3-3-1-71-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-71-05

Otsuse kuupäev

22. veebruar 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

R. L. kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Jõhvi büroo

4. mai 2004. a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 3700

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 19. septembri 2005. a otsusega

haldusasjas nr 2-3-033/05

Menetluse alus Riigikohtus

R. L. kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

9. veebruar 2006

Kohtuistungil osalenud isikud

R. L.

RESOLUTSIOON

Rahuldada kassatsioonkaebus.

Tühistada Jõhvi Halduskohtu 4. novembri 2004. a otsus haldusasjas nr 3-205/2004 ja Tartu

Ringkonnakohtu 19. septembri 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-033/05 ning teha asjas uus

otsus, millega rahuldada R. L. kaebus.

Tuvastada, et Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Jõhvi büroo 4. mai 2004. a juhtimisõiguse

peatamise otsus nr 3700 on tühine.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Jõhvi büroo 4. mai 2004. a juhtimisõiguse peatamise otsusega

nr 3700 peatati R. L.-i juhtimisõigus Liiklusseaduse § 413 lg 4 alusel kuueks kuuks alates otsuse

tegemisest. Juhtimisõiguse peatamise aluseks oli Ida Politseiprefektuuri 14. aprilli 2004. a jõustunud

otsus R. L.-i karistamiseks liiklusalaste nõuete rikkumise eest.

2. R. L. esitas nimetatud juhtimisõiguse peatamise otsusele kaebuse Jõhvi Halduskohtusse, taotledes

selle otsuse tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole juhtimisõiguse peatamise otsuse

tegemisel järgitud Liiklusseaduse (LS) § 41 lg 4 sätteid. Otsus on allkirjastamata ja teatavaks

tegemata, sellest ei nähtu akti andmise faktiline ja õiguslik alus, puuduvad viited akti andnud

ametniku volitustele. Veel leidis kaebaja, et juhtimisõiguse peatamisega on isikut õigusvastaselt

karistatud sama teo eest teistkordselt.

3. Jõhvi Halduskohtu 4. novembri 2004. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-205/2004 R. L.-i kaebus

rahuldati. Kohus tühistas Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Jõhvi büroo juhtivspetsialisti 4. mai

2004. a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 3700. Kohtuotsuse motiivide kohaselt rajaneb kaevatav

haldusakt ebaõigetel lähteandmetel, rikutud on Liiklusseaduse § 41 lg 4 p 5. Haldusakt on teatavaks

tegemata, sellest ei nähtu tema andmise faktiline ja õiguslik alus, puuduvad viited akti andnud isiku

volituste kohta. Vaidlustatud haldusakt on ka allkirjastamata, millega on rikutud HMS § 55 lg-s 4

sätestatut. Haldusakti teatavaks tegemisel on rikutud HMS § 26 lg 1 nõudeid.

4. Jõhvi Halduskohtu sellele kohtuotsusele esitas apellatsioonkaebuse Eesti Riiklik

Autoregistrikeskus. Apellant taotles Jõhvi Halduskohtu 4. novembri 2004. a otsuse tühistamist ja uue

otsuse tegemist, millega jätta R. L.-i kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

Liiklusseaduse § 413 lg 10 kohaselt ei viida juhtimisõiguse peatamiseks läbi haldusmenetlust. Loa

väljaandnud asutus üksnes vormistab juhtimisõiguse peatamise;

kohaldamisele ei kuulu ka HMS § 61 lg-s 1 sätestatu. Erisättena kuulub kohaldamisele

Liiklusseaduse § 413 lg 10, mille kohaselt otsuse koopia saadetakse isikule posti teel;

Liiklusseaduse § 413 lg 4 ei ole vastuolus PS §-s 23 sätestatuga, isiku teistkordset karistamist ei

toimu;

haldusakti andmisel ei ole rikutud LS § 41 lg 4 p-i 5; otsuses on ära näidatud juhtimisõiguse

peatamise alus ja tähtaeg;

juhtimisõiguse peatamisel ei ole eiratud HMS §-de 55 lg 1 ja 56 lg-te 1 ja 2 nõudeid;

ekslik on järeldus, et rikutud on Liiklusseaduse § 41 lg-s 4 sätestatut. Juhtimisõiguse peatamise otsus

on nõuetekohane, sisaldades kõiki andmeid, ning on allakirjutatud (koopia haldusasja toimiku

materjalide juures). Haldusakt on teatavaks tehtud.

5. Tartu Ringkonnakohtu 19. septembri 2005. a kohtuotsusega haldusasjas nr 2-3-033/05

apellatsioonkaebus rahuldati ning Jõhvi Halduskohtu 4. novembri 2004. a otsus tühistati. Kohtuotsuse

põhjenduste kohaselt:

kuigi vaidlustatud haldusakt ei ole nõuetekohaselt motiveeritud, kuna selles ei ole välja toodud kõiki

varasemaid karistusotsuseid, mis olid juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemise aluseks, ei kuulu

vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsus tühistamisele, sest asjakohane informatsioon sisaldub

politsei õiendis ja kaebaja ei ole sellele vastuväiteid esitanud;

ebaõige on halduskohtu seisukoht, et juhtimisõiguse peatamise otsus on õigusvastane seetõttu, et ei

ole järgitud Liiklusseaduse § 41 lg-t 4. Halduskohtu toimikus on koopia juhtimisõiguse peatamise

otsusest nr 3700 ning see asjaolu, et koopia ei ole allkirjastatud, ei tähenda seda, et otsus ise on

allkirjastamata;

akti andnud isiku volitused ei pea ilmnema aktist, vaid need tulenevad seadusest;

halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamise aluseks ei saa olla see, kas juhtimisõiguse peatamise

otsus oli või ei olnud kaebajale teatavaks tehtud; teatavaks tegemisest võib sõltuda otsuse peale

edasikaebamise tähtaeg, samuti ka isiku suhtes otsuse täidetavaks muutumise tähtaeg;

käesolevaks ajaks on olemas kohtupraktikas seisukoht Liiklusseaduse § 413 lg 4 osas vastuolu

puudumise kohta PS §-dega 11, 12 ja § 23 lg-ga 3. Ringkonnakohtul puudub vajadus sellekohaseid

väiteid uuesti analüüsida.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse R. L. Kassaator taotleb Tartu

Ringkonnakohtu 19. septembri 2005. a kohtuotsuse tühistamist ning uue kohtuotsuse tegemist,

millega rahuldada kaebus ja tühistada ARK Jõhvi büroo 4. mai 2004. a juhtimisõiguse peatamise

otsus nr 3700. Kassaator põhjendab kaebust järgmiselt:

juhtimisõiguse peatamise otsuse motiveerimata jätmine, selles faktiliste ja õiguslikku tähendust

omavate asjaolude nimetamata jätmine ei ole käsitatav HMS §-s 58 sätestatud menetlus- ega ka

vorminõuete, vaid sisulise rikkumisena. Karistamine ilma seda põhjendavate asjaolude esitamiseta on

ilmses vastuolus nii hea halduse tavade kui ka õigusemõistmise üldtunnustatud põhimõtetega;

adressaadile haldusakti allkirjastamata koopia väljastamine alles pärast vastavat päringut ja aktis

allkirjastajana märgitud ametiisiku volituste kohta märke või viite puudumine on küllaldane põhjus

selleks, et halduskohus kontrolliks, kas haldusakt üldse eksisteerib;

ringkonnakohtu arusaam, et akti adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest ei sõltu akti

enda õiguspärasus, ei vasta HMS § 61 lg 1 mõttele, sest nimetatud säte seob haldusakti kehtima

hakkamise üksnes teatavakstegemisest võimaliku hilisema, mitte varasema kehtima hakkamisega.

7. Eesti Riiklik Autoregistrikeskus peab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele kaebust alusetuks

ja põhjendamatuks.

8. Kohtuistungil Riigikohtus toetas R. L. oma kassatsioonkaebuse taotlust ja selle põhjendusi.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 41 lg-st 4 ning § 413 lg-st

10 tulenevalt on juhtimisõiguse peatamise otsus haldusaktiks, mis tehakse kirjalikus vormis.

Kirjalikus vormis antav haldusakt peab vastama HMS § 55 lg-s 4 ja vastavas eriseaduses sätestatud

nõuetele. HMS § 55 lg 4 näeb muuhulgas ette, et kirjalik haldusakt peab olema allkirjastatud selle

andnud ametniku poolt. Sama nõue sisaldus Liiklusseaduse § 41 lg 4 p-s 6.

10. Allkirjastamise nõue ei ole pelgalt akti vormi küsimus. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et

allkiri tõendab, et haldusakt on antud ning selle on andnud akti allkirjastanud isik. Juhtimisõiguse

peatamise otsus on oma materiaalselt sisult halduse poolt tehtav karistusotsus, mis on suunatud

haldusvälisele isikule. Selline sunnivahendi kohaldamise otsus saab omandada juriidilise tähenduse

üksnes otsuse allkirjastamisel pädeva ametiisiku poolt. Sunnivahendi kohaldamisel, kui seadus näeb

ette kirjaliku haldusakti andmise kohustuse, ei või haldusorgan oma tahet väljendada teisiti kui

kirjaliku allkirjastatud haldusaktiga.

11. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud allkirjastamata dokumendi õiguspärasuse, kuid samas

tõstatanud ka küsimuse, kas see dokument haldusaktina üldse eksisteerib. Kohtuasja toimikus on

üksnes allkirjastamata dokument. Vastustaja on väitnud, et allkirjastatud dokument on olemas.

Kaebajat on halduse poolt ka faktiliselt koheldud kui isikut, kelle juhtimisõigus on peatatud. Vastavat

allkirjastatud dokumenti aga kohtutele ega ka kaebajale esitatud ei ole. Halduskohus on lugenud

allkirja puudumist juhtimisõiguse peatamise otsuse tühistamise üheks aluseks. Ringkonnakohus aga

leidis, et kuigi otsuse koopia ei ole allkirjastatud, ei tähenda see, et otsus on allkirjastamata.

Riigikohtu halduskolleegium möönab, et kohtumenetluses võib, kui seadus ei sätesta teisiti, tõendina

kasutada ka dokumendi ärakirja või koopiat. Samas peab ärakiri olema tõestatud. See nõue tuleneb

nii vaidlusaluse akti andmise ajal kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 118 lg-test 1 ja 2 kui

ka kehtiva Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 273 lg-test 1 ja 2. Vastavalt HKMS § 16 lg-le 1 on

halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid. Käesoleval juhul

puuduvad vaidlusalusel dokumendil igasugused tõestamismärked. Kohtule ja kaebajale pole esitatud

juhtimisõiguse peatamise allkirjastatud otsust hoolimata sellest, et kaebaja vaidlustas dokumendi

allkirja puudumise tõttu juba halduskohtus.

Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtud nõudnud ega vastustaja esitanud nõuetekohast

dokumenti. Riigikohtu halduskolleegium möönab, et kohtud ei ole piisavalt järginud HKMS § 12 lg 2

ja § 35 lg 4 nõudeid. Nimetatud rikkumine iseendast ei ole aga kohtuotsuste tühistamise aluseks.

Uurimisprintsiip ei välista vastustaja kohustust tõendada oma vastuväiteid.

12. Riigikohtu halduskolleegium peab oluliseks, et vastustaja oli teadlik kaebuse põhimotiivist, mis

seisnes dokumendi vaidlustamises allkirja puudumise tõttu ja tal oli piisav võimalus esitada vastavaid

tõendeid ja vastuväiteid. Sellest hoolimata allkirjastatud dokumenti kohtule ei esitatud ning

allkirjastatud otsuse olemasolu ning vastustaja poolt väidetav ärakirja vastavus otsusele ei ole

tõendatud. Halduskolleegium arvestab ka sellega, et toimikus oleva dokumendi puuduste

kõrvaldamine ning allkirjastatud haldusakti esitamine ei ole käesolevas kohtuasjas enam võimalik

ning asja saatmine kohtutele uueks läbivaatamiseks oleks vastuolus menetlusökonoomia

põhimõttega. Riigikohtu halduskolleegium peab seetõttu võimalikuks võtta kassatsioonimenetluses

seisukoht kohtutoimikus oleva allkirjastamata dokumendi osas.

13. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud käsitleda allkirjastamata

karistusotsust kui tühist haldusakti.

Haldusmenetluse seaduse § 63 sätestab haldusakti tühisuse alused. HMS § 63 ei nimeta haldusakti

tühisuse alusena haldusakti allkirjastamata jätmist. Samas on Riigikohtu halduskolleegium

seisukohal, et sunnivahendit ettenägev allkirjastamata haldusakt ei ole sundtäidetav ja selle täitmist ei

või akti adressaadilt nõuda. Seega vastab allkirjastamata karistusotsus oma olemuselt tühise

haldusakti tunnustele. Riigikohtu halduskolleegium peab seetõttu võimalikuks kohaldada HMS §-i 63

ka käesoleval juhul. Halduskolleegium nendib, et kuigi kaebuse formaalseks taotluseks oli

vaidlustatud haldusakti tühistamine, ei ole akti tühisuse tuvastamine vastuolus kaebaja taotlusega

ning võimaldab efektiivselt kaitsta tema õigusi. Oluline on siinjuures märkida, et sunnivahendit

ettenägeva akti tühisusele viitavate tunnuste ilmnemisel peab kohus akti tühisust hindama sõltumata

kaebuse taotlusest.

14. Eeltoodu alusel leiab Riigikohtu halduskolleegium, et käesoleva kohtuasja toimikus (lk 12) olev

dokument, Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 4. mai 2004. a juhtimisõiguse peatamise otsus nr 3700,

on tühine haldusakt HMS § 63 tähenduses. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Riigikohtu

halduskolleegium tühistab Jõhvi Halduskohtu 4. novembri 2004. a kohtuotsuse haldusasjas nr 3-

205/2004 ja Tartu Ringkonnakohtu 19. septembri 2005. a kohtuotsuse haldusasjas nr 2-3-033/05 ja

teeb uue otsuse. Kautsjon kuulub tagastamisele.

15. Haldusakti tühisuse tuvastamisest tulenevalt puudub vajadus kassaatori teiste põhjenduste

käsitlemiseks. Riigikohtu halduskolleegium peab sellele vaatamata oluliseks märkida, et kassaator on

kohtuvaidluses tõstatanud küsimuse ka akti andnud ametniku volituste olemasolust.

Halduskolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et haldusakt ei pea sisaldama andmeid akti andnud

isiku volituste kohta, kui seadus ei nõua teisiti. Samas aga on kohus haldusasja lahendamisel

kohustatud kontrollima, kas akt on antud pädeva ametiisiku poolt, kui tekib või võib tekkida kahtlus

volituste olemasolus. Käesoleval juhul ei ole kohtud vaatamata kaebaja väidetele kontrollinud akti

andnud ametnikuna märgitud isiku volitusi.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann