3-3-1-5-06 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-5-06

Otsuse kuupäev

15. märts 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

AS XXXXX XXX-XXXXX kaebus Kohtla-Järve

Linnavalitsusele ettekirjutuste tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 3. novembri 2005. a otsus haldusasjas

nr 2-3-342/2005

Menetluse alus Riigikohtus

AS XXXXX XXX-XXXXX kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada AS XXXXX XXX-XXXXX kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 3. novembri 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-342/2005 ja

Jõhvi Halduskohtu 28. juuli 2005. a otsus haldusasjas nr 3-149/2005 ning teha asjas uus otsus,

millega rahuldada AS XXXXX XXX-XXXXX kaebus.

Kohustada Kohtla-Järve Linnavalitsust viima hanke pakkumise kutse dokumendid vastavusse

seaduse nõuetega.

Mõista Kohtla-Järve Linnavalitsuselt AS XXXXX XXX-XXXXX kasuks välja tasutud riigilõiv

110 krooni.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla-Järve Linnavalitsus saatis 3. juunil 2005 AS-le XXXXX XXX-XXXXX, XXXXXXXXX

XXXXX AS-le, XXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-le, AS-le XXXXXXX ja AS-le

XXXXX kutse osaleda läbirääkimistega vähempakkumisel "Turvateenuste osutamine Kohtla-Järve

Linnavalitsusele ja ta allasutustele". Kutsele lisatud dokumentides kajastusid nõuded pakkujatele ja

pakkumiste vormistamisele, läbirääkimiste pidamise kord, Kohtla-Järve linna valveobjektide nimekiri

(60 objekti jaotatuna viieks piirkonnaks) ning pakkumiste ettevalmistamise juhised. Teenuse

osutamise piirkondade kaupa koostatud pakkumised paluti esitada hiljemalt 20. juunil 2005.

Pakkumise ettevalmistamise juhiste p 1.3 kohaselt pidi pakkuja järjestama oma pakkumises teenuse

osutamise piirkonnad nende prioriteetsuse järgi. Juhiste p 1.4 nägi ette, et pakkumine, mis pole

esitatud teenuse osutamise piirkondade kaupa ning kus pole ära näidatud pakkuja poolt omistatav

piirkonna prioriteetsus, tunnistatakse esitatud tingimustele mittevastavaks ning lükatakse tagasi.

2. AS XXXXX XXX-XXXXX esitas 8. juunil 2005 Kohtla-Järve Linnavalitsusele järelepärimise,

milles palus hanke kutse dokumente selgitada ja täpsustada. AS XXXXX XXX-XXXXX täheldas, et

dokumentides on märkimata hanke periood, lisatud ei ole hankelepingu projekti, tagatisraha suurust

ei ole põhjendatud, puudub ostetavate teenuste ja kaupade tehniline kirjeldus. Samuti leidis AS

XXXXX XXX-XXXXX, et arusaamatuks jääb pakkumise ettevalmistamise juhistes kasutatav mõiste

"piirkonna prioriteet". Arusaamatuks jääb, millistest objektiivsetest kriteeriumidest lähtudes peab

pakkuja valveobjektide gruppidele prioriteete seadma ja kuidas ostja neid prioriteete objektiivselt

hindab.

3. AS XXXXX XXX-XXXXX esitas 16. juunil 2005 Jõhvi Halduskohtule kaebuse taotlusega

kohustada Kohtla-Järve Linnavalitsust koostama ja lisama pakkumise kutse dokumentidele

hankelepingu tingimused ning ostetavate teenuste ja kaupade (seadmete) tehnilise kirjelduse, samuti

määratlema hankelepingu perioodi ja koostama pakkumise ettevalmistamise juhiste p-de 1.3 ja 1.4

sõnaselged nõuded. Kaebuses esitas AS XXXXX XXX-XXXXX taotluse esialgse õiguskaitse korras

peatada hanke menetlemine.

Kaebuse esitaja leidis, et läbirääkimisi ei saa pakkumismenetluses pidada ilma pakkumiste esitamise

eelselt pakkujatele hankelepingu projekti esitamata ja hanke perioodi määratlemata. Pakkumise hinna

määramine ei ole objektiivselt võimalik, kui pakkujale ei ole teada hanke periood, teenuse osutamise

tingimused ning poolte õiguste, kohustuste ja vastutuse ulatus. Pakkumise kutse dokumendid ei

sisalda ostetavate teenuste ja kaupade (seadmete) tehnilist kirjeldust, mille koostamine on kohustuslik

vastavalt Riigihangete seaduse (RHS) § 4 lg-le 8 ja nende koostamisel tuleb järgida RHS §-de 26?28

nõudeid. Pakkumise ettevalmistamise juhiste p-des 1.3 ja 1.4 kasutatud mõisted "piirkonna

prioriteetsus" ja "pakkumise prioriteetsus" on ebaselged ning dokumentidest ei nähtu, kuidas neid

prioriteete objektiivselt seada ja kuidas nende prioriteetide alusel pakkumisi objektiivselt hinnatakse.

4. 16. juuni 2005. a kirjaga vastas Kohtla-Järve Linnavalitsus AS XXXXX XXX-XXXXX

järelepärimisele, märkides, et RHS § 4 lg 7 p 7 ja lg 8 järgi kohalduvad turvateenuse ostmisele vaid

üksikud RHS sätted (§-d 26?28). Hankelepingu projekti esitamist seadus ei nõua ega piira ka

tagatisraha suurust. Hankelepingu tähtajana näeb linnavalitsus ühte aastat, aga sobiva pakkumise

korral võib seda muuta. Linnavalitsus leiab, et hankeobjekti tehniline kirjeldus kutse dokumentides

vastab RHS §-de 26?28 nõuetele. Valvamiseks kasutatavate seadmete tüüpide, seadistamise,

turvaskeemide jms spetsiifilisi nõudeid ei ole ostja ise võimeline paika panema, selle peavad esitama

pakkujad, arvestusega, et tagatud oleks objekti turvalisus.

Prioriteetsuse märgistust kasutati pakkumise kutse dokumentides selleks, et matemaatiliselt oleks

võimalik eristada enam-vähem samaväärtuslikke (erinevused alla 5%) pakkumisi (prioriteet nr 1

puhul koefitsient k=1,00, iga järgmise prioriteedi koefitsient on 0,01 võrra eelmisest väiksem). Lisaks

märkis linnavalitsus, et kuna tegemist on läbirääkimistega pakkumismenetlusega, siis võidakse

kokkuleppel pakkujate enamusega nimetatud koefitsientide kasutamine ka kõrvale jätta.

5. 20. juunil 2005 AS XXXXX XXX-XXXXX oma pakkumist Kohtla-Järve Linnavalitsusele ei

esitanud. Küll aga esitasid pakkumised neli ülejäänud äriühingut. AS XXXXX XXX-XXXXX esitas

20. juunil 2005 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse täienduse, milles palus kohtul kohustada

Kohtla-Järve Linnavalitsust määrama uus pakkumiste vastuvõtmise tähtpäev või kohustada

vastustajat võtma pärast Jõhvi Halduskohtu lahendit kaebaja pakkumine vastu uuel tähtpäeval.

Jõhvi Halduskohus keelas 21. juuni 2005. a esialge õiguskaitse määrusega Kohtla-Järve

Linnavalitsusel mistahes toimingute teostamise läbirääkimistega vähempakkumise "Turvateenuste

osutamine Kohtla-Järve Linnavalitsusele ja ta allasutustele" läbiviimisel kuni AS XXXXX XXX-

XXXXX kaebuses tehtava kohtulahendi kuulutamise või teatavakstegemiseni.

6. Jõhvi Halduskohtu 21. juuli 2005. a istungil kaebaja möönis, et vastustaja 16. juuni 2005. a

selgitustest nähtub, et hankeperiood on üks aasta. Hanke tehnilise kirjelduse koostamisel oleks ostja

kaebaja arvates saanud kasutada erapooletu spetsialisti abi, mida aga ei tehtud. Olukorras, kus hanke

olulised tingimused ja pakkumiste hindamise kriteeriumid ei ole üheselt määratletud, ei ole tagatud

kõigi pakkujate võrdne kohtlemine, sest pakkumisi ei pruugi olla võimalik objektiivselt võrrelda.

Kolmandad isikud märkisid kohtuistungil, et said pakkumise kutse dokumentidest hästi aru ja oli hea,

et linnavalitsus jättis pakkujatele avara mänguruumi sobivaima lahenduse esitamiseks. Kõigil

pakkujatel võimaldati valveobjektidega eelnevalt tutvuda. Tehniliste tingimuste väga üksikasjalik

ettekirjutamine ostja poolt võinuks liigselt piirata pakkujate võimalust esitada otstarbekaim lahendus.

7. Jõhvi Halduskohus jättis 28. juuli 2005. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et RHS

§ 4 lg-te 7 ja 8 kohaselt peab ostja turvateenuste tellimisel koostama hankelepingu objekti kirjelduse

vastavalt RHS §-dele 26?28, kuid ei ole kohustatud rakendama muud riigihangete kohta sätestatud

korda. Seetõttu ei pidanud Kohtla-Järve Linnavalitsus pakkumise kutse dokumentides märkima

kaebaja poolt nimetatud hankelepingu tingimusi, hanke perioodi ja pakkumiste hindamise

kriteeriume. Kuna selline õiguslik kohustus puudus, siis ei ole ka kohtul alust oma otsusega

kohustada linnavalitsust seda tegema.

Pakkumise kutse dokumendid sisaldasid valveobjektide nimekirja ühes valve iseloomustuse ja

märgetega soovitavate eritingimuste kohta, läbirääkimiste pidamise korda, mis määratles menetluse

eesmärgina soovi saavutada ostja jaoks majanduslikult, tehniliselt ja ajaliselt sobivaim pakkumine,

samuti pakkumise ettevalmistamise juhiseid, mis täpsustasid mõningaid nõudeid. Dokumentide

kogumist nähtub, et linnavalitsus soovis saada pakkumisi nii nimekirjas loetletud objektide

turvateenuse tehnilise lahenduse, pakkuja enda eelistuste, teenuse osutamise aja kui ka maksumuse

kohta ning oma eelistused ja ostetava teenuse kõigi omaduste lõpliku kirjelduse kavatseb ta

kujundada alles läbirääkimiste käigus. Seda, et esitatud kirjelduse alusel oli võimalik riigihanke

objekti määratleda ja pakkumist esitada, tõendab asjaolu, et kõik teised kutse saanud äriühingud

esitasid oma pakkumised ettenähtud tähtajaks ning kinnitasid dokumentide arusaadavust ka

kohtuistungil. Kuna menetlusosalised ei esitanud väiteid ja tõendeid selle kohta, et vaidlusaluse

riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, ei käsitlenud

kohus RHS §-des 27 ja 28 sätestatud tehnilise kirjelduse koostamise nõudeid ega neist

kõrvalekaldumise tingimusi.

Kaebuse esitaja on avaldanud kahtlust, et Kohtla-Järve Linnavalitsus ei kohtle pakkujaid võrdselt,

kuid pole esitanud selle väite kinnituseks ühtegi tõendit. Tuvastatud ei ole, et linnavalitsus oleks

andnud teistele pakkujatele informatsiooni kaebajaga võrreldes suuremas mahus või oleks teinud

kaebajale takistusi informatsiooni saada. Seadusandja ei ole turvateenuste tellimisel läbiviidava

hankemenetluse korda täpselt reguleerinud, mistõttu on igal konkreetsel juhtumil sobivaima

lahenduse valimise õigus ja kohustus ostjal. Ostja otsustab, kuidas pakkumist korraldada, mida

pakkumise kutse dokumentides kajastada, mille üle täpselt läbi rääkida, millistest konkreetsetest

asjaoludest parima pakkuja väljaselgitamisel lähtuda ning mida hankelepingusse kirjutada. Kohus

leidis, et kuna Kohtla-Järve Linnavalitsuse koostatud riigihanke pakkumise kutse dokumendid

vastavad nõuetele ega riku AS XXXXX XXX-XXXXX õigusi, puudub alus linnavalitsusele kaebuses

taotletud ettekirjutuse tegemiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. AS XXXXX XXX-XXXXX esitas Jõhvi Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule, paludes halduskohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus

rahuldada ning kohustada vastustajat viima pakkumise kutse dokumendid kooskõlla RHS §-ga 26 ja

võtma vastu kaebaja pakkumine hankemenetluses. Apellant oli seisukohal, et hanke kutse

dokumentides puudub RHS §-s 26 sätestatud tehniline kirjeldus. Selle puudumine ei võimalda

tugineda ostja nõutud tingimustele ja koostada pakkumise õiget hinda, sest asjade ja teenuste

tehniline kirjeldus on pakkumise hinna koostamise aluseks. Pakkujatel on vaja pakkumiste

koostamisel lähtuda ühesugusest tehnilisest kirjeldusest ja ostja soovitud kaupade ja teenuste

ühesugustest nõudmistest, sest vastasel juhul tekib olukord, kus pakkumiste hindamisel ja

võrdlemisel vastustaja ei saa objektiivselt pakkumisi võrrelda ja hinnata ning tekitab sellega

hankemenetluses pakkujate ebavõrdse kohtlemise. Vastustaja oleks võinud tehnilise kirjelduse

koostamisel kasutada erapooletute turvavaldkonna spetsialistide abi.

9. Tartu Ringkonnakohus jättis 3. novembri 2005. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

Jõhvi Halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et pakkumise kutse

dokumentides sisalduvad tellitavale teenusele esitatavad nõuded ning riigihanke objekti on

kirjeldatud sel viisil, et see vastab ostja poolt soovitule. Alusetu on kaebaja seisukoht, et vastustaja

käitumine loob hankemenetluses olukorra, kus tehnilise kirjelduse puudumine ei võimalda tugineda

ostja nõutud tingimustele ja koostada pakkumise õiget hinda. Pakkumise kutse dokumentides

sisaldusid riigihanke tehnilised tingimused niivõrd, kuivõrd need olid vajalikud lähtudes hanke

eesmärgist. Pakkujatel oli võimalik pakkumiste koostamisel lähtuda ühesugusest tehnilisest

kirjeldusest ja ostja poolt esitatud soovitud hanke ühesugustest nõudmistest, seega saab vastustaja

pakkumiste hindamisel pakkumisi objektiivselt võrrelda ja hinnata ning hankemenetluses pakkujate

ebavõrdset kohtlemist ei toimu. Õige on halduskohtu seisukoht, et pakkumise kutse dokumentides

esitatud tehnilise kirjelduse alusel oli võimalik riigihanke objekti määratleda ja pakkumist esitada,

mida kinnitab ka nelja pakkumise tähtaegne esitamine. Apellandi väited, et riigihanke korras ostetava

turvateenuse tehniline kirjeldus peab olema detailne ning tema kirjalikule järelpärimisele pakkumise

kutse dokumentide sisu kohta vastas vastustaja üks tööpäev enne pakkumise esitamist, ei anna alust

tuvastada, et pakkumise kutse dokumendid ei vasta RHS §-le 26. Lisaks mõistis ringkonnakohus

apellandilt vastustaja kasuks välja viimase poolt apellatsiooniastmes kantud kohtukulu 3000 krooni

ulatuses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

10. AS XXXXX XXX-XXXXX palub kassatsioonkaebuses kohtute otsused tühistada ja teha asjas

uus otsus, millega kaebus rahuldada, samuti mõista vastustajalt välja kohtukulud. Kassaator leiab, et

ringkonnakohus on jätnud kohaldamata RHS § 4 lg 8 ja §-d 27?28 ning valesti tõlgendanud RHS

§ 26. Kassaator on seisukohal, et tehnilise kirjelduse kohustuslikkuse korral peab see vastama ka

RHS §-de 27?28 nõuetele. Antud juhul võib pakkumise kutse dokumentides hanke objekti kirjeldus

vastata küll ostja soovile, nagu on leidnud kohtud, kuid see ei vasta RHS §-dele 26?28. Pakkumises

puudub igasugune tehniline kirjeldus, mis on vastuolus RHS § 26 lg-ga 2. Tehnilise kirjelduse

puudumisel tekib olukord, kus pakkumisi ei saa objektiivselt hinnata ja võrrelda ning see tekitab

hankemenetluses pakkujate ebavõrdse kohtlemise. Tehnilise kirjelduse puudumist on sisuliselt

tunnistanud ka vastustaja ise. Halduskohus jättis ebaõigesti rahuldamata kaebaja taotluse kaasata

tehnilise kirjelduse nõuetekohasuse hindamiseks Riigihangete Ameti spetsialist. Lõpliku tehnilise

kirjelduse kujundamine alles läbirääkimiste käigus oleks vastuolus RHS § 4 lg-ga 8 ja §-ga 26.

Seadusele ei vasta halduskohtu seisukoht, et kuna riigihanke eeldatav maksumus on väiksem

rahvusvahelisest piirmäärast, siis ei pea kohus käsitlema RHS §-de 27 ja 28 nõudeid. Samuti on

ebaõige arusaam, et turvateenuste hankemenetluses on ostjal täielik diskretsioon igakordselt

määratleda, kuidas pakkumist korraldada. Tehnilise kirjelduse puudumine annab võimaluse teha

absurdselt väike pakkumine ja sellega võita ning hiljem objektiivsetele asjaoludele viidates taotleda

tasu suurendamist.

11. Kohtla-Järve Linnavalitsus vaidleb kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele vastu ning palub

jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Vastustaja leiab, et põhjendamatu on

kassaatori väide, et ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud RHS § 26 ja jätnud alusetult kohaldamata

RHS §-d 27?28. Pakkumise eesmärk oli saada nn täisteenus, mitte konkreetseid turvaseadmeid või -

teenuseid. Linnavalitsuse soovitud tulemust on võimalik saavutada väga erinevate vahenditega ja

seepärast olid pakkumise kutse dokumendid paindlikud. Arvestades, et kõik ülejäänud

turvaettevõtjad, kellele kutse saadeti, on oma pakkumised ka koostanud ja esitanud, on selge, et

pakkumise kutse dokumentide alusel oli pakkumise tegemine võimalik. Osalejate ebavõrdset

kohtlemist ei ole toimunud, sest tingimused olid kõigile samad. Võib isegi öelda, et just kassaator oli

teatud eelisseisundis, sest seni osutas tema enamikul hankega hõlmatud objektidel turvateenust.

Täpsema tehnilise kirjelduse puhul võinuks küll kassaatoril olla lihtsam pakkumist koostada, kuid see

ei muuda veel pakkumist õigusvastaseks. RHS § 26 kohaselt ei ole riigihanke objekti tehnilise

kirjelduse eesmärk mitte koostada loetelu hanke üksikkomponentidest, vaid kirjeldada soovitavat

tulemust. RHS §-de 27 ja 28 kohaldamata jätmise osas pole esitatud sisulist põhjendust, miks neid

peaks kohaldama, kui riigihanke eeldatav maksumus on alla rahvusvahelise piirmäära. Kassaatori

väited selle kohta, et tehnilise kirjelduse ebaselguse tõttu võivad pakkumised osutuda objektiivselt

võrreldamatuteks, on üksnes hüpoteetilised ega ole käesolevas vaidluses asjakohased, sest praegu ei

toimu veel vaidlust pakkumiste hindamise üle. Seetõttu ei saa väidetavad puudused tehnilises

kirjelduses rikkuda kaebaja õigusi.

12. Kolmandad isikud XXXXXXXXX XXXXX AS, XXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXXXX

AS, XXXXXXX AS ja AS XXXXX kassatsioonkaebusele ei vastanud.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Asjas on vaidlus eelkõige selle üle, kas Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldatud turvateenuste

tellimise hanke pakkumise kutse dokumentides sisalduv hankeobjekti tehniline kirjeldus vastab RHS

§ 26 nõuetele, kas tehnilise kirjelduse koostamisel tuli arvestada RHS §-dega 27 ja 28 ning kas

hankemenetluses on tagatud pakkujate võrdne kohtlemine.

14. RHS § 4 lg 7 p 7 kohaselt ei ole ostja kohustatud rakendama uurimis- ja turvateenuste, välja

arvatud soomusautoteenuste tellimise korral Riigihangete seaduses sätestatud korda, välja arvatud § 4

lg-s 8 ettenähtud kohustused. RHS § 4 lg 8 näeb ette ostja kohustuse koostada hankelepingu objekti

tehniline kirjeldus vastavalt Riigihangete seaduse §-des 26?28 sätestatule. Ostja on sama sätte järgi

kohustatud esitama riiklikule riigihangete registrile pärast hankelepingu sõlmimist riigihanke

deklaratsiooni, kui hankelepingu maksumus on võrdne RHS § 16 lg-s 1 sätestatud rahvusvahelise

piirmääraga või ületab seda.

15. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ostja on ka RHS § 4 lg-s 7 sätestatud erandite loetellu

kuuluva hanke läbiviimisel seotud õiguse üldpõhimõtete ja hea halduse põhimõttega, kuigi sellise

hanke suhtes kohaldatakse Riigihangete seadust üksnes RHS § 4 lg-s 8 nimetatud kohustuste täitmise

osas. Iseenesest on õige vastustaja poolt kohtumenetluse käigus väljendatud seisukoht, millega

nõustusid ka kohtud, et olukorras, kus Riigihangete seadusest laienevad turvateenuste tellimisel vaid

üksikud sätted, on ostjal hankemenetluse kujundamisel avar kaalutlusruum hankemenetluses

esitatavate tingimuste ja kohaldatavate protseduurireeglite kindlaksmääramisel. See aga ei tähenda, et

ostja poleks kohustatud järgima kaalutlusreegleid. Hankemenetluse kujundamisel peab ostja teostama

oma sellekohast diskretsioonivolitust õiguspäraselt, sealhulgas arvestama diskretsiooni piire ja

eesmärke. Ostja tegevus hankemenetluses ei tohi olla meelevaldne.

16. Riigikohtu halduskolleegium leidis 15. detsembri 2005. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-59-05

(p 17), et avaliku ressursi eraõigusliku isiku kasutusse andmise lepingu sõlmimine peab toimuma

kohases menetluses, mis tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse ja läbipaistvuse ning

proportsionaalsuse. Riigikohtu halduskolleegium jättis 18. juuni 2004. a määrusega haldusasjas nr 3-

3-1-26-04 (p 10) muutmata ringkonnakohtu määruse, milles kohus leidis, et kui linna vara kasutusse

saamisest on huvitatud mitu isikut ja õigusaktid ei määratle täpselt, keda neist tuleb eelistada, tuleb

küsimus lahendada avaliku õiguse põhimõtetest lähtuvalt, arvestades diskretsioonireegleid, avalikku

huvi, võrdse kohtlemise põhimõtet jne. Samasugusele seisukohale asus ka Riigikohtu erikogu

20. detsembri 2001. a otsustes haldusasjades nr 3-3-1-8-01 (p 16) ja nr 3-3-1-15-01 (p 14). Kuigi

antud juhul ei ole tegemist linnavara ega avaliku ressursi kasutusse andmisega, vaid linna poolt

teenuste tellimisega, tuleb ka käesoleva hanke läbiviimisel viidatud põhimõtetega arvestada.

17. RHS § 16 lg 1 p 2 kohaselt on linnavalitsuse korraldatava riigihanke maksumuse rahvusvaheline

piirmäär asjade ostmise ja teenuste tellimise korral 200 000 SDRi (Rahvusvahelise Valuutafondi

arveldusühik). Seejuures võetakse RHS § 16 lg 3 p 2 alusel riigihanke eeldatava maksumuse

arvestamisel aluseks riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta, kusjuures teenuste tellimise

korral, kui kogumaksumust ei ole näidatud, on riigihanke eeldatava maksumuse määramisel aluseks

kavandatavate tähtajaliste hankelepingute korral, mille kehtivusaeg on kuni 48 kuud, teenuste

kogumaksumus hankelepingu kogu kehtivusaja jooksul.

18. RHS § 26 lg 1 järgi on tehniline kirjeldus ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde

omaduste loetelu või neid omadusi mõjutava protsessi või tootmismeetodite kirjeldus, mis määratleb

riigihanke objektile esitatavad nõuded ning võimaldab riigihanke objekti kirjeldada sellisel viisil, et

see vastab ostja poolt soovitule. Tehniline kirjeldus hõlmab muu hulgas kvaliteeti, toimivust ja

ohutust, nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise protseduure, katseid ja katsemeetodeid,

pakendamist, märgistamist ja etikettimist, sümboleid ja terminoloogiat, klassifitseerimist,

projekteerimist, kavandamist, valmistamist, tootmist, osutamist, kasutamist, tehnilist

ümberseadistamist, hooldamist, hoidmist ja säilitamist, vedu, koostist, mõõtmeid, mahtu või kogust ja

muid tehnilisi näitajaid.

RHS § 27 lg 1 kohaselt koostatakse tehniline kirjeldus juhul, kui riigihanke eeldatav maksumus on

võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, harmoneeritud standardi, Eesti standardiks

ülevõetud Euroopa standardi, tehnilise tunnustuse või muu üldlevinud tehnilise kirjelduse alusel, kui

see ei ole vastuolus tehnilise normiga. Vastavas valdkonnas sellise standardi puudumisel koostatakse

tehniline kirjeldus muu tehnilise normi või standardi alusel (RHS § 27 lg 11). RHS § 28 lg 2 sätestab

erandid, millal võib § 27 lg 1 nõuetest kõrvale kalduda.

19. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kassaatori seisukohaga, et kohtud ei võinud RHS §-de 27 ja

28 kohaldatavuse küsimust kõrvale jätta üksnes põhjendusega, et ükski menetlusosaline ei ole

konkreetselt väitnud ega esitanud tõendeid, et Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldatava turvateenuste

hanke eeldatav maksumus ületab RHS §-s 16 sätestatud rahvusvahelist piirmäära. Käesolevas asjas

on rahvusvaheline piirmäär 200 000 SDRi. Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt pakkumise kutse

dokumentide väljasaatmisel 3. juunil 2005 võrdus Eesti Panga kursitabeli järgi 1 SDR 18,7779 Eesti

krooniga. Seega oleks antud juhul hanke rahvusvaheline piirmäär 3 755 580 krooni.

Nagu eelnevalt märgitud, on RHS § 16 lg 3 p 2 kohaselt teenuste tellimise korral, kui

kogumaksumust ei ole näidatud, riigihanke eeldatava maksumuse määramisel aluseks kavandatavate

tähtajaliste hankelepingute korral, mille kehtivusaeg on kuni 48 kuud, teenuste käibemaksuta

kogumaksumus hankelepingu kogu kehtivusaja jooksul.

20. AS XXXXX XXX-XXXXX 17. juunil 2005 halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluse

(tl 17?18) kohaselt on kaebaja poolt vastustajale osutatava turvateenuse käibemaksuta aastakäive seni

olnud ligikaudu 1,1 miljonit krooni. Halduskohtu istungil (tl 81) täpsustas kaebuse esitaja esindaja, et

AS XXXXX XXX-XXXXX valvas hanke väljakuulutamise ajal 70% hankega hõlmatud objektidest.

Seega eeldusel, et teenuse hind ja maht jäävad samaks, moodustaks näiteks kaheks aastaks sõlmitava

hankelepingu puhul hanke käibemaksuta kogumaksumus enam kui 3,14 miljonit krooni. Hanke

tingimuste muutumise korral võib järelikult hanke kogumaksumus kergesti olla võrdne või ületada

rahvusvahelist piirmäära ning RHS §-de 27 ja 28 kohaldamine oleks sel juhul nõutav.

21. Hanke kogumaksumus sõltub otseselt hanke perioodist ning ostetavate kaupade ja teenuste

tehnilistest näitajatest (sh saadavus, kvaliteet). Riigikohtu halduskolleegium leiab, et hanke perioodi

ning hangitavate kaupade ja teenuste tehnilise kirjelduse põhinäitajaid kindlaks määramata ei ole

võimalik piisavalt täpselt hinnata riigihanke eeldatavat maksumust ning tõsikindlalt otsustada

rahvusvahelise piirmäära ületamise või mitteületamise, samuti piirmääraga seotud erinõuete täitmise

vajalikkuse üle.

Kuivõrd rahvusvahelise piirmäära ületamisel või piirmääraga võrdse hanke kogumaksumuse korral

näevad RHS §-d 27 ja 28 ette tavapärasest kõrgemad nõuded pakkumise kutse dokumentides

sisalduva hankeobjekti tehnilise kirjelduse koostamisele, siis peab rahvusvahelise piirmäära

ületamine või mitteületamine olema selge juba enne pakkumise kutse esitamist. Seetõttu peab

kolleegiumi arvates ostjal olema enne pakkumise kutse dokumentide koostamist piisavalt selge,

milliseid kaupu või teenuseid hankida soovitakse ning see peaks selguma tehnilisest kirjeldusest.

22. Kassaator on kogu kohtumenetluse vältel olnud seisukohal, et täpsema tehnilise kirjelduse

puudumisel tekib olukord, kus pakkumisi ei saa objektiivselt hinnata ja võrrelda ning see tekitab

hankemenetluses pakkujate ebavõrdse kohtlemise. Kohtla-Järve Linnavalitsus märgib vastuses

kassatsioonkaebusele, et hankemenetluses on tingimused olnud kõigile samad ja ebavõrdset

kohtlemist ei ole toimunud. Kassaatori väited selle kohta, et tehnilise kirjelduse ebaselguse tõttu

võivad pakkumised osutuda objektiivselt võrreldamatuteks, on üksnes hüpoteetilised ega ole

käesolevas vaidluses asjakohased, sest praegu ei toimu veel vaidlust pakkumiste hindamise üle.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et viitega eeldatavale ebavõrdsele kohtlemisele pakkumiste

hindamisel saab riigihanke pakkumise kutse dokumentide õigusvastasust põhjendada üksnes juhul,

kui pakkumiste objektiivne võrreldavus on pakkumise kutse dokumentides esinevaid puudusi

arvestades juba loogiliselt välistatud. Üldjuhul saab pakkumiste võrreldamatus selguda siiski alles

pärast pakkumiste esitamist ja avamist. Kolleegium on seisukohal, et käesolevas asjas vaidlustatud

Kohtla-Järve Linnavalitsuse ettevalmistatud hanke "Turvateenuste osutamine Kohtla-Järve

Linnavalitsusele ja ta allasutustele" pakkumise kutse dokumentide põhjal ei saa veel järeldada, et

esitatud pakkumised oleksid kindlasti objektiivselt võrreldamatud. Seetõttu nõustub kolleegium

vastustajaga, et kassaatori väited võimaliku ebavõrdse kohtlemise kohta ei ole käimasoleva

kohtuvaidluse puhul asjakohased.

23. Eeltoodut arvestades rahuldab Riigikohtu halduskolleegium AS XXXXX XXX-XXXXX

kassatsioonkaebuse ning tühistab ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused. Kolleegium peab

võimalikuks teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada ning kohustada Kohtla-Järve

Linnavalitsust viima hanke pakkumise kutse dokumendid vastavusse seaduse nõuetega.

24. HKMS § 93 lg 1 kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtuotsus tehti, välja tema poolt

kantud kohtukulud. HKMS § 93 lg 6 sätestab, et kui kõrgema astme kohus teeb lahendi asja uueks

arutamiseks saatmata, muudab ta ka kohtukulude jaotust. Kuna Riigikohus tühistab halduskohtu ja

ringkonnakohtu otsused ning teeb asjas uue otsuse, tuleb lahendada ka kohtukulude väljamõistmise

küsimus. Halduskohtus taotles AS XXXXX XXX-XXXXX vastustajalt kohtukulude väljamõistmist,

esitades kohtule 16. juuni 2005. a riigilõivu 10 krooni tasumist tõendava dokumendi (tl 5) ja 17. juuni

2005. a riigilõivu 90 krooni tasumist tõendava dokumendi (tl 19). Riigilõivuseaduse § 37 lg 18 p 1

kohaselt tasutakse Riigihangete seaduse § 5 lg-s 1 nimetatud isiku poolt riigihanke

pakkumismenetluse käigus tehtud otsuste või toimingute peale halduskohtule kaebuse esitamisel

riigilõivu 100 krooni, kui kaebuse esitaja ei ole pakkumist esitanud. Apellatsioonkaebuses AS

XXXXX XXX-XXXXX kohtukulude väljamõistmist ei taotlenud, kuid esitas ringkonnakohtule

24. augusti 2005. a maksekorralduse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 10 krooni tasumise

kohta (tl 111). AS XXXXX XXX-XXXXX tasutud riigilõiv 110 krooni tuleb vastustajalt välja

mõista.

AS XXXXX XXX-XXXXX on kassatsioonkaebuses esitanud taotluse mõista vastustajalt välja

kaebuse esitaja kohtukulud, mille moodustavad kassatsioonikautsjon 1345 krooni ja advokaaditasu

2360 krooni kassatsioonkaebuse koostamise eest. Lisatud on 23. novembri 2005. a maksekorraldus

1345 krooni suuruse kassatsioonikautsjoni tasumise kohta ja OÜ K. Kooga Advokaadibüroo

24. novembri 2005. a arve nr 42 summas 2360 krooni. Kuna kassatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb

kautsjon tagastada. Kassaator ei ole aga esitanud Riigikohtule dokumenti, mis tõendaks, et ta on

esitatud arvel märgitud summa advokaadibüroole tasunud. Kolleegium on oma varasemas praktikas

korduvalt rõhutanud, et HKMS § 93 lg 1 alusel mõistetakse välja üksnes kohtukulud, mille kandmine

on tõendatud. Kohtukulude väljamõistmiseks haldusasjas ei piisa, kui on tekkinud üksnes õigusabi

eest tasumise kohustus, vaid õigusabikulud peavad olema reaalselt tasutud (vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi 20. detsembri 2000. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-55-00, p 2; 17. aprilli 2003. a

otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-03, p-d 8, 12). Arvestades nimetatud pikaajalist praktikat, jääb

käesolevas asjas AS XXXXX XXX-XXXXX taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks rahuldamata.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann