3-1-1-154-05 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTallinna Linnakohtu 25. aprilli 2005. a otsusega tunnistati Aleksandr Eelrand süüdi KrK § 207 lg 3 p 1 ja § 101 p-de 1 ja 8 järgi. Teda karistati vastavalt kahe- ja kümneaastase vangistusega.
Legislator headnote
AI generated3-1-1-154-05 · Riigikohus: Tallinna Linnakohtu 25. aprilli 2005. a otsusega tunnistati Aleksandr Eelrand süüdi KrK § 207 lg 3 p 1 ja § 101 p-de 1 ja 8 järgi. Teda karistati vastavalt kahe- ja kümneaastase vangistusega.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-154-05
Otsuse kuupäev
3. märts 2006. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Hannes Kiris ning liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi
Kohtuasi
Kriminaalasi Aleksandr Eelranna süüdistuses KrK § 101 p 1 ja §
207 lg 1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 4. oktoobri 2005. a otsus kriminaalasjas
nr 2-1/497/2005
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksandr Eelranna kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Mariann
Tusti, kassatsioon
Asja läbivaatamise kuupäev
8. veebruar 2006. a, kirjalik menetlus
Resolutsioon
1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 25. aprilli 2005. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
4. oktoobri 2005. a otsus Aleksandr Eelrannale mõistetud karistuse kandmise aja alguse osas.
2. Karistuse kandmise aja alguseks määrata 11. september 2002. a.
3. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata ja kassatsioon rahuldamata.
4. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel Niguliste Advokaadibüroo kasuks
1209.50 krooni (üks tuhat kakssada üheksa krooni ja viiskümmend senti) seoses kassatsiooni
koostamisega vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti poolt.
5. Välja mõista Aleksandr Eelrannalt 1209.50 krooni (üks tuhat kakssada üheksa krooni ja
viiskümmend senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Linnakohtu 25. aprilli 2005. a otsusega tunnistati Aleksandr Eelrand süüdi KrK § 207 lg 3
p 1 ja § 101 p-de 1 ja 8 järgi. Teda karistati vastavalt kahe- ja kümneaastase vangistusega.
Liitkaristuseks mõisteti A. Eelrannale KarS § 64 lg 1 järgi kümme aastat vangistust. Kohus arvas
karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ja luges karistuse kandmise aja alguseks 20. septembri
2002. a.
Sama otsusega tunnistati süüdi ja karistati veel Aleksei Nikiforovi ja Konstantin Sakuni, kuid nende
osas kassatsioonmenetlust ei toimu.
2. Linnakohtu otsuse peale esitas A. Eelrand apellatsiooni, vaidlustades otsuse süüteo kvalifikatsiooni
ja karistuse kandmise aja alguse osas.
3. Tallinna Ringkonnakohtu 4. oktoobri 2005. a otsusega tühistati linnakohtu otsus A. Eelranna
süüditunnistamises ja karistamises KrK § 101 p 8 ja KrK § 207 lg 3 p 1 järgi. Ringkonnakohus
tunnistas A. Eelranna süüdi KrK § 207 lg 1 järgi ja karistas teda kahe aastase vangistusega.
Süüdimõistmisel KrK § 101 p 1 järgi mõisteti talle karistuseks kaheksa aastat vangistust.
Liitkaristuseks mõisteti A. Eelrannale kaheksa aastat vangistust. Karistuse aja alguseks määras kohus
20. septembri 2002. a.
Ringkonnakohus märkis, et kuigi linnakohtu otsuses on tehtud viide, nagu oleks A. Eelrand peetud
kinni 11. septembril 2002. a, ei ole see kriminaalasja materjalidega kinnitust leidnud. Kuna
kohtumenetluse pooled ei esitanud täiendavaid andmeid A. Eelranna kinnipidamise aja kohta, jättis
kriminaalkolleegium linnakohtu otsuse karistuse kandmise aja alguse suhtes muutmata.
MENETLUS RIIGIKOHTUS
4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas A. Eelranna kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti
kassatsiooni, milles ta palub kohtualune süüdistuses KrK § 101 p 1 järgi õigeks mõista.
Kassaator leiab, et kohtud on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, jättes kõrvaldamata
kahtlused A. Eelranna süüs, mistõttu tuleb kohtualune tapmissüüdistuses tõendamatuse tõttu õigeks
mõista.
5. Kirjalikus kassatsioonivastuses leiab Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kati
Maiste, et Tallinna Ringkonnakohtu 4. oktoobri 2005. a otsus A. Eelranna süüditunnistamises ja
karistamises on põhjendatud ning seaduslik.
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kassatsiooni ja kriminaalasja materjalidega, leiab, et
linna- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks kassatsioonis toodud argumentidel puudub alus.
Kohtud on piisava põhjalikkusega motiveerinud A. Eelranna süü tõendatust ja Riigikohtu
kriminaalkolleegium soostub selles osas kohtute järeldustega.
7. Tulenevalt aga KrMS § 352 lg-s 6 sätestatud Riigikohtu õigusest väljuda kassatsiooni piiridest, kui
ilmneb materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud või
kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, märgib kriminaalkolleegium järgmist.
Kriminaalmenetluse käigus on tõusetunud küsimus sellest, millal A. Eelrand kinni peeti. Kuigi
linnakohtu ankeetandmetes sisaldus viide A. Eelranna kinnipidamise kohta 11. septembril 2002. a, on
mõlemad kohtud karistuse kandmise aja alguseks määranud 20. septembri 2002. a. Riigikohtu
kriminaalkolleegiumile edastatud materjalide hulgas sisaldub aga ka Põhja Politseiprefektuuri teatis,
millest nähtuvalt on A. Eelrand kinni peetud siiski 11. septembril 2002. a. Eeltoodust lähtudes väljub
Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni piirest ja muudab kohtuotsustes märgitud A. Eelranna
karistuse aja alguse kuupäeva.
8. Juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ja § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna
Linnakohtu 25. aprilli 2005. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 4. oktoobri 2005. a otsuse
A. Eelrannale mõistetud karistuse kandmise aja alguse osas ja määrab selleks 11. septembri 2002. a.
9. A. Eelranna kaitsja määratud korras vandeadvokaadi vanemabi M. Tusti esitas Riigikohtule
taotluse 1209.50 kr õigusabikulude hüvitamiseks. Kriminaalkolleegium peab seda taotlust
põhjendatuks ja mõistab 1209.50 kr välja riigieelarvest eraldatud vahenditest Niguliste
Advokaadibüroo kasuks. KrMS § 186 lg 2 alusel kuulub see summa väljamõistmisele A. Eelrannalt
riigi kasuks.
Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Lea Kivi