3-3-1-77-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-77-05

Otsuse kuupäev

1. märts 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Jüri Põld

Kohtuasi

R. P. kaebus Harku vallavanema 1. detsembri 2003. a käskkirja

nr 31-p alusel teenistusest vabastamise seadusevastaseks

tunnistamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2005. a otsus haldusasjas

nr 2-3/215/05

Menetluse alus Riigikohtus

Harku Vallavalitsuse kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Harku Vallavalitsuse kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3/215/05.

Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 28. aprilli 2004. a otsus haldusasjas nr 3-2403/04.

Kautsjon tagastada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R. P. töötas Harku Vallavalitsuses korra- ja keskkonnakaitsenõuniku ametikohal. Selle ametikoha

nägi ette volikogu 19. detsembri 2002. a määrusega nr 27 kinnitatud Harku valla ametiasutuste

struktuur ja teenistujate koosseis.

Harku Vallavolikogu 19. juuni 2003. a määrusega nr 15 kinnitati alates 1. oktoobrist 2003 Harku

valla ametiasutuste struktuur ja teenistujate uus koosseis, millega kaotati korra- ja

keskkonnakaitsenõuniku ametikoht ja nähti ette keskkonnainseneri ametikoht maa- ja

keskkonnaosakonna koosseisus.

Harku Vallavalitsuse 4. novembri 2003. a korralduse nr 998 punktiga 1 rakendati kuni valla

teenistujate palgamäärasid reguleeriva volikogu 23. oktoobri 2003. a määruse nr 23 jõustumiseni

1. jaanuaril 2004 volikogu 19. detsembri 2002. a määrusega nr 27 kinnitatud teenistujate koosseisu.

Sama korralduse punktiga 2 kuulutati konkurss valla juhtivate ametnike ja vanemametnike vabade

ametikohtade (kokku 9), sealhulgas keskkonnainseneri ametikoha täitmiseks. Konkursiteade avaldati

10. novembril 2003. Avaldusi keskkonnainseneri ametikohale konkureerimiseks sai esitada

5. detsembriks 2003.

2. R. P. vabastati 1. detsembri 2003. a käskkirjaga nr 31-p teenistusest 2. jaanuarist 2004 seoses

koondamisega ja talle maksti hüvitisena 12 kuu ametipalk. Samal päeval tehti R. P.-le kirjalikult

ettepanek kandideerida avaliku konkursi korras täidetavatele vabadele ametikohtadele.

R. P.-le pakuti 17. detsembril 2003 seoses tema mitteosalemisega avalikul konkursil maainspektori

ametikohta, millest R. P. keeldus.

3. R. P. palus halduskohtul tunnistada ebaseaduslikuks Harku vallavanema 1. novembri 2003. a

käskkiri nr 31-p tema teenistusest vabastamise kohta ja mõista Harku Vallavalitsuselt välja hüvitisena

6 kuu ametipalk ja kantud kohtukulud. Kaebust põhjendati järgmiselt:

1) kaebaja koondati subjektiivsetest põhjustest lähtudes. Käskkirjast ei nähtu koondamise objektiivne

põhjus. Vaatamata korduvatele nõudmistele ei antud talle tutvumiseks keskkonnainseneri

ametijuhendit. Seetõttu polnud võimalik mõista, milles seisneb teenistuse väidetav

ümberkorraldamine. Keskkonnakaitse osas pole teenistust umber korraldatud. Tegemist oli üksnes

kaebaja senise ametikoha ümbernimetamisega keskkonnainseneriks. Ametikoha ümbernimetamine

koondamiseks alust ei anna;

2) korra- ja keskkonnakaitsenõuniku ametikohta, millelt kaebaja koondati, ei ole Harku valla

teenistujate koosseisus 1. oktoobrist 2003. Vallavolikogu 19. juuni 2003. a määruse nr 15 jõustumise

aja muutmiseks puudub vallavanemal pädevus. Kaebaja jätkas seniste ametikohustuste täitmist ka

pärast 1. oktoobrit 2003. Seega ei olnud uues struktuuris ettenähtud keskkonnainseneri ametikoht

vaba ja sellele ei saanud kuulutada avalikku konkurssi. Konkursi korraldamine keskkonnainseneri

ametikoha täitmiseks oli formaalne ja kaebajale tehtud konkureerimisettepanek sisutühi. Kaebaja

vastab keskkonnainseneri ametikoha kvalifikatsiooninõuetele ja seda on vallavalitsus aktsepteerinud.

Ebaseaduslikult väljakuulutatud konkursil osalemist ei pidanud kaebaja vajalikuks. Faktiliselt jätkus

ametikohajärgne töö ja kaebaja ei pea konkureerima ametikohale, mille kohustusi ta juba aastaid

täidab;

3) maainspektori ametikohta ei võtnud kaebaja vastu, kuna ametijuhendi puudumise tõttu ei saanud

hinnata selle ametikoha sisu. Arusaamatu on, millele tuginedes leidis vallavalitsus, et kaebaja sobib

ilma avaliku konkursita maainspektori ametikohale, kuigi tal pole selles valdkonnas töökogemust ja

teadmisi, ja miks ei pakutud keskkonnainseneri ametikohta, kui oli teada kaebaja vastavus konkursi

tingimustele ja kui keskkonnainseneri ametikohustused on suuresti samad, mis kaebaja senisel

ametikohal.

4. Tallinna Halduskohus jättis 28. aprilli 2004. a otsusega kaebuse rahuldamata järgmistel

motiividel:

1) vaidlustatud käskkiri vastab ATS § 132 lg-le 2 ja selle motiveering on piisav koondamise

õiguspärasuse kontrollimiseks. Teenistusest vabastamise käskkirjas ei pea nimetama põhjusi, miks

jäeti ametnikule pakkumata teised ametikohad, miks ei tehtud ümberpaigutust või kuidas rakenduvad

volikogu määratud koosseisud;

2) ekslik on kaebaja seisukoht, et alates Harku Vallavolikogu 19. juuni 2003. a määruse nr 15

jõustumisest 1. oktoobril 2003 ei kehtinud enam volikogu 19. detsembri 2002. a määrusega nr 27

kinnitatud ametiasutuse struktuur ja teenistujate koosseis, et alates 1. oktoobrist 2003 täitis kaebaja

keskkonnainseneri teenistusülesandeid, ja et tegemist ei olnud keskkonnainseneri vaba ametikohaga,

mida võinuks täita avaliku konkursiga. Vastustaja ei muutnud volikogu määruse kehtivust ja selle

tähtaegu, vaid asus täitma talle pandud ülesannet ametikohtade täitmiseks vastavalt volikogu

määrusega kinnitatud teenistujate koosseisule. Selle ülesande täitmine tähendas osade ametnike

koondamist, osade ümberpaigutamist ja vabade ametikohtade täitmist uute ametnikega. Korra- ja

keskkonnakaitsenõuniku ametikoht ei muutunud 1. oktoobrist 2003 keskkonnainseneri ametikohaks;

3) vallavalitsuse õigus kuulutada välja avalik konkurss ka keskkonnainseneri ametikoha täitmiseks

tulenes ATS § 29 lg-st 2. Konkursi korras täidetavate ametikohade kindlaks määramine enne

kaebajale koondamisteate esitamist pole vastuolus seadusega. Kaebaja teenistusest vabastamist ei

muuda õigusvastaseks ka see, et konkursiga täidetavate ametikohtade ametijuhendid kinnitati hiljem,

ja et keskkonnainseneri ametijuhendiga sai kaebaja tutvuda alles 30. detsembril 2003. Kaebaja

selgituste kohaselt ei pidanud ta vajalikuks konkursil osaleda, kuna lähtus sellest, et tema ametikoha

koondamiseks pole alust. Seega kaebaja väidetud vastuolud konkursitingimustes tema õigusi ei

rikkunud. Kuigi vastustaja ei ole sellele otseselt tuginenud, nähtub keskkonnainseneri ametijuhendist,

et ametikohale on esitatud keskkonna alal kõrghariduse nõue, mida kaebajal polnud;

4) korra- ja keskkonnakaitsenõuniku ja keskkonnainseneri ametikohale kehtestatud erinev ametipalk

ei näita iseenesest töömahu ja sisu erinevust. Kuigi kaebaja oli nimetatud korra- ja

keskkonnakaitsenõuniku ametikohale, väitis ta, et tegeles vaid keskkonnalaste küsimustega ning

korrakaitsealaste ülesandeid täitis teine ametnik. Vallavalitsuse esindaja sellele vastu ei vaielnud;

5) korra- ja keskkonnakaitsenõuniku ning keskkonnainseneri ametijuhendite võrdlemine näitab

ametiülesannete erinevust võrreldes ajaga, mil kaebaja täitis ka korrakaitsealaseid ülesandeid.

Ennatlik on järeldada, et keskkonnaalast tegevust puudutavates küsimustes on ülesanded oluliselt

muutunud. Nõustuda võib kaebajaga, et keskkonnainseneri ametijuhendis on kaebaja poolt seni

täidetud ülesanded selgemini formuleeritud. Seniste ametikohtade struktuuri ja koosseisu muutus, uue

struktuuriüksuse, mille koosseisus oli ka keskkonnainseneri ametikoht, loomine ja sisuliselt endise

teenistuskohajärgsete ülesannete mahu muutumine kinnitab aga, et teenistuse ümberkorraldamine

toimus ja koondamissituatsioon oli olemas. Kuigi ei saa väita, et maainspektori ametikoht on kaebaja

ametikohaga samaväärne, näitab maainspektori ametikoha pakkumine, et kaebaja koondamist püüti

vältida. Kaebaja tutvus maainspektori ametijuhendiga 30. detsembril 2003 ja tal oli veel võimalik

enne teenistussuhte lõppemist see ametikoht vastu võtta. Ekslik on aga vastustaja seisukoht, et

ettepaneku tegemist osaleda vabade ametikohtade täitmiseks välja kuulutatud konkursil tuleb

käsitleda samuti teise ametikoha pakkumisena;

6) nõustuda ei saa kaebajaga, et tegelik töösuhte jätkamine 2. veebruaril 2004 tähendas sisuliselt, et

koondamist ei toimunud ja kaebaja tuli lugeda keskkonnainseneri ametikohal töötavaks ametiisikuks.

Keskkonnainspektori ametikoht tekkis seoses teenistuse ümberkorraldamisega;

7) ametikoha täitmiseks tuleb ametnik ametisse nimetada. Kaebajat ei ole keskkonnainseneri

ametikohale nimetatud ja selle päeva eest tasuti talle endise ametikoha tasumäära alusel.

5. R. P. palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus

rahuldada.

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas R. P. apellatsioonkaebuse ja tühistas halduskohtu otsuse ning

tegi uue otsuse, millega tunnistas seadusevastaseks Harku Vallavalitsuse käskkirja R. P. teenistusest

vabastamise kohta. Ringkonnakohus mõistis Harku Vallavalitsuselt R. P. kasuks välja kuue kuu

ametipalga suurune hüvitise 57 960 krooni ning kantud kohtukulud 10 020 krooni.

Ringkonnakohus ei nõustunud kaebajaga, et tegemist oli lihtsalt ametinimetuste muutmisega ja

ümberkorraldust ei toimunud. Veel leidis ringkonnakohus, et korra- ja keskkonnanõuniku ning

keskkonnainseneri ametiülesanded olid erinevad. Ringkonnakohus rahuldas R. P. apellatsioonkaebuse

kokkuvõtlikult järgmistel motiividel:

1) ATS § 116 lg-st 3 tuleneb ametiasutuse kohustus leida võimalusel vaba ametikoht ja pakkuda seda

ametnikule, kes kuuluks koondamise tõttu teenistusest vabastamisele. ATS § 116 lg 3 eesmärgist

tulenevalt peab pakutav ametikoht vastama ametniku võimetele ja olema talle võimalikult soodne.

Kaebajale pakuti maainspektori ametikohta. Samas nähtub asja materjalidest, et lisaks maainspektori

ametikohale oli vallavalitsuses ümberkorralduste käigus tekkinud veel vähemalt üheksa vaba

ametikohta, mille täitmiseks kuulutas Harku Vallavalitsus välja avaliku konkursi, sealhulgas

keskkonnainseneri ametikohale;

2) tulenevalt ATS § 29 lg-st 2 oli vallavanem õigustatud kuulutama välja konkursi vabade

ametikohtade täimiseks, kuid kaebaja väidab õigesti, et ettepaneku tegemine konkursil osalemiseks

pole käsitatav teise ametikoha pakkumisena ATS § 116 lg 3 mõttes. Samuti ei tähenda konkursi

väljakuulutamine, et ametikoht ei ole vaba ja et seetõttu ei oleks keskkonnainseneri ametikohta

tulnud kaebajale pakkuda. Ametikoht on vaba kuni selle täitmiseni. Vastasel juhul oleks asutusel

konkursi korraldamisega võimalik end ATS § 116 lg 3 sätestatud kohustusest vabastada;

3) vastustaja ei ole kohtumenetluses veenvalt põhjendanud, miks ta pidas pakutavat maainspektori

ametikohta kaebaja jaoks soodsaks ja sobivaks ja miks ei pakutud sama osakonna koosseisus loodud

keskkonnainseneri ametikohta, mille teenistusülesanded keskkonnakaitse valdkonnas olid sarnased

kaebaja varasema ametikoha omadega ja millises valdkonnas oli kaebaja saanud põhjaliku

täiendkoolituse. Korra- ja keskkonnakaitsenõuniku ning keskkonnainseneri kvalifikatsioonile ja

kutseoskustele esitatavad nõuded on küll erinevad erialase hariduse osas, kuid sellele ei ole vastustaja

tuginenud. Vastupidi, ettepanekuga kandideerida avalikul konkursil näitas vastustaja, et kaebaja

kvalifikatsiooni ja kutseoskuse osas pretensioone ei ole. Ka ringkonnakohtu istungil möönis

vastustaja, et kaebaja oleks kvalifikatsiooninõuete ja kutseoskuste tõttu sobinud keskkonnainseneri

ametikohale. Asjakohane on kaebaja põhjendus maainspektori ametikoha vastuvõtmisest keeldumise

kohta - kaebajal puudusid antud valdkonnas vajalikud teadmised ja töökogemused;

7) teenistusest vabastamisel rikuti ATS § 116 lg-t 3, sest vallavalitsuse tegevus kaebajale

teenistussuhte jätkumiseks sobiva teenistuskoha pakkumisel polnud piisav. Teenistussuhte lõpetamine

ATS § 116 lg 1 alusel on seadusevastane, sest vastustaja ei püüdnud vältida kaebaja teenistusest

vabastamist sobiva ametikoha leidmise teel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. Harku Vallavalitsus palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse

halduskohtu otsus. Kassaator väidab järgmist:

1) ringkonnakohtu otsuses pole põhjendusi, millele tuginedes kohus järeldas, et R. P.-le pakutud maa-

ja keskkonnaosakonna maainspektori ametikoht polnud soodne ja sobiv ning miks oli asjakohane

kaebaja põhjendus maainspektori ametikoha vastuvõtmisest keeldumise kohta;

2) kaebaja läbimine 400-tunnise keskkonnakaitse aluste kursuse Tartu Ülikooli Türi Kolledžis Avatud

Ülikooli raames ei anna kohtule alust otsustada, et kaebaja on parim keskkonnainseneri kohale. Kuna

kaebaja ei soovinud kandideerida keskkonnainseneri vabale ametikohale, siis pakuti talle

maainspektori kohta, millest kaebaja samuti loobus. Kuna tegemist oli mitme koondatavaga, siis on

teenistusse võtjal õigus otsustada, kellele ja millist tööd pakkuda. Kui kaebajale sobis

kaubandusökonoomika erialaga tulla tööle korrakaitsenõunikuna 1996. a kuni täiendkoolituse

saamiseni 1999. a, siis oleks ka maainspektori ametikoht vastanud tema võimetele. Seega täitis

vallavalitsus ATS § 116 lg 3 eesmärgi vältida teenistusest vabastamist teise ametikoha leidmisega.

8. R. P. palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja väidab järgmist:

1) vallavalitsus rikkus ATS § 116 lg-t 3, jättes R. P.-le pakkumata keskkonnainseneri ametikoha.

Ettepanek kandideerida sellele pole käsitatav ametikoha pakkumisena. Seda enam, et vallavalitsus on

möönnud, et R. P. vastas kvalifikatsiooninõuete ja kutseoskuste tõttu keskkonnainseneri ametikohale.

Seepärast on asjakohatu tõstatada küsimust, kas R. P. oli parim isik keskkonnainseneri ametikohale

kogu Eestimaal. Faktiliselt R. P. täitiski keskkonnainseneri ametikohustusi 2003. a kevadest

koondamiseni;

2) vallavalitsus ei vaidlustanud halduskohtu järeldust, et pakutud maainspektori ametikoht polnud

R. P.-le soodne ega sobiv.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Käesolev vaidlus tekkis sellest, et koondamisteate saanud Harku vallavalitsuse korra- ja

keskkonnakaitsenõunik R. P. ei nõustunud konkureerima avaliku konkursi korras ega võtnud vastu

talle pakutud maainspektori vaba ametikohta, vaid soovis, et talle oleks pakutud konkursialust

keskkonnainspektori ametikohta. Korra- ja keskkonnakaitsenõuniku ametikohalt koondatud R. P. ei

taotlenud teenistusse ennistamist, vaid kuue kuu ametipalga suurust hüvitist ATS § 135 lg 2 alusel.

10. Käesolev vaidlus taandub lõppkokkuvõttes sellele, kas koondamise korral tuleb ametnikule

pakkuda ka seda ametikohta, mille täitmiseks on välja kuulutatud konkurss. Ringkonnakohus leidis,

et ametikoht on vaba kuni selle täitmiseni ja ametnikule tuleb koondamise vältimiseks pakkuda ka

konkursialust ametikohta, sest vastasel juhul oleks asutusel konkursi korraldamisega võimalik end

ATS § 116 lg 3 sätestatud kohustusest vabastada.

Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu, arvestades käesoleva kaasuse asjaolusid.

11. Konkursialused ametikohad on kahesugused. Ühtedel juhtudel tuleb konkursi väljakuulutamise

kohustus seadusest (ATS § 29 lg 1). Teistel juhtudel sõltub konkursi väljakuulutamine ametiasutuse

juhi kaalutlusotsusest (ATS § 29 lg 2). Kohaliku omavalitsuse ametiasutustes sõltub konkursi

väljakuulutamine ATS § 29 lg 2 järgi kõikidel juhtudel ametiasutuse juhi kaalutlusotsusest. Ka

käesoleval juhul kuulutati konkurss välja diskretsiooni korras. Konkursi väljakuulutamist mitte

vallavanema, vaid vallavalitsuse poolt ei pea kolleegium ATS § 29 lg 2 rikkumiseks.

Ametikoha all, mida tuleb koondamise korral ametnikule ATS § 116 järgi pakkuda, ei saa mõista

seaduse alusel konkursi korras täidetavat ametikohta. Sellise ametikohana ei saa mõista ka vaba

ametikohta, mille täitmiseks on kaalutlusotsuse alusel välja kuulutatud konkurss. Sellise ametikoha

pakkumata jätmine ei anna alust lugeda koondamist toimunuks ATS § 116 lg 3 nõuete vastaselt, välja

arvatud, kui on tõendatud, et konkurss kuulutati välja selleks, et ametikohta koondatavale ametnikule

mitte pakkuda.

12. R. P. töötas Harku Vallavalitsuses korra- ja keskkonnanõuniku ametikohal.

Harku Vallavolikogu kinnitas 19. juuni 2003. a määrusega Harku valla ametiasutuste struktuuri ja

teenistujate koosseisu, mis pidi jõustuma 1. oktoobril 2003. Uus struktuur ja koosseis pidi asendama

Harku vallavolikogu 19. detsembri 2002. a määrusega kinnitatud struktuuri ka koosseisu. Uues

koosseisus ei olnud ette nähtud korra- ja keskkonnanõuniku ametikohta.

Uut koosseisu ei rakendatud ettenähtud ajast, s.o 1. oktoobrist 2003. Harku Vallavalitsuse

4. novembri 2003. a korraldusega otsustati rakendada kuni vallateenistujate uute palgamäärade

jõustumiseni 1. jaanuarini 2004 vallavolikogu 19. detsembri 2002. a määrusega kinnitatud koosseisu.

Kolleegiumi arvates ei ole käesolevas asjas oluline, kas 1. oktoobrist 2003 kujunenud olukord ja

vallavalitsuse 4. novembri 2003. a korraldus 19. detsembri 2002. a määrusega kinnitatud koosseisu

rakendamise osas oli õiguspärane, sest R. P. õigusi sel ajal ei saadud rikkuda. R. P. jätkas

koondamiseni teenistust korra- ja keskkonnanõuniku ametikohal. Teda ei viidud 1. oktoobril 2003 ega

hiljem üle teisele ametikohale. Samuti ei muudetud tema ametinimetust.

Vallavalitsuse ülalnimetatud 4. novembri 2003. a korraldusega kuulutati välja ka konkurss valla

juhtivate ametnike ja vanemametnike vabadele ametikohtadele. Üheksa vaba ametikoha hulgas oli

keskkonnainseneri ametikoht, mida R. P. soovis koondamise vältimiseks hakata täitma. Seda

ametikohta R. P.-le ei pakutud.

Harku vallavanema 1. detsembri 2003. a käskkirjaga vabastati R. P. korra- ja keskkonnanõuniku

kohalt seoses koondamisega alates 2. jaanuarist 2004. Samas päeval tegi vallavanem R. P.-le

kirjalikult ettepaneku kandideerida avaliku konkursi korras täidetavale vabale ametikohale.

17. detsembril 2003 tegi vallavanem R. P.-le kirjaliku ettepaneku, milles pakkus talle konkursi all

mitteolevat maainspektori vaba ametikohta. R. P. konkursil ei osalenud ega võtnud vastu ka pakutud

ametikohta.

Nii halduskohus kui ringkonnakohus on tuvastanud, et teenistuse ümberkorraldus toimus ja

koondamissituatsioon oli olemas. Kohtud on tuvastanud ka selle, et korra- ja keskkonnanõuniku ning

keskkonnainseneri ametiülesanded on erinevad.

Tõendatud pole, et uus struktuur ja koosseis, milles polnud korra- ja keskkonnanõuniku ametikohta,

kehtestati või avalik konkurss kuulutati välja selleks, et jätta nimetatud ametikoht koondamise korral

R. P.-le pakkumata. Tõendatud on, et vallavalitsus on täitnud oma kohustuse ja pakkunud R. P.-le

maainspektori ametikohta.

13. Harku Vallavalitsuse kassatsioonkaebus rahuldatakse. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada.

Jõusse jääb halduskohtu otsus.

Tõnu Anton, Julia Laffranque, Jüri Põld