3-1-1-155-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-155-05

Otsuse kuupäev

3. märts 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

J. K. väärteoasi Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 18. oktoobri 2005. a otsus väärteoasjas nr 4-1726/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J. K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Västrik, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

8. veebruar 2006

Istungil osalenud isikud

Kassatsioonimenetluse pooled kohtuistungile ei ilmunud

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 18. oktoobri 2005. a otsus ning Maksu- ja Tolliameti 14. juuli 2005. a kiirmenetluse

otsus J. K. karistamises Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi.

2. Väärteomenetlus lõpetada.

3. Kassatsioon rahuldada.

4. Mõista J. K.-le riigieelarvest välja 2655 (kaks tuhat kuussada viiskümmend viis) krooni valitud kaitsjale makstud

tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti 14. juuli 2005. a kiirmenetluse otsusega karistati J. K.-d Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 8

trahviühikut summas 480 krooni.

J. K.-d karistati selle eest, et ta 13. märtsil 2005. a ettevaatamatusest märkis tollideklaratsioonis aktsepteerimisnumbriga

I18086-13/03/2005 vahvlid täidisega "POLOSATYE" ja vahvlid täidisega "KLUBNIKA KOOREGA" koodiga 1905329100,

millele Eesti tollitariifistikus vastab nimetus vahvlid - soolased, täidisega või täidiseta. Vastavalt kauba saatja informatiivsele

dokumendile tootesisaldusest ning tollilabori proovivõtu- ja analüüsiaktile ei olnud aga deklareeritud vahvlid soolased ja

tulnuks seetõttu klassifitseerida koodiga 1905329900. Kauba vale klassifitseerimise tagajärjel arvestati küpsistelt tasumisele

kuuluva importtollimaksude summaks 11 750 krooni asemel 9451 krooni, s.o 2299 krooni võrra ettenähtust vähem.

Kiirmenetluse otsuses märgiti, et tolliformaalsuste läbiviimiseks ja tollideklaratsiooni täitmiseks asjassepuutuvad dokumendid

olid kõik J. K. valduses.

2. J. K. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tallinna Linnakohtule, paludes vaidlustatud otsuse kehtetuks

tunnistada.

Kaebuse esitaja leidis, et kohtuväline menetleja ei saanud alustada tema suhtes väärteomenetlust, kuna deklarandiks oli OÜ V.

ja deklaratsiooni oli allkirjastanud OÜ V. juhatuse liige S. G. Deklaratsiooni allkirjastades võttis S. G. ka vastutuse selle

õigsuse eest.

3. Tallinna Linnakohtu 18. oktoobri 2005. a otsusega jäeti menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.

Kohus märkis, et nähtuvalt rahvusvahelise autotranspordi saatelehest klassifitseeriti vahvlid pealelaadimiskohas Venemaal

Brjanskis koodiga 1905329900. J. K. täitis tollideklaratsiooni selle saatelehe alusel, kuid koodi 1905329900 asemel trükkis

koodi 1905329100. J. K. väitel oli tegemist direktori korraldusega, mis oli antud tolliametniku soovituse alusel. Linnakohus

viitas aga V. OÜ volitusele, mille alusel volitati J. K.-d kuni 31. detsembrini 2005 vormistama ja esitama tollidokumente.

Kogutud materjalidest ei nähtu kohtu hinnangul mingit korraldust, millest tulenevalt pidanuks J. K. trükkima deklaratsiooni

saatelehes oleva koodi asemel muu koodi. Veel märkis kohus, et kaebus ei kuulu rahuldamisele, kuna J. K. nõustus

kiirmenetluse läbiviimisega, samuti oli tal volitus vormistada ja esitada tollidokumente ning ta kinnitas ka kohtuistungil, et

täidab saatelehtede alusel tollideklaratsioone.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni J. K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Västrik, kes palub

linnakohtu otsuse tühistada ja lõpetada väärteomenetlus või - juhul, kui on vaja tuvastada asjaolusid - saata väärteoasi uueks

arutamiseks esimese astme kohtule. Samuti taotleb kaitsja, et J. K.-le hüvitataks kaitsjale makstud tasu 2655 krooni. Oma

taotlust põhistab kassaator järgmiselt.

4.1 Linnakohus on jätnud kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olevad faktilised asjaolud kontrollimata ja kohtuotsuse

põhistamata. Vastuolus VTMS § 110 nõuetega ei ole kohtuotsuses märgitud istungil tõendatuks tunnistatud ja tõendamata

jäänud asjaolud ning tõendid, millele on tuginetud. Samuti ei ole kohus esitanud põhjendusi, miks üks või teine tõend

ebausaldusväärseks loeti.

Väärteomenetluse seadustiku § 123 nõudeid eirates on linnakohus jätnud tuvastamata või ümber lükkamata asjaolu, et

deklaratsioonid allkirjastas ja esitas S. G. ning et deklaratsioonil märgiti vale kaubakood S. G. soovitusel. Nimetatud asjaolusid

tuvastamata või ümberlükkamata ei saanud kohus teha põhjendatud otsustust küsimuses, kes oli väärteo toimepanemise keskne

figuur.

4.2 Karistusseadustiku § 21 järgi on täideviija isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Seega tuleb

käesoleval juhul karistada isikut, kes kaupa valesti deklareeris, mitte aga isikut, kes teise isiku juhendite järgi deklaratsiooni

koostas. OÜ V. juhatajana allkirjastas ja esitas deklaratsioonis Maksu- ja Tolliametile S. G., kes võiks teoreetiliselt olla süüdi

väärteo toimepanemises.

4.3 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. aprilli 2004. a otsuses nr 3-1-1-19-04 väljendatud seisukohti eirates on linnakohus

lugenud menetlusaluse nõustumise kiirmenetlusega süüd tõendavaks asjaoluks.

5. Kassatsioonivastuses leiab kohtuväline menetleja, et kassaatori taotluse rahuldamiseks puudub alus. Vaatamata sellele, et

kõik tolliformaalsuste läbiviimiseks ja tollideklaratsiooni täitmiseks vajalikud dokumendid olid J. K. valduses, deklareeris ta

vahvlid vale kaubakoodiga. Samuti tegi linnakohus kindlaks, et J. K.-l oli volitus tollidokumentide vormistamiseks ja

esitamiseks.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Tolliseaduse § 73 lg 1 sätestab vastutuse deklareeritava kauba toimetamise eest ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist

ühendusevälisesse riiki tollikontrollist kõrvale hoidudes, kauba deklareerimata jättes, kaupa vale tariifse klassifikatsiooniga või

kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides. Kohtuväline menetleja ja linnakohus on leidnud, et J. K.-d tuleb

karistada Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi kauba vale tariifse klassifikatsiooniga deklareerimise eest. Seejuures seisnes J. K. tegu

selles, et ta märkis vale kaubakoodi tollideklaratsiooni ja toimetas deklaratsiooni maksuhalduri kätte.

7. Käesoleva väärteoasja lahendamiseks tuleb leida vastus küsimusele, keda saab lugeda kauba vale tariifse klassifikatsiooniga

deklareerimise kui TS § 73 lg-s 1 ette nähtud väärteo subjektiks.

8. Tolliseaduse § 25 lg 1 kohaselt määrab kauba tariifse klassifikatsiooni vastavalt õigusaktidele deklarant. Euroopa Ühenduse

tolliseadustiku art 5 lg 1 kohaselt võib iga isik sama seadustiku art 64 lõikes 2 sätestatud tingimustel ja vastavalt art 243 lg 2

punkti b raames vastuvõetud sätetele määrata tolliga suhtlemiseks oma esindaja, kes teeb tollieeskirjades ettenähtud toiminguid

ja täidab tollieeskirjades ettenähtud formaalsusi. Juriidilisest isikust deklarant või deklarandi esindaja saab tollideklaratsiooni

esitada mõistetavalt üksnes konkreetse füüsilisest isikust esindaja kaudu.

Maksukorralduse seaduse § 85 lg 1 kohaselt on tollideklaratsioon üks maksudeklaratsiooni alaliik. Maksukorralduse seaduse

§ 87 lg 1 ls 1 sätestab, et deklaratsioonile kirjutab alla maksukohustuslane, tema seaduslik esindaja või volitatud esindaja.

Rahandusministri 27. aprilli 2004. a määrusega nr 99 kehtestatud "Täiendavad juhised kirjaliku tollideklaratsiooni täitmiseks,

esitamiseks ja aktsepteerimiseks ning lihtsustatud tollideklaratsiooni esitamiseks" näeb §-s 4 ette, et importimise

tollideklaratsiooni täitmisel märgitakse lahtris 54 "Koht ja kuupäev. Deklarandi/Esindaja nimi ja allkiri" muu hulgas deklarandi

esindaja ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ning allkiri.

9. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et maksudeklaratsiooni (sh tollideklaratsiooni) allkirjastamine ei ole

käsitatav pelgalt formaalsusena. Just deklaratsiooni allkirjastaja pädevuses on langetada lõplik otsustus, millised andmed

allkirjastatavasse deklaratsiooni kanda. Seejuures ei ole tähtsust sellel, kas deklaratsiooni täidab füüsiliselt allkirjastaja ise või

mõni muu isik, samuti sellel, kelle initsiatiivil konkreetne kanne deklaratsiooni ühte või teise lahtrisse tehakse. Deklaratsiooni

allkirjastades kinnitab allkirja andja deklaratsioonis sisalduvate andmete õigsust ja võtab selle eest vastutuse.

Eeltoodust tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et TS § 73 lg-s 1 sätestatud kauba vale tariifse klassifikatsiooniga

deklareerimise väärteokoosseisu subjekt saab olla üksnes isik, kes on tollideklaratsiooni allkirjastanud.

10. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust, et tollideklaratsiooni aktsepteerimisnumbriga I18086-13/03/2005 puhul oli

deklarandiks OÜ V., kelle nimel allkirjastas deklaratsiooni osaühingu juhatuse liige S. G., mitte aga J. K. Seega ei vasta J. K.

talle TS § 76 lg 1 järgi süüksarvatud väärteo subjekti tunnustele. Järelikult puudub J. K. teos kauba vale tariifse

klassifikatsiooniga deklareerimise objektiivne koosseis.

11. Kuna eeltoodud põhjustel on J. K. karistamine TS § 76 lg 1 järgi välistatud, ei pea kriminaalkolleegium vajalikuks käsitada

kassaatori väiteid, mis puudutavad väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist linnakohtus.

12. Otsuse punktides 7-10 toodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 175 p-st 1, § 174 p-st 4 ja § 29 lg 1 p-st 1, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu 18. oktoobri 2005. a ning Maksu- ja Tolliameti 14. juuli 2005. a otsused

J. K. karistamises TS § 73 lg 1 järgi ning lõpetab väärteomenetluse seoses J. K. teos väärteo tunnuste puudumisega. Ühtlasi

tuleb VTMS § 23 alusel rahuldada kassatsioonis esitatud taotlus hüvitada J. K.-le valitud kaitsjale makstud tasu 2655 (kaks

tuhat kuussada viiskümmend viis) krooni.

Hannes Kiris

Jüri Ilvest

Ott Järvesaar