3-3-1-1-06 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-1-06

Määruse kuupäev

7. märts 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

OÜ XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX kaebus AS XXXXX

XXXXX viivistasu otsuse tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2005. a määrus

haldusasjas nr 2-3/1010/05

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta erikaebus rahuldamata.

Muuta Tallinna Halduskohtu 22. septembri 2005. a määruse haldusasjas nr 3-3-98/2005 ja

Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2005. a määruse haldusasjas nr 2-3/1010/05 põhjendusi,

asendades need käesoleva kohtumääruse põhjendustega. Muus osas jätta kohtumäärused

muutmata.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX palus 17. jaanuaril 2005 halduskohtule esitatud

kaebuses tühistada AS XXXXX XXXXX 16. detsembri 2004. a viivistasu otsuse, mille kohaselt oli

sõiduk Toyota registreerimismärgiga 357 TER pargitud avalikul tasulisel parkimiskohal parkimistasu

maksmata. OÜ XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX juhatuse liikmele S. S.-le oli 2. augustil 2004

väljastatud Tallinna parkimiskaart nr AE 001658 kuni 31. detsembrini 2004 ja see tõendab

parkimistasu tasumist.

AS XXXXX XXXXX esitas 2. augustil 2005 halduskohtule taotluse lõpetada asja menetlus, kuna

kaevatav otsus tunnistati kehtetuks 13. juulil 2005. Kaebuse esitaja seaduslik esindaja S. S. nõustus

menetluse lõpetamisega ja taotles 2950 krooni õigusabikulude väljamõistmist. Vastustaja esindaja

leidis, et kaebaja jättis täitmata talle pandud kohustuse anda teada parkimistasu maksmisest, mistõttu

õigusabikulude hüvitamise kohustuse panemine vastustajale on põhjendamatu.

2. Tallinna Halduskohtu 22. septembri 2005. a määruse haldusasjas nr 3-3-98/2005 punktiga 1

lõpetati haldusasja menetlus HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel ja punktiga 2 jäeti kohtukulud kaebaja kanda.

Kohtukulude kaebaja kanda jätmist põhjendas kohus järgmiselt:

1) kohtukulude jagamisel tuleb muuhulgas võtta arvesse ka seda, miks haldusorgan andis

õigusvastase haldusakti. Kui õigusvastase haldusakti andmise tingis kaebaja käitumine, võib kohus

sõltuvalt asjaoludest vähendada kaebajale väljamõistetavaid õigusabikulusid või jätta need HKMS

§ 87 lg 2 alusel üldse välja mõistmata. Kaebaja seaduslik esindaja ja otsuses märgitud sõiduki

kasutaja S. S. jättis tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmist tõendava dokumendi nõuetekohaselt

paigaldamata, mis tingis viivistasu otsuse koostamise. Kohtukulude vältimiseks oli kaebajal võimalus

taotleda viivistasu otsuse tühistamist vaidemenetluses, kuid ta ei kasutanud seda. Kaebaja esitas

kohtule Tallinna Linnavalitsuse 30. detsembri 2004. a kirja, mis oli vastuseks S. S.-i 26. novembri

2004. a taotlusele tunnistada kehtetuks 14 viivistasu otsust. Vaidlustatud otsus on koostatud

16. detsembril 2004 ja seda pole vaidemenetluses vaidlustatud;

2) kaebaja on ise tekitanud tarbetu kohtuskäimisega õigusabikulusid ja tema õigusabikulude

hüvitamise kohustuse panemine vastustajale on põhjendamatu.

Halduskohus asus veel seisukohale, et kaebaja õigusabikulude hüvitamisest ei saa keelduda põhjusel,

et kaebaja on esindanud teisi isikuid kohtus. Menetlusosaline võib tulenevalt HKMS § 14 lg-st 5

ajada asja isiklikult või esindaja kaudu.

3. OÜ XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX palus erikaebuses tühistada halduskohtu määrus ja

mõista välja kaebuse esitaja kantud kohtukulud.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis erikaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse punkti 2

muutmata, põhjendades määrust kassatsioonkaebusega hõlmatud osas järgmiselt:

1) kuigi erikaebuses taotletakse vaidlustatud kohtumääruse tühistamist täies ulatuses, ei ole

erikaebuses esitatud vastuväiteid menetluse lõpetamisele HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel. Erikaebuse

taotlusest mõista välja kaebuse esitaja kantud kohtukulud ja põhjendustest nähtuvalt käib

apellatsioonimenetluses vaidlus kohtukulude üle, sest erikaebuse esitaja ei nõustu õigusabikulude

väljamõistmise taotluse rahuldamata jätmise ja halduskohtu sellekohaste põhjendustega;

2) HKMS § 93 lg 2 järgi mõistetakse kaebuse esitaja kasuks välja tema kantud kohtukulud, kui kohus

lõpetab menetluse HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel. Kohtul on HKMS § 87 lg 2 alusel õigus

õigusabikulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured või jätta need üldse välja mõistmata;

3) ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et kaebuse esitaja on ise tekitanud tarbetu

kohtuskäimisega õigusabikulusid ja tema õigusabikulude hüvitamise kohustuse panemine vastustajale

on põhjendamatu. Asjaolu, et kaebuses puuduvad väited parkimiskaardi nõuetekohaselt

paigaldamisest sõiduki esiklaasi või kõnniteepoolse esiukseklaasi taha väljastpoolt täies ulatuses

nähtava ja loetavana ning viivistasu otsuse vaidlustamine üksnes põhjusel, et otsusel märgitud sõiduki

kasutajale oli 2. augustil 2004 väljastatud parkimiskaart kehtivusega kuni 31. detsembrini 2004,

annab tõepoolest alust järeldada, et kaebuse esitaja on sellega möönnud parkimiskaardi sõidukile

mittepaigutamist. Arvestades kaebuse esitaja ja tema seadusliku esindaja poolt arvukate viivistasu

otsuste kohtuvaidluste algatamist (olles jätnud paigutamata parkimiskaardi nähtavale kohale) üksnes

põhjendusel, et sõiduki kasutajale on olnud väljastatud Tallinna elaniku parkimiskaart, ning

Riigikohtu 18. novembri 2004. a otsuse nr 3-4-1-14-04 punktis 23 väljendatud seisukohti viivistasu

otsuse koostamise ja vaide vaidemenetluses rahuldamise kohta (alusel, et isikul on parkimise õigus

tegelikult tekkinud), võis ja pidi kaebuse esitaja olema veendunud selles, et viivistasu otsusest

vabanemiseks piisab vastustaja teavitamisest kehtiva parkimiskaardi olemasolust. Kaebuse esitaja on

ilmselgelt jätnud kasutamata kiire ja otstarbeka võimaluse viivistasu otsusest vabanemiseks

vaidemenetluses, mis ringkonnakohtu hinnangul kinnitab samuti kaebuse esitaja poolt käesolevas

asjas tarbetu kohtuskäimisega õigusabikulude tekitamist;

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. OÜ XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX palub erikaebuses tühistada ringkonnakohtu määrus

osas, millega jäeti välja mõistmata õigusabikulud ja mõista õigusabikuludena välja 2950 krooni.

Erikaebust põhjendatakse järgmiselt:

1) ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et kaebuse esitaja tekitas tarbetu kohtuskäimisega ise

õigusabikulud ja õigusabikulude panek vastustajale on põhjendamatu. Kaebusele oli lisatud Tallinna

Linnavalitsuse 30. detsembri 2004. a kiri, millest nähtub, et abilinnapea asus seisukohale, et Tallinna

linn jätkab kohtuvaidlusi S. S.-le väljastatud viivistasu otsuste osas ja ei pea otstarbekaks viivistasu

otsuseid tühistada. Kaebuses toonitati, et kaebuse esitaja on varem korduvalt esitanud vaideid

Tallinna Linnavalitsusele, kuid talle on kolmel analoogilisel korral vastatud, et tuleb pöörduda

kohtusse. Kuna linnavalitsuse seisukoht oli teada, ei pöördutud enam linnavalitsuse poole. Lisaks on

linnavalitsus ülalnimetatud kirjas avaldanud seisukoha, et kaebuse esitaja on võib-olla parkinud

pahatahtlikult, mistõttu vajab selgitamist maksukohustuslase hooletus või pahatahtlikkus ning nendel

põhjustel on linnavalitsuse arvates vaja pidada kohtumenetlust. Siit nähtub, et kaebuse esitajal

puudusid alternatiivsed võimalused viivistasu otsuse tühistamiseks;

2) ringkonnakohtu järeldus on vastuolus Põhiseaduses sätestatud igaühe õigusega pöörduda oma

õiguste kaitseks kohtusse. Kaebuse esitajal on valida, kas kasutada vaidemenetlust või pöörduda

kohtusse. Kassaator viitab Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-93-04, milles asuti järgmisele

seisukohale: "13. RVS § 3 lg 4 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist võib nõuda kaebusega

halduskohtumenetluses või vaidega haldusmenetluses. Seega oli OÜ-l Alaver Kinnisvara võimalik

valida vaidemenetluse ja kohtumenetluse vahel, kusjuures kohtumenetluses on kohtukulude jagamise

võimalus üldteada. Järelikult oli OÜ-l Alaver Kinnisvara võimalik vältida kulutusi, mis seisnesid

vaidemenetluse õigusabikuludes. Seetõttu polnud haldusaktiga tekitatud kahju vältimatu ning

haldusakti ja kahju vahel puudub põhjuslik seos."

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. OÜ XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX ei nõustu erikaebuses ringkonnakohtu seisukohaga, et

kaebuse esitaja tekitas ise tarbetu kohtuskäimisega õigusabikulusid, ja väidab, et ringkonnakohtu

järeldus on vastuolus Põhiseaduses sätestatud igaühe õigusega pöörduda oma õiguste kaitseks

kohtusse. Erikaebuse esitaja viitab kohtusse pöördumise põhjendamiseks Tallinna Linnavalitsuse

30. detsembri 2002. a kirjale.

Kolleegium nõustub erikaebuse esitaja nende seisukohtadega.

7. Halduskohtu toimikus on Tallinna Linnavalitsuse alljärgnev kiri S. S.-le 30. detsembrist 2004:

"Olete esitanud 29.11.2004 taotluse 14 viivistasu otsuse kehtetuks tunnistamiseks, järgimata selleks

seadusega ettenähtud korda. Vastavalt maksukorralduse seaduse § 138 tuleb vaie haldusakti peale

esitada30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast.

Oma taotluses väidate, et kõikide eeltoodud viivistasu otsuste osas on algatatud kohtuvaidlus. AS

XXXXX XXXXX andmetel on pooled esitatud nõuetest juba erinevatel põhjustel kehtetuks

tunnistatud. kuna kohtuvaidluste käigus vajab väljaselgitamist maksukohuslase hooletus või

pahatahtlus ning seeläbi otsustatakse kõigi väljastatud viivistasude põhjendatus, peame otstarbekaks

jätkata Teie suhtes esitatud viivistasu otsuste kohtulikku menetlust."

8. Käesolevas asjas pole vaidluse all, et viivistasu otsuse koostamise tingis asjaolu, et S. S. parkis

sõidukit avalikul tasulise parkimise kohal parkimistasu maksmata ja et sõiduki kasutajatena olid

märgitud OÜ XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX, OÜ XXXXXXX ja S. S.

Käesolevas asjas vaidlustatud viivistasu otsus on tehtud küll pärast seda, kui S. S. 29. novembril 2004

pöördus Tallinna Linnavalitsuse poole, kuid kolleegiumi arvates on linnavalitsuse 30. detsembri

2004. a vastus üheselt mõistetav kui linnavalitsuse seisukoht, et kõik S. S.-ga seotud viivistasu

otsused tuleks läbi vaadata kohtus. Kuna linnavalitsus pidas vajalikuks S. S.-i vaidluste kohtulikku

lahendamist ja suunas teda kohtusse pöörduma, siis ei saa kolleegiumi arvates OÜ-le XXXXX

XXXXXXXXXXXXXXXX ette heita, et ta pöördus käesoleva vaidluse lahendamiseks kohtusse.

Käesolevas asjas kohtusse pöördumine ei olnud kolleegiumi arvates tarbetu.

9. Eeltooduga ei saa kolleegiumi arvates aga põhjendada erikaebuse rahuldamist ja kantud

õigusabikulude väljamõistmist OÜ XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX kasuks.

10. HKMS § 87 lg 2 sätestab: "Kohus võib asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi

osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured."

Kolleegium nõustub halduskohtu ja ringkonnakohtuga, et HKMS § 87 lg 2 annab kohtule mitte ainult

õiguse jätta täies ulatuses välja mõistmata kantud õigusabikulusid täies ulatuses, kui need on

põhjendamatult suured. See säte annab võimaluse jätta kantud kohtukulud üldse välja mõistmata, kui

kohtukulud on põhjendamatud. See, kas kohtukulud on põhjendamatud, sõltub konkreetse kaasuse

asjaoludest.

11. Kolleegium nõustub halduskohtuga, et kohtukulude jagamisel tuleb muuhulgas võtta arvesse ka

seda, miks haldusorgan andis õigusvastaseks osutunud haldusakti, ja kui õigusvastase haldusakti

andmise tingis kaebaja käitumine, siis võib kohus sõltuvalt asjaoludest vähendada kaebajale

väljamõistetavaid õigusabikulusid või jätta need HKMS § 87 lg 2 alusel üldse välja mõistmata.

Sisuliselt samasugusel seisukohal on ka ringkonnakohus.

Käesolevas asjas on tuvastatud, et kaebaja seaduslik esindaja ja viivistasu otsuses märgitud sõiduki

kasutaja S. S. jättis tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmist tõendava dokumendi nõuetekohaselt

paigaldamata ja just see tingis viivistasu otsuse koostamise. Nii halduskohtu kui ka ringkonnakohtu

otsusest, samuti Tallinna Linnavalitsuse 30. detsembri 2004. a kirjast nähtub, et kaebuse esitaja suhtes

on tehtud arvukalt viivistasu otsuseid. Viivistasu otsused koostati seepärast, et sõiduk oli pargitud

avalikul tasulisel parkimisalal ilma, et nähtavale kohale oleks paigutatud sõiduki kasutajal olemas

olnud Tallinna elaniku parkimiskaart.

12. Kolleegiumi arvates on iseenesest õige halduskohtu seisukoht, et kaebaja õigusabikulude

hüvitamisest ei saa keelduda põhjusel, et kaebaja on esindanud teisi isikuid kohtus, ja et

menetlusosaline võib tulenevalt HKMS § 14 lg-st 5 ajada asja isiklikult või esindaja kaudu. Kuid

käesolevas asjas, arvestades OÜ-le XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX koostatud viivistasuotsuste

arvukust ja seda, et OÜ XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX tegevus põhjustas nende haldusaktide

andmise, saab õigusabikulude väljamõistmise üle otsustamisel arvesse võtta täiendavalt ka asjaolu, et

OÜ XXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX tegevusvaldkonnaks on õigusabiteenuse osutamine ja ta

on analoogilistes vaidlustes esindanud teisi isikuid kohtus.

13. Nendel kaalutlustel jätab kolleegium erikaebuse rahuldamata, kuid muudab halduskohtu ja

ringkonnakohtu määruse motiive, asendades need käesoleva kohtumääruse motiividega.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann