3-3-1-76-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-76-05

Otsuse kuupäev

22. veebruar 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

R. K. A.-D. kaebus Narva Linnavolikogu esimehe 17. detsembri

2004. a käskkirja nr 33 tühistamiseks ja linnavolikogu esimehele

ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2005. a otsus haldusasjas

nr 2-3-257/2005

Menetluse alus Riigikohtus

Narva Linnavolikogu kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

26. jaanuar 2006

Kohtuistungil osalenud isikud

Narva Linnavolikogu esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo

R. K. A.-D.

RESOLUTSIOON

Rahuldada kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-257/2005.

Tühistada Jõhvi Halduskohtu 9. mai 2005. a otsus haldusasjas nr 3-2/2005 osas, millega kohus

mõistis R. K. A.-D.-lt välja vastaspoole kohtukulud. Muus osas jätta halduskohtu otsus jõusse.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva Linnavolikogu esimehe 17. detsembri 2004. a käskkirjaga nr 33 vabastati Narva

Linnavolikogu kantselei jurist R. K. A.-D. teenistusest ATS § 116 lg 1 alusel seoses linnavolikogu

kantselei juristi ametikoha koondamisega.

2. Eelnevalt, 3. detsembril 2004, esitas R. K. A.-D. linnavolikogu esimehele taotluse vabastada Narva

Linnavolikogu kantselei juhataja ametist ATS § 116 lg 4, § 117 lg-te 1 ja 4 alusel ning nimetada teda

ATS § 116 lg-te 3 ja 4 alusel Narva Linnavolikogu kantselei juhataja vabanenud ametikohale.

Taotluse järgi on kaebajal põhjendatud huvi avalikku teenistusse jäämiseks ja seoses sellega juhib ta

linnavolikogu esimehe tähelepanu, et kantselei juhataja ei vasta kantselei juhataja ametikohale

esitatavatele nõuetele ebapiisava eesti keele oskuse ja dokumendi puudumise tõttu, mis on kantselei

juhatajana kohustuslik tingimus.

28. detsembril 2004 vastas Narva Linnavolikogu esimees taotlusele, et ta ei pea otstarbekaks

linnavolikogu kantselei juhataja vabastamist.

3. R. K. A.-D. palus halduskohtul tühistada Narva Linnavolikogu esimehe 17. detsembri 2004. a

käskkiri nr 33 ning teha volikogu esimehele ettekirjutus anda käskkiri, millega vabastatakse kantselei

juhataja L. Tepljakova teenistusest ametikohale mittevastavuse tõttu seoses dokumendi puudumisega,

mis on kantselei juhataja ametis töötamise kohustuslik tingimus ja/või ebapiisava keeleoskusega

ja/või ATS § 116 lg 4 alusel alates 17. detsembrist 2004, samuti teha Narva Linnavolikogu esimehele

ettekirjutus anda käskkiri, millega nimetatakse kaebaja vabanenud Narva Linnavolikogu kantselei

juhataja ametikohale 17. detsembrist 2004 ja välja mõista teenistusest sunnitult puudutud aja eest

saamata jäänud töötasu, mida kaebaja saaks töötades volikogu kantselei juhatajana alates

17. detsembrist 2004.

Kaebuse järgi pidi volikogu esimees taotluse läbivaatamisel teostama kooskõlas HMS §-ga 4

kaalutlusõigust ja haldusmenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevalt välja selgitama olulised

asjaolud ja vajadusel koguma tõendeid omal algatusel. Pärast taotluse saamist pidi volikogu esimees

otsustama, kas kantselei juhatajal oli 17. detsembri 2004. a käskkirja andmise ajal formaalselt

tõendatud keeleoskuse kõrgtase ja kas kantselei juhataja eesti keele oskus oli piisav

teenistusülesannetega toimetulekuks. Vaidlustatud käskkiri ja taotlus on seotud. Teenistusest

vabastamise käskkirjas või vastuses taotlusele pidi volikogu esimees põhjendama, miks taotlust ei

rahuldatud. Käskkiri pole kontrollitav, kuna sellest ei tulene, miks eelistati üht isikut teisele.

4. Jõhvi Halduskohus jättis 9. mai 2005. a otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis välja

kaebajalt vastustaja kasuks kohtukulud 3775 krooni (ilma käibemaksuta). Kokkuvõtlikult põhjendas

kohus otsust järgmiselt:

1) ametiasutuse juhil on õigus teha kooskõlas ATS § 116 lg 4 ametnike ümberpaigutusi, kuid

sellekohast kohustust tal ei ole;

2) väär on kaebaja seisukoht, mille kohaselt pidi linnavolikogu esimees tema taotluse lahendamisel

teostama kooskõlas HMS §-ga 4 kaalutlusõigust ja lähtudes uurimisprintsiibist selgitama välja olulise

tähendusega asjaolud, milleks on kaebaja arvates linnavolikogu kantselei juhataja ebapiisav eesti

keele oskus ja eesti keele oskuse kõrgtaset tõendava dokumendi puudumine;

3) eeltoodut arvestades on väär ka kaebaja seisukoht, et volikogu esimees pidi teenistusest

vabastamise käskkirjas või vastuses taotlusele põhjendama, mis põhjusel ta taotlust ei rahuldanud.

5. R. K. A.-D. palus apellatsioonkaebuses tühistada kohtuotsus ja teha uus otsus, millega rahuldada

tema kaebus.

6. Tartu Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas halduskohtu otsuse ning

tegi uue otsuse, millega tühistas linnavolikogu esimehe vaidlustatud käskkirja ja tegi ettekirjutuse

vaadata R. K. A.-D. küsimus uuesti läbi. Ringkonnakohus mõistis Narva linnalt kaebaja kasuks

menetluses kantud kulude katteks välja 324 krooni 83 senti. Ringkonnakohus põhjendas otsust

järgmiselt:

1) Narva Linnavolikogu 25. novembri 2004. a otsusega muudeti linnavolikogu koosseisu. Kaebaja

pöördus 1. detsembril 2004 kirjaliku taotlusega volikogu poole ning teatas, et seoses volikogu

kantseleis juristi ametikoha koondamisega on päevakorras tema teenistusest vabastamine. Taotluses

märkis ta, et volikogu kantseleis töötab isik, kes ei vasta ametikohale esitatavatele nõuetele ja ATS

§ 116 lg 4 alusel tuleks koondada see teenistuja. Narva Linnavolikogu esimehe 17. detsembri 2004. a

käskkirjaga nr 33 kaebaja vabastati teenistusest koondamise tõttu seoses ametikohtade arvu

vähenemisega;

2) vaidlust ei ole selle üle, et ametiasutuse juht teadis kujunenud situatsioonist ning kaebaja

kirjalikust taotlusest, samuti selle üle, et vabastamise käskkirjast ei nähtu põhjendused, miks

ametiasutuse juht ei ole kasutanud ATS § 116 lg-st 4 tulenevat õigust;

3) käesolevas asjas tuleb anda vastus küsimusele, kas koondamise tõttu teenistusest vabastatud isikul

on õigus taotleda, et ametiasutuse juht esitaks kaalutlused, millest nähtuks, et puudusid ATS § 116 lg-

test 3 ja 4 tulenevad võimalused koondatu teenistusest vabastamise vältimiseks;

4) vaidlustatud käskkirjast nähtub, et kaebajat ei olnud võimalik nimetada tema nõusolekul teisele

ametikohale, kuna vabad ametikohad struktuuris puudusid. Sellega oli täidetud eeldus, et koondamist

ei saanud vältida ATS § 116 lg 3 alusel;

5) ametiasutuse juhil on õigus otsustada, kas ametnik kuulub koondamisele, ning tavaolukorras

puudub vajadus ja kohustus esitada eraldi põhjendusi ATS § 116 lg 4 kohaldamise võimalikkuse osas.

Seega üldjuhul ei pea teenistusest vabastamise käskkirjas esitama põhjendusi, miks ametnike

ümberpaigutusi ei tehta. Teistsugune on olukord käesolevas vaidluses, kus teenistuja pöördus enne

teenistusest vabastamist kirjaliku taotlusega ametiasutuse juhi poole, et see kasutaks ATS § 116 lg-s 4

sätestatud võimalust, kuna kaebaja arvates ei vasta kantselei juhataja oma ametikohale esitatavatele

nõuetele ning esineb alus teha ametnike ümberpaigutus selliselt, et koondatakse kantselei juhataja ja

kaebaja nimetatakse kantselei juhatajaks. Kaebaja märkis taotluses, et ta annab selleks

ümberpaigutamiseks nõusoleku. Sellises olukorras pidi ametiasutuse juht andma hinnangu taotlusele.

Teenistusest vabastamise käskkirjas tulnuks esitada kaalutlused, millest nähtunuks, et vabastamise

hetkel puudusid ATS § 116 lg-st 4 tulenevad võimalused koondatu teenistusest vabastamise

vältimiseks. Teenistujal on õigus, kui tal on konkreetse teenistusse jääva ametnikuga seoses küsimusi

või kahtlusi, taotleda, et ametiasutuse juht esitaks kaalutlused, millest lähtudes ta ei pidanud

põhjendatuks kasutada ATS § 116 lg-s 4 sätestatud õigust teha ametnike ümberpaigutusi;

6) põhjendatud pole kaebaja taotlus ettekirjutuste sisu osas ? teha Narva Linnavolikogule ettekirjutus,

millega kohustada volikogu nimetama kaebajat volikogu kantselei juhataja ametikohale.

Halduskohtul pole pädevust nimetada teenistuja ametisse ja kohustada ametiasutust selleks. Kohtu

pädevuses on anda õiguslik hinnang, kas teenistusest vabastamisel järgiti kehtestatud

menetlusreegleid ja kriteeriume, ning kuna antud asjas ei ole tuvastamist leidnud, et puudusid ATS §-

st 116 lg-st 4 tulenevad võimalused koondatu teenistusest vabastamise vältimiseks, siis esineb alus

teenistusest vabastamise käskkirja tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. Narva Linnavolikogu palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega

tühistati vaidlustatud käskkiri ja tehti linnavolikogu esimehele vaadata R. K. A.-D.-i vabastamise

küsimus uuesti läbi, ning jätta selles osas jõusse halduskohtu otsus. Kokkuvõtlikult väidab

linnavolikogu, et seadusest ei tulene haldusorgani kohustust koondamisotsuses põhjendada ja kaaluda

ATS § 116 lg 4 mittekohaldamist suhtes, kui ametnik taotleb nimetatud sätte kohaldamist.

8. R. K. A.-D. palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata, väites kokkuvõtlikult, et linnavolikogu on

kassatsioonkaebuses esitanud väiteid, mida varasemas kohtumenetluses pole esitatud. Riigikohus

leidis 20. novembri 2001. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-43-01, et kassatsiooniastmes ei saa asuda

kaitsma neid väidetavaid õigusi, mida ei kaitstud apellatsioonimenetluses.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Käesolev vaidlus käib selle üle, kas koondataval ametnikul on õigus nõuda ATS § 116 lg-s 4

nimetatud ametnike ümberpaigutamist ja teise ametniku teenistusest vabastamist, samuti selle üle, kas

ametiasutuse juht peab koondamiskäskkirjas motiveerima sellise taotluse rahuldamata jätmist.

Kolleegium ei nõustu R. K. A.-D. seisukohaga, et Narva Linnavolikogu on kassatsiooniastmes

esitanud väiteid, mida varasemas kohtumenetluses pole esitatud. Linnavolikogu on kogu

kohtuvaidluse kestel olnud seisukohal, et seadusest ei tulene haldusorgani kohustust

koondamisotsuses põhjendada ATS § 116 lg 4 mittekohaldamist, kui ametnik taotleb nimetatud sätte

kohaldamist.

10. ATS § 116 lg 4 sätestab, et "Ametikohtade arvu vähenemisel on ametiasutuse juhil õigus teha

ametnike ümberpaigutusi, vabastades koondamise tõttu teenistusest isiku, kelle ametikoht säilib, ning

nimetada sellele ametikohale teise ametniku, kelle ametikoht koondatakse. Niisugune

ümberpaigutamine on lubatud üksnes juhul, kui ümberpaigutatava ametniku kvalifikatsioon ja

teenistusalased näitajad on koondatava ametniku vastavate näitajatega võrreldes paremad."

Kolleegium on seisukohal, et ATS § 116 lg 4 esimene lause annab ametiasutuse juhile ainuõiguse

teha koondamise korral ametnike ümberpaigutusi ja teine lause piirab selle õiguse teostamist.

Koondatava ametniku õigust nõuda selles sättes nimetatud ümberpaigutamist seadus ei sätesta. Siit

tulenevalt ei pea ametiasutuse juht koondamiskäskkirjas põhjendama, miks ta ei rahuldanud töötaja

taotlust teha ametnike ümberpaigutusi.

11. ATS § 117 lg 1 p 3 järgi vabastatakse teenistusest ametnik, kellel puudub dokument, mis on

vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus. Sama lõike punkti 4 järgi vabastatakse ametnik

ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse tõttu.

Seadus ei anna ametnikule õigust nõuda ATS § 117 lg 1 p-de 3 või 4 kohaldamist teise ametniku

suhtes ega pane ametiasutuse juhile kohustust kaaluda sellise taotluse rahuldamist.

12. R. K. A.-D. vaidlustas apellatsioonkaebuses ka kohtukulude väljamõistmise Narva linna kasuks,

viidates Riigikohtu praktikale avaliku teenistuse asjades. Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse

materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu, siis kolleegium, arvestades oma senist praktikat

teenistusalastes vaidlustes, tühistab halduskohtu otsuse osas, millega kohus mõistis R. K. A.-D.-lt

välja vastaspoole kohtukulud.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann