt iga kord

seadusega lubatud koguses.

Lõpuks märgitakse kassatsioonis, et puuduvad tõendid selle kohta, et G. G. ostis alkoholi Eesti Vabariigi territooriumil ning et

alkoholi ja tubakatooteid hoiti ja ladustati kaubanduslikul eesmärgil. Väärteoprotokollist ei nähtu piisavalt konkreetselt,

millistes rikkumistes G. G.t süüdistatakse.

5. Lõuna politseiprefektuuri kassatsioonivastuses leitakse, et menetlusõigust ei ole rikutud, mistõttu tuleks kassatsioon jätta

rahuldamata ja Tartu Maakohtu otsus muutmata.

Vastuses leitakse, et kuivõrd garaažiboksi üks uksepool oli politseiametnike kohalesaabumise ajal avatud ja sealt olid näha

garaažis olev alkohol ja sigaretid ning garaaži siseneti G. G. juuresolekul, ei olnud tegemist läbiotsimisega. Politseiametnike

õigus garaažiboksi siseneda tulenes AS § 50 p-st 2 ja TubS § 21 p-st 2. Ka politseiseaduse § 13 p 27 annab politseiametnikele

õiguse siseneda seaduses ettenähtud korras õiguserikkumisele viitavate asjaolude kontrollimiseks takistamatult ladudesse,

hoidlatesse, tootmishoonetesse, kaubandus- ja toitlustusettevõtetesse ning muudesse ruumidesse ja objektidele.

Kohtuväline menetleja ei ole rikkunud VTMS § 150 lg 1 p 9, sest menetlusaluse isiku ülekuulamisest ja väärteoprotokolli

koostamisest võttis osa tõlk, keda oli hoiatatud vastutusest valetõlke eest. Ka selgitati G. G.-le tema õigusi ja kohustusi enne

tema suhtes menetlustoimingute alustamist. Selle kohta on G. G. andnud ka allkirja ülekuulamisprotokollile.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kassatsiooni läbivaks väiteks on see, et Tartu Maakohus ei ole reageerinud kaebuses esitatud väidetele tõendite kogumisel

aset leidnud menetlusõiguse rikkumiste kohta. Kriminaalkolleegium märgib, et kohtuotsuses ei ole tõepoolest võetud mingit

seisukohta väite suhtes, et politseiametnikud rikkusid menetlusõigust, sisenedes G. G. valduses olevasse garaažiboksi ja

uurides selles leidunud alkoholi ja tubakatooteid. Tõendite hindamisel peab kohus aga kontrollima ka seda, kas tõendid on

kogutud menetlusnõudeid järgides. Kui nõudeid on rikutud, peab kohus otsustama, kas rikkumine on selline, millest tulenevalt

on tõend lubamatu, s.o tuleb üldse jätta tähelepanuta, või kui tõend on lubatav, kas rikkumine seab kahtluse alla tõendi

usaldusväärsuse (tõendi lubatavuse ja usaldusväärsuse kohta vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. aprilli 2005. a

otsus väärteoasjas nr 3-1-1-19-05 p 7.3-7.4; RT III 2005, 15, 148).

7. Õiguslik hinnang politseiametnike tegevusele sõltub esiteks sellest, kas garaažiboksi siseneti, seal viibiti ja teostati

toiminguid omaniku või valdaja nõusolekul või mitte. Ruumi omanik või valdaja võib ise otsustada, kellel ta ruumi siseneda ja

seal viibida lubab, samuti seda, mida ta seal ruumis teha lubab. Kuid lähtudes avalikust huvist korra tagamiseks või süüteo

väljaselgitamiseks on mõnikord lubatav ja isegi vajalik viivitamatu tegutsemine hoolimata omaniku või valdaja

mittenõustumisest. Kuna isiku kasutatavatesse ruumesse või muule piiratud alale sisenemisel riivatakse põhiõigust eraelu

puutumatusele, võivad ametiisikud seda teha ainult seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Selliseks seaduses sätestatud

aluseks ongi väärteomenetluses läbiotsimise regulatsioon. KrMS § 91 lg 1 kohaselt on läbiotsimise eesmärk leida hoonest,

ruumist, sõidukist või piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahendamiseks vajalik

dokument, asi või isik või kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks arestitav vara või laip või tabada tagaotsitav. Sellest

tulenevalt võib hoonet, ruumi, sõidukit või piirdega ala läbi otsida, kui on põhjendatud kahtlus, et seal võib olla otsitav ese või

isik.

Kontrolli selle üle, et läbiotsimine toimub põhjendatult, peab tagama VTMS § 35 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt läbiotsimine

toimub kohtuvälise menetleja määruse alusel, millel on resolutsioonina kohtuniku luba.

Kohtuvälise menetleja vastulauses nimetatud AS § 50 p 2 ja TubS § 21 p 2 on käsitatavad seaduses kehtestatud lubadena

siseneda takistamatult ja ette teatamata eravalduses olevasse hoonesse või piiratud territooriumile. Nimetatud sätteid ei ole

siiski käesolevas väärteoasjas kohaldatavad, kuivõrd tegemist ei olnud järelevalve teostamisega alkoholi ja tubaka käitleja

suhtes, so. haldusmenetlusega. Tartu Maakohtu otsusest nähtuvalt ei sisenetud garaažiboksi tavapärase, rutiinse kontrolli

teostamiseks, vaid kahtluse tõttu, et G. G. on toime pannud õiguserikkumise. Kahtlust, et isik on pannud toime süüteo, ei

kontrollita järelevalvemenetluses, vaid vastavalt rikkumise iseloomule kas väärteo- või kriminaalmenetluses (süüteomenetluse

alustamise kohta vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. aprilli 2005. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-19-05 p 7.1).

Lisaks tuleb arvestada sellega, et sätted, millele kohtuväline menetleja viitab, reguleerivad toiminguid, mida teostatakse

alkoholi või tubaka käitlejate üle järelevalve teostamisel. Nende toimingute eelduseks on teadmine, et isik, kelle tegevust

kontrollitakse, on alkoholi või tubaka käitleja. See tähendab, et AS § 50 p 2 ja TubS § 21 p 2 annavad politseiametnikele

õiguse siseneda järelevalve teostamiseks nende isikute territooriumile, hoonesse, rajatisse, ruumi või avada tema

veovahendeid, kelle tegevusvaldkonnaks on alkoholi käitlemine. G. G. ei olnud nendele tunnustele vastav isik, kuivõrd selle

suhtes, kas G. G. käitles alkoholi ja tubakat, s.o hoidis seda kaubanduslikul eesmärgil, sai anda hinnangu alles

väärteomenetluse tulemusel.

Politseiseaduse § 13 p 27 sätestab õiguse siseneda "õiguserikkumisele viitavate asjaolude kontrollimiseks takistamatult

ladudesse, hoidlatesse, tootmishoonetesse, kaubandus- ja toitlustusettevõtetesse ning muudesse ruumidesse ja objektidele,

selgitamaks välja materiaalsete väärtuste olemasolu ning kontrollimaks materiaalsete väärtuste ja rahaliste vahendite vastavust

dokumentatsioonile; teha kaupade, poolfabrikaatide, tooraine ning muude väärtuste võetust võrdlusmaterjalide saamise

eesmärgil seaduses sätestatud juhtudel" Seega on sisenemiseks vajalik veel mõne muu sätte olemasolu, mis näeb ette

konkreetsed, seaduses sätestatud juhtumid, mis annavad aluse Politseiseaduse § 13 p 27 kohaldamiseks.

8. Riigikohus ei saa aga võtta seisukohta selle suhtes, kas tegemist oli läbiotsimisega, kuivõrd selleks on vaja teada, kas

politseiametnikud sisenesid garaažiboksi ja tutvusid seal olnud alkoholi ja tubakatoodetega G. G. nõusolekul. Maakohus seda

välja selgitanud ei ole, Riigikohtul kui kassatsioonikohtul puudub aga võimalus ja õigus faktilisi asjaolusid välja selgitada,

mistõttu tuleb väärteoasi saata maakohtule uueks arutamiseks.

9. Kriminaalkolleegium peab vajalikuks lisada, et sõltumata sellest, millisel õiguslikul alusel politseiametnikud garaažiboksi

sisenesid, oleks igal juhul tulnud alkoholi ja tubakatoodete leidmine fikseerida. Juhul, kui teostati läbiotsimine, oleks tulnud

seda teha läbiotsimise protokollis, kui aga siseneti G. G. nõusolekul, oleks tulnud teostada sündmuskoha vaatlus ning koostada

sündmuskoha vaatluse protokoll, mis olnuks tõendiks selle kohta, et asitõendiks olevad tubakatooted ja alkohol leiti G. G.

garaažiboksist. Praegu on ainsaks tõendiks selle kohta, et asitõendiks olevad tubakatooted ja alkohol pärinevad G. G. valduses

olevast garaažiboksist, tema enda ütlused, mis võivad osutuda ebapiisavaks.

Kohtuvälise menetleja ametnike endi ütlustega seda asjaolu tuvastada ei saa, kuivõrd kohtuvälise menetleja ametnik ei või

tõendite kogumata jätmisel asjaolu oma ütlustega tõendada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. mai 2005. a otsus

väärteoasjas 3-1-1-43-05 p. 7; RT III 2005, 22, 223 ja 28. aprilli 2005. a otsuse p 7 väärteoasjas 3-1-1-29-05; RT III 2005, 16,

163).

10. Kassatsioonis korratakse maakohtus esitatud seisukohta, et menetlusalune isik nõustus ülekuulamise protokolliga põhjusel,

et talle ei tagatud korrektset tõlget. Tartu Maakohus on vastuseks menetlusaluse isiku väidetele otsuses märkinud, et G. G.

andis ülekuulamise protokollile allkirja alles pärast selle sisu tõlkimist tõlgi poolt. Seda tõendavad kohtuvälise menetleja

ütlused ning G. G. enda kinnitus ülekuulamise protokollis, et protokoll on talle tõlgitud ja vastab tema sõnadele.

Kohus on aga jätnud tähelepanuta selle, et menetlusalune isik ei eita, et tõlk talle pärast ülekuulamist protokolli sisu ette luges,

vaid viitab puudusena asjaolule, et tõlk kutsuti kohale alles pärast menetlustoimingu - ülekuulamise - lõppu üksnes protokolli

ettelugemiseks. Kriminaalkolleegium leiab, et tegemist on menetlusõiguslikult tähtsust omava küsimusega. KrMS § 161 lg 6

kohaselt on tõlk kohustatud tõlkima kõike menetlustoimingusse puutuvat täpselt ja täielikult. Sama paragrahvi viienda lõike

kohaselt on tõlgil õigus tõlke õigsuse huvides esitada menetlusosalisele küsimusi, tutvuda menetlustoimingu protokolliga ja

teha selle kohta avaldusi, mis protokollitakse. Neist sätetest tuleneb, et tõlk kaasatakse menetlustoimingusse kohe selle

alustamisest, mitte aga selle mõnes hilisemas staadiumis. See on vajalik selleks, et menetluse keelt mittevaldaval isikul oleks

võimalik toimingus osaleda võrdväärselt keelt valdava isikuga.

11. Seoses muude kassatsioonis nimetatud väidetavate menetlusõiguse rikkumistega märgib kriminaalkolleegium järgmist.

Avalikus õiguses, eriti politseiõiguses ja süüteomenetluses kehtib põhimõte, et teha tohib vaid seda, mis on õigusaktidega

lubatud. Kohtuvälise menetluse ajal kehtinud redaktsioonis ei andnud politseiseadus ega väärteomenetluse seadustik

politseiametnikele õigust isikut tema nõusolekuta fotografeerida (praegu kehtivas redaktsioonis lubab PolS § 13 p 9

fotografeerida kinnipeetud menetlusaluseid isikuid, keda ei ole võimalik seaduses ettenähtud kinnipidamise tähtaja jooksul

dokumentide alusel tuvastada). Ka isiku juures olevaid asju, sh mobiiltelefoni võib uurida isiku nõusolekul. Isiku nõusolekuta

võib seda teha PolS § 13 lg 1 p 2 kohaselt juhul, kui see on vajalik ohutuse tagamiseks. Samuti võib seda teha

väärteomenetluses, kuid seejuures tuleb lähtuda isiku läbivaatuse regulatsioonist. Riigikohtul puudub võimalus tuvastada seda,

kas G. G. fotografeerimine ja tema mobiiltelefoni uurimine toimus G. G. nõusolekul. Kriminaalkolleegium peab aga vajalikuks

märkida, et nende toimingute tulemusel ei saadud käesoleva väärteomenetluse jaoks tähtsust omavaid tõendeid, mistõttu nende

toimingute õiguspärasus ei mõjuta väärteoasjas tehtud otsust. Seega, juhul kui ka menetlusõigust rikuti, ei ole eelnevast

tulenevalt tegemist olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Toimingute peale oleks saanud esitada kaebuse

VTMS §-s 76 sätestatud korras.

12. Seoses kassatsioonis esitatud väitega, et puuduvad tõendid selle kohta, et G. G. ostis alkoholi Eesti Vabariigi territooriumil,

tekib küsimus, kas tegemist on üldse tõendamisesemesse kuuluva asjaoluga. See sõltub sellest, millist rikkumist G. G.-le ette

heidetakse. Käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise eest näevad vastutuse ette kaks alkoholiseaduse sätet - § 53 ja § 54.

Erinevus seisneb selles, et AS § 53 nõuab kaubanduslikku eesmärki, AS § 54 aga mitte.

Alkoholiseaduses sätestatud nõuetele ei pea AS § 1 lg 3 p 3 kohaselt vastama üksnes mitteärilisel eesmärgil Eestisse sisse

toodud alkohol. Seega kaubandusliku eesmärgi tuvastamisel ei oma õiguslikku tähendust see, kas alkohol oli ostetud Eestist

või oli isik toonud selle ise teisest riigist. Küll omab see tähendust AS § 54 lg 1 puhul, mis näeb ette vastutuse

alkoholiseadusele mittevastava alkoholi enda tarbeks hankimise korral, kui see alkohol ei ole toodud seaduses sätestatud korras

teisest riigist.

Märkida tuleb, et väärteoprotokolli teokirjelduses ja kohtuvälise menetleja otsuse teokirjelduses on räägitud alkoholi

hoidmisest kaubanduslikul eesmärgil, tegu on aga kvalifitseeritud AS § 54 lg 1 järgi. Kuigi väärteoprotokollis ja kohtuvälise

menetleja otsuses on väidetud, et G. G. hoidis alkoholi kaubanduslikul eesmärgil, ei ole seda väidet kuidagi põhjendatud ega

märgitud, millega on see tõendatud. Ka puudub alkoholiseaduses erinevalt tubakaseadusest säte, mille kohaselt võiks

kaubanduslikku eesmärki eeldada juhul, kui leitud alkoholikogus ületab kogust, mille isik võib aktsiisivabalt Eestisse tuua.

Kohtuotsuses ei ole kaubanduslikku eesmärki üldse analüüsitud, vaid on kontrollitud AS § 54 lg 1 koosseisutunnuseid. Seega

jääb arusaamatuks, kumba rikkumist G. G.-le ette heidetakse.

13. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 175 p-le 2 tühistab kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu otsuse ja saadab

väärteoasja VTMS § 174 p 7 alusel maakohtule uueks arutamiseks.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Peeter Vaher