3-2-3-1-06 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-3-1-06

Otsuse kuupäev

Tartu, 16. veebruar 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

AS-i S hagi P.M vastu 27 000 krooni saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 12. mai 2005. a tagaseljaotsus tsiviilasjas

nr 2/109-207/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

P.M kohtuvigade parandamise avaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Kohtuvigade parandamise avalduse esitaja P.M (isikukood

xxxxxxxxxxx), vastustaja AS S (registrikood xxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

6. veebruar 2006. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 12. mai 2005. a otsus ja saata

asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

3. Tagastada BENE EST LAW OFFICEŽile P.M kohtuvigade

parandamise avalduselt 9. novembril 2005. a tasutud kautsjon

200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS E (praegune AS S) esitas 10. jaanuaril 2005. a Tallinna Linnakohtule hagi P. M vastu

laenulepingust tuleneva võla 27 000 kr ja kohtukulude 2300 kr väljamõistmiseks.

2. Kohus saatis kostjale hagi avalduses märgitud aadressil, mis vastas rahvastiku arvestuse

andmebaasi kantud aadressile. Hagiavaldust sellel aadressil kostjale kätte toimetada ei õnnestunud,

mistõttu kohus palus kostja elukohta kontrollida politseil. Politsei teatise kohaselt ei ela kostja sellel

aadressil. Kuna kostja tegelik elukoht jäi kohtule teadmata, kutsuti kostja eelistungile 11. ja

18. märtsil 2005. a Ametlikes Teadaannetes kohtukutsete avaldamisega, kus teda hoiatati asja

lahendamise võimalikkusest tagaseljaotsusega. Kostja eelistungile ei ilmunud ning hageja palus asjas

teha tagaseljaotsuse. Linnakohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud, ja rahuldas selle

tagaseljaotsusega. Otsuse resolutsioon avaldati Ametlikes Teadaannetes 13. mail 2005. a.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Kostja P. M palub Riigikohtule esitatud kohtuvigade parandamise avalduses linnakohtu otsuse

tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Avalduse kohaselt sai kostja tema suhtes

tehtud kohtuotsusest teada 28. oktoobril 2005. a, kui arestiti tema pangakonto ning võeti sellelt

kohtuotsusega väljamõistetud summa ja kohtutäituri tasu, kokku 31 579 krooni. Kostja ei saanud

esitada kaja ega kaja tähtaja ennistamise avaldust, kuna kohtuotsus on täidetud.

Kostja leiab, et linnakohus ei kutsunud teda nõuetekohaselt kohtusse ning rikkus sellega oluliselt

protsessiõiguse normi.

Toimikus olevale väljastusteatele on märgitud, et 16. jaanuaril 2005. a kell 11.04, 17. jaanuaril

2005. a kell 19.57, 23. jaanuaril 2005. a kell 11.04 ja 25. jaanuaril 2005. a kell 08.10 ei olnud kostjat

kodus. Lisaks on väljastusteatele kirjutatud laused "Ei ela juba aasta sellel aadressil vaid kuskil mujal.

Korter on müügis. Tel xx xxxxx". Asjaolu, et kostja sel ajal korteris ei elanud, ei vasta tõele.

Väljastusteatele märgitud telefoninumber kuulus kostja sõbrale, kelle kaudu oleks saadud teavet

kostja viibimiskohast. Ajalehekuulutuse abil võib kutset kätte anda üksnes juhul, kui kõik teised

kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud.

TsMS § 147 lg 1 p 3 järgi tuleb hagiavalduses märkida kostja nimi, elu- või asukoht, töökoht (amet

või tegevusala), sidevahendite numbrid ning kui kostjal on esindaja, tema nimi ja aadress. Selle sätte

eesmärgiks on kostjaga vajadusel erinevate vahendite abil ühenduse saamine. Kui hageja jätab TsMS

§ 147 lg 1 p-s 3 sätestatud kohustuse täitmata, peab kohus sellele hageja tähelepanu juhtima või

vajadusel ise neid andmeid kontrollima. Erinevalt kohtust oli kohtutäituril võimalus pöörduda

rahalise nõude arestimise teatega kohe kostja tööandja poole.

Kostja pole hagejale võlgu. 30. juulil 1997. a sõlmitud koostöölepingu kohaselt kustutati hageja poolt

tasumisele kuuluva renditasu arvel kostjale antud laen summas 27 000 kr ja laenuprotsendid.

Hageja ei ole kohtuvigade parandamise avaldusele vastanud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4. Kolleegium leiab, et kohtuvigade parandamise avaldus on põhjendatud ning tuleb 1. jaanuarist

2006. a kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse

§ 7 ja enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 372 lg 1 p 1 alusel

rahuldada.

5. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 27 lg 1 sätestas kohtukutse ajalehe kaudu kätteandmise

üldised eeldused. Selle sätte kohaselt kutsutakse isik kohtusse ajalehekuulutusega, kui registris ei ole

andmeid isiku aadressi kohta või isik ei ela registris märgitud aadressil või tema tegelik viibimiskoht

ei ole teada.

6. Kolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et ajalehekuulutuse abil võib kutset kätte anda

ainult siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemusi andnud (vt nt tsiviilkolleegiumi

lahendeid asjades nr 3-2-3-5-02 (RT III 2002, 35, 384) ja 3-2-2-1-04 (RT III 2004, 16, 200)).

Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale

kätteantuks lugemine ajalehekuulutuse avaldamisega riivab isiku põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud

põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. See seab kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele

ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele. Põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud kaebeõiguse tähtaegseks

teostamiseks on isikul vaja tema kohta tehtud lahendist teada saada (vt tsiviilkolleegiumi lahendit

asjas nr 3-2-1-155-04 (RT III 2005, 4, 38)).

7. Kolleegium leiab, et pärast andmete saamist, et kostja ei asu registrisse kantud aadressil, saab

kohus lugeda kutse ja hagiavalduse enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 27 lg 5 alusel

ajalehekuulutuse avaldamisega kätteantuks üksnes siis, kui ta on üritanud kostjale neid dokumente

kätte anda ka muul viisil. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et kui kostja jätab hagile

vastamata või kohtusse ilmumata, peab kohus enne otsuse tegemist veenduma, et kostja on

kohtukutse kätte saanud (vt tsiviilkolleegiumi lahendit asjas nr 3-2-3-6-03 (RT III 2003, 34, 351)).

Kostja elukoha kindlakstegemiseks peab kohus tegema täiendavaid toiminguid, nt tegema hagejale

ettepaneku leida andmeid kostja elukoha kohta, tegema järelepärimise avaliku registri pidajale ja/või

teisele ametiasutusele, kelle võib olla andmeid isiku elukoha kohta (vt tsiviilkolleegiumi lahendit

asjas nr 3-2-2-1-04 (RT III 2004, 16, 200)).

8. Toimiku materjalide hulgas puuduvad andmed selle kohta, et kohus oleks püüdnud väljastusteatele

märgitud telefoninumbri kaudu kostja viibimiskohta välja selgitada. Samuti puuduvad toimikus

andmed selle kohta, et kohus oleks teinud hagejale ettepaneku esitada andmeid kostja tegeliku

elukoha ja töökoha kohta. Küll on hageja jätnud TsMS § 147 lg 1 p-s 3 sätestatut rikkudes

hagiavalduses märkimata kostja töökoha ja sidevahendite numbrid ning ei ole ka märget nende

andmete puudumise kohta.

9. Kolleegium märgib, et kohtumenetluse ajal kehtinud maksukorralduse seaduse § 29 p 3 kohaselt

võis maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet kohtule kriminaal-, tsiviil-, haldusasja või

väärteo arutamise ettevalmistamiseks, arutamiseks ja kohtulahendi tegemiseks. Seega oleks kohus

saanud maksukohustuslasest kostjat puudutavat teavet Maksu- ja Tolliametilt.

Jaak Luik, Henn Jõks, Tambet Tampuu