3-2-1-171-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-171-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 15. veebruar 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik

Kohtuasi

H.Z hagi AS-i C vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks

tunnistamise, tööle ennistamise ja töölt sunnitud puudumise

aja eest keskmise palga nõudes.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 21. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas

nr 2-2-263/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i C kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Kostja AS C (registrikood xxxxxxxx) ja tema esindajad

vandeadvokaat Gaabriel Tavits ja vandeadvokaat Rando Antsmäe.

Hageja H.Z (isikukood xxxxxxxxxxx) ja tema esindaja

vandeadvokaat Li Uiga.

Asja läbivaatamise kuupäev

23. jaanuar 2006. a

Istungil osalenud isikud

Kassaatori esindajad vandeadvokaat Gaabriel Tavits ja

vandeadvokaat Rando Antsmäe. Vastustaja H.Z ja vastustaja

esindaja vandeadvokaat Li Uiga.

Protokollis Ragne Rebane.

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 21. septembri 2005. a otsus

ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada AS-ile C 21. oktoobril 2005. a kassatsioonkaebuselt

tasutud kautsjon 642 (kuussada nelikümmend kaks) krooni

50 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H.Z esitas 4. oktoobril 2004. a Tartu Maakohtule hagi AS-i C vastu töölepingu lõpetamise

ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise

palga väljamõistmiseks.

Hageja töötas alates 2. novembrist 2000. a kostja juures bussikontrolörina. Kostja esitas

14. novembril 2003. a hagejale koondamisteate koondamistähtpäevaga 14. jaanuar 2004. a.

Koondamise põhjuseks oli asjaolu, et 15. jaanuarist 2004. a alustab piletite kontrolli AS F. Tartu linna

ja kostja sõlmitud halduslepingu järgi on 1. septembrist 2003. a kuni 31. detsembrini 2005. a Tartus

linnaliinide bussides sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrollimine ning sõiduõigust tõendava

dokumendita sõitjatega seotud väärteoasjade menetlemine kostja kohustus ja seda ei saanud kostja

üle anda AS-ile F. Kostja ei koondanud kõiki bussikontrolöre. Osa kontrolöre esitasid avalduse töölt

lahkumiseks omal soovil ja AS F võttis nad tööle 15. jaanuarist 2004. Samast kuupäevast võeti need

isikud kostja juurde tööle 0,25 kohaga. Hageja leidis, et kostja rikkus temaga töölepingu lõpetamisel

töölepingu seaduse (TLS) § 98 ja 99.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ja AS-i F 15. jaanuaril 2004. a sõlmitud lepinguga kohustus AS

F kontrollima pileteid kostja linnaliinide bussides. Selleks, et oleks võimalik väärtegusid menetleda,

võeti AS-i F kontrolörid kostja juurde tööle 0,25 kohaga. Kuna bussipiletite kontrollimise õigus läks

üle AS-ile F, siis sellest tulenevalt ei olnud kostjal enam vajadust bussikontrolöride järele. Kostjal ei

olnud enam hagejale ja teistele kontrolöridele tööd anda. Kuna kontrolöridena tööle vormistatud

isikuid ei valinud kostja, siis ei pidanud ta järgima TLS § 98 lg-s 3 sätestatud kohustust võtta töötaja

tagasi tööle kuue kuu jooksul, arvates töölepingu lõpetamisest, kui tööandjal tekib vabu töökohti.

3. Tartu Maakohus rahuldas 9. mai 2005. a otsusega hagi ja tunnistas hagejaga töölepingu lõpetamise

TLS § 86 p 3 alusel ebaseaduslikuks ning ennistas hageja kostja juurde tööle bussikontrolöri

ametikohale. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hüvitis 55 396 krooni 95 senti töölt sunnitud

puudumise aja eest.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nähtub AS-i F ja kostja sõlmitud lepingust, et AS F kohustub

fikseerima võimaliku väärteo ja andma selle väärteo algatamiseks üle kostjale. Sama lepingu punkti

6.5 kohaselt saadab AS-i F turvatöötajaid põhitöökohaga AS-is F ja osalise tööajaga kostja juures

töötav kontrolör, kellel on Tartu Linnavalitsuse volitused protokollide koostamiseks piletita sõitjatele.

Seega oli sellise lepingu eelduseks asjaolu, et kostjal peavad olema tööl piletikontrolörid. Vastavalt

kostja ja Tartu Linnavalitsuse 1. septembril 2003. a sõlmitud halduslepingule oli selle lepingu

objektiks Tartu linnas sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrollimine ning sõiduõigust tõendava

dokumendita sõitjatega seotud väärteoasjade menetlemine. Ilma piletikontrolörideta ei oleks kostja

saanud halduslepingut täita vastavalt riigihanke pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele

ja nõuetele. Seega ei ole asjakohased kostja väited, et tal polnud vajadust bussikontrolöride järele.

Kostja raamatupidamisdokumentidest nähtub, et bussikontrolöride K. H ja I. Ü-T töölepingud lõpetati

töötaja algatusel 14. jaanuaril 2004. Tööle võeti I. Ü-T kostja juurde alates 15. jaanuarist 2004. a

bussikontrolöri ametikohale tööajaga 8 tundi nädalas ja K. H alates 15. jaanuarist 2004 tööajaga 8

tundi nädalas.

TLS § 98 lg 2 kohaselt on tööandja enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu kohustatud

pakkuma võimaluse korral töötajale teist tööd, mille eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata

töötamist sama tööandja juures. Kostja ei koondanud kõiki bussikontrolöride ametikohti, kuna kaks

töötajat vormistati kostja juures tööle 0,25 bussikontrolöri ametikohale. Seega jäi faktiliselt kostjal

alles üks bussikontrolöri ametikoht.

Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 28 lg-le l on töölepingu

lõpetamine ebaseaduslik, kui puuduvad asjaolud, mis saavad olla töölepingu lõpetamise aluseks, või

kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud

protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Töölepingu seaduse mõtte järgi ei saa kohus tööandja asemel

välja selgitada paremate tööalaste näitajatega töötajat. Vaidluse korral peab tööandja tõendama, et ta

on koondatava isiku väljaselgitamisel täitnud TLS § 99 lg-tes l ja 2 sätestatud kohustuse eelistada

töölejätmisel töötajaid, kes töötavad tööandja juures põhikohaga, võrrelnud sama valdkonna töötajate

tööalaseid näitajaid ning nende võrdsuse korral arvestanud sama paragrahvi 3. lõikes märgitud

asjaolusid. Asja materjalidest ei nähtu, millistel alustel on töölejätmisel hagejale eelistatud teisi

töötajaid ning kas hagejale on pakutud muud tööd vastavalt TLS § 98 lg-le 2.

Koondatavale teise töö pakkumine on tööandja kohustus, mille järgimata jätmise tulemuseks on

koondamise ebaseaduslikuks tunnistamine koos sellest tulenevate tagajärgedega. Kui töömaht küll

väheneb, kuid töötajal on võimalik edasi töötada osalise tööajaga, siis peab tööandja ka seda

võimalust töötajale pakkuma. Seega oleks pidanud kostja pakkuma hagejale võimalust töötada ka

osalise koormusega.

TLS § 117 lg l kohaselt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu formuleeringu

muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist, kui tööandja lõpetab lepingu

ebaseaduslikult. Kohus leidis, et hagejal on õigus saada töölt sunnitud puudumise aja eest keskmist

palka kokku 66 220 krooni 95 senti. Kuna hageja palus talle välja mõistetavast summast maha arvata

välja makstud koondamishüvituse 10 824 krooni, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 55 396

krooni 95 senti.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 21. septembri 2005. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Pooled ei

vaidle selle üle, et kostja juures korraldati ümber bussikontrolöride töö. Vaidlus on selles, kas kostja

täitis kohustuse pakkuda hagejale võimaluse korral teist tööd. Kostja leidis, et kuna tal ei olnud

võimalik hagejale teist tööd pakkuda, siis ei ole ta rikkunud TLS § 98 lg-s 2 sätestatud kohustust.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus on õigesti tunnistanud hagejaga töölepingu lõpetamise TLS § 86

p 3 alusel ebaseaduslikuks.

TLS § 98 lg-st 2 tuleneb, et tööandja peab pakkuma töötajale igasugust vakantset tööd, mille

tegemisega koondatav toime tuleb, arvestades tema teadmisi, oskusi ja tervislikku seisundit. Teise töö

pakkumisel tuleb töötajale teatada, et töö vastuvõtmata jätmisel ta koondatakse. Koondamine on

seadusevastane, kui tööandja ei kasutanud võimalust töötajale teist tööd pakkuda, kuigi tal see

võimalus oli. Asjas on tõendatud, et kostjal jäid alles bussikontrolöride ametikohad ning vaatamata

sellele, et kontrolöride töömaht vähenes, tulnuks kostjal hagejale pakkuda bussikontrolöri tööd

muutunud tingimustel. Kostja seisukoht, et bussikontrolöridena tööle võetud I. Ü-T ja K. H töötasid

samal ajal ka AS-is F ning allusid AS-ist F saadud tööülesannete osas viimase diskretsioonile, on

õige, kuid see ei tee olematuks asjaolu, et kostjal säilis bussikontrolöride töö muutunud kujul ning

hagejale seda ei pakutud.

Vastavalt töölepingu seaduse mõttele ei saa kohus tööandja asemel välja selgitada paremate tööalaste

näitajatega töötajat. Kui tööandjal oli võimalik pakkuda teist tööd, siis rakendub TLS § 99 ning

tööandja on kohustatud välja selgitama, kellel töötajatest on töölejäämise eelisõigus. Maakohus on

hagejaga töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise alusena kohaldanud TLS § 98 lg-t 2,

mitte TLS § 99 ning seetõttu ei ole asjakohased apellandi väited selle kohta, et maakohus kohaldas

TLS § 99 ebaõigesti. Kuigi vaidlustatud otsuse kirjeldavas osas on maakohus teinud viite ka TLS §-

le 99, ei ole maakohus tunnistanud kostjaga töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks sellel alusel.

ITVS § 29 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötajal õigus nõuda

endist tööd või ametikohta. Sel juhul teeb töövaidlusorgan otsuse töötaja ennistamiseks endisele tööle

või ametikohale. Kostja palus kohtult tunnistada temaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 3 alusel

ebaseaduslikuks ja ennast tööle ennistada. Töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine ja

töötaja endisele tööle lubamine tähendavad iseenesest, et töötaja saab oma töö tagasi, tööleping

loetakse jätkuvaks ning vahepealne aeg tunnistatakse töölt sunnitud puudumise ajaks ja tasustatakse

keskmise palga alusel. Seega on maakohus põhjendatult ennistanud hageja tööle bussikontrolöri

ametikohale täistööajaga. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks soovinud tööle ennistamist

osalise tööajaga bussikontrolöri ametikohale, nagu väidab kostja apellatsioonkaebuses.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuse esitas kostja, kes palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ning teha asja alama

astme kohtule uueks läbivaatamiseks andmata uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses

rahuldamata. Kostja leiab, et ringkonnakohus on rikkunud oluliselt protsessiõiguse norme ja vääralt

kohaldanud materiaalõiguse norme.

Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole töölepingu

lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise alusena kohaldanud TLS § 99. Maakohtu otsusest ja seda

selgitavast määrusest tuleneb üheselt, et maakohus on töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks

tunnistamise aluseks võtnud nii TLS § 98 lg 2 kui ka § 99 lg-d 1 ja 2. Ringkonnakohus on otsuses

leidnud, et kostjal oli olemas teine töö, mida hagejale pakkuda, samas on kohus leidnud, et kostjal

säilis sama töö, kuid väiksemas mahus. Ringkonnakohus ei ole vastanud mitmetele olulistele

apellatsioonkaebuse põhjendustele, millega on rikkunud TsMS § 330 lg-t 6. Ringkonnakohus on

tõendeid ebaõigesti hinnates leidnud, et maakohus ei ole rikkunud TsMS § 231 lg-s 4 sätestatud

nõudeid. Kostja hinnangul ei ole TsMS § 231 lg-ga 4 kooskõlas see, et kostja seadusliku esindaja

seletustega arvestamata jätmist pole otsustuses põhjendatud. Kostja koondas 14. jaanuaril 2004. a

kõik bussikontrolöri ametikohad ning 15. jaanuaril 2004. a loodud ametikohad on uued ametikohad,

mille tööülesanded kattusid bussikontrolöri ülesannetega vaid väärteoasjade menetlemise osas.

Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et maakohus ei ületanud nõude piire. Hageja väljendas

selgelt, et tema nõudeks on tööle ennistamine ametikohale, mis on loodud kostja juures. Maakohus on

ebaõigesti ennistanud hageja tööle täistööajaga. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud TLS § 98

lg-t 2. TLS § 98 lg 2 rakendub juhul, kui töölepingu lõpetamise ajaks on tööandjal vaba töökoht,

mida on võimalik töötajale pakkuda. Koondamisteates tuleb teist tööd pakkuda vaid juhul, kui vaba

töökoht on olemas. Tööandja ei pea teatama kirjalikult teise töö pakkumise võimaluse puudumisest.

TLS § 99 lõiked 1 ja 2 saavad kostja arvates rakenduda vaid juhul, kui töö lõppemisel, töömahu

vähenemisel või töö ümberkorraldamisel üks või mitu töökohta kahest või enamast töökohast

koondatakse, kuid vähemalt üks töökoht senisel kujul jääb alles. Kui töö ümberkorraldamise tõttu ei

jää ühtegi töökohta senisel kujul alles, ei jäeta töötajaid tööle TLS § 99 lg-te 1 ja 2 mõttes. Seetõttu

on ebaõige ringkonnakohtu poolt TLS § 98 lg 2 sisustamine TLS § 99 lg-te 1 ja 2 kaudu. TLS § 98

lg 2 kohaselt tuleb koondatavale teist tööd pakkuda üksnes olukorras, kus koondatava endine töökoht

kaob, ning selleks, et töötajal oleks võimalik jätkata töösuhet oma tööandjaga, viiakse koondatav

tema nõusolekul temale sobiva töökoha olemasolul üle teisele tööle. Kui aga töökoht säilib, siis

niisuguses olukorras tuleb töötajaid võrrelda TLS § 99 lg 2 tähenduses. TLS § 98 lg 2 kohaselt tuleb

koondatavale teist tööd pakkuda enne töölepingu lõpetamist.

7. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus ei ole TLS § 98 lg-t 2 ja § 99

samaaegselt kohaldanud. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et maakohus on töölepingu lõpetamise

ebaseaduslikuks tunnistamise alusena kohaldanud TLS § 98 lg-t 2. Võimalus teist tööd pakkuda oli

tööandjal olemas. Viite TLS §-le 99 on kohus teinud kohtuotsuse kirjeldavas osas ning see ei ole

olnud kohtuotsuse tegemise aluseks. Kui töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik, tuleb töötaja tööle

ennistada TLS § 117 alusel. Kohus sai hageja tööle ennistada endisest töölepingust lähtuvale

töökohale. Hageja ei töötanud enne töölepingu lõpetamist osalise koormusega.

8. Kolleegiumi istungil jäid pooled varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja esindaja taotles

hageja kassatsiooniastme õigusabikulude hüvitamist summas 5600 krooni. Samuti esitasid kostja

esindajad taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Kostja õigusabikulud olid maakohtus 8907 krooni

40 senti, ringkonnakohtus 8865 krooni ja Riigikohtus 6678 krooni 10 senti. Apellatsioonkaebuselt

tasus kostja riigilõivu 4060 krooni.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb 1. jaanuarist 2006. a kehtiva TsMS § 692 p 2

alusel tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

10. Maakohtu otsusest pole ühemõtteliselt arusaadav, kas kohus on lugenud hagejaga töölepingu

lõpetamise ebaseaduslikuks ainult TLS § 98 lg 2 rikkumise tõttu või nii TLS § 98 lg 2 kui ka TLS

§ 99 rikkumise tõttu. Asjasse ei too selgust ka maakohtu 23. mai 2005. a määrus, millega kohus

selgitas 9. mai 2005. a kohtuotsust. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata, leides, et

maakohus on hagejaga töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel kohaldanud TLS § 98

lg-t 2. Kolleegium on seisukohal, et kaevatava otsuse tegemise ajal kehtinud TsMS §-s 227 sätestatud

kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab muu hulgas ka seda, et kohtuotsus oleks

üheselt mõistetav ja vastuoludeta. Kuna ringkonnakohus maakohtu otsust ei muutnud, siis on

apellatsioonimenetluses jäänud kohtuotsuse ebaselgus kõrvaldamata.

11. Kolleegium ei nõustu aga kostja kassatsioonkaebuse seisukohaga, et TLS § 98 lg-t 2 ja TLS § 99

ei saa samaaegselt kohaldada, kuna esimesel juhul pakutakse töötajale sama tööandja juures teist

tööd, teisel juhul aga jäetakse tööleping lõpetamata ühel mitmetest koondatavatest töötajatest, kes

töötavad ametikohal, millest üks või mitu töökohta koondatakse. Kolleegium soostub ringkonnakohtu

töölepingu seaduse tõlgendusega, mille järgi TLS § 99 rakendatakse ka sellisel juhul, kui tööandjal on

võimalik koondatavatele töötajatele pakkuda TLS § 98 lg 2 kohaselt teist tööd (vakantset töö- või

ametikohta), kuid koondatavaid töötajaid, kes on nõus teisele tööle üleviimisega, on rohkem kui vabu

kohti.

12. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohtu otsus on vastuoluline selles mõttes, et

ringkonnakohus leidis otsuses, et tööandjal jäid alles bussikontrolöride ametikohad, mida ta pidi TLS

§ 98 lg 2 kohaselt pakkuma hagejale muutunud tingimustel. TLS § 98 lg 2 kohaselt on tööandja

kohustatud enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu pakkuma töötajale võimalusel teist tööd.

Kui ringkonnakohus leidis, et hageja töö jäi alles, siis ei kohaldata TLS § 98 lg-t 2, sest hageja töö ei

lõppenud. Kui aga ringkonnakohus leidis, et hageja töö lõppes temaga kokkulepitud tingimustel, siis

on TLS § 98 lg 2 asjakohaseks normiks ja vaidluse lahendamiseks tuleb kindlaks teha, kas kostjal oli

vakantseid töö- või ametikohti, mida oli võimalik hagejale, arvestades tema teadmisi, oskusi,

tervislikku seisundit ja muid omadusi, pakkuda.

13. Kolleegium mõistab kaevatavat otsust selliselt, et ringkonnakohus on lugenud teiseks tööks, mida

kostja oleks pidanud hagejale TLS § 98 lg 2 alusel pakkuma, bussikontrolöri tööd muutunud

tingimustel, millel on eelneva tööga võrreldes väiksem tööajanorm.

14. Kostja väitel on uute bussikontrolöri ametikohtade tööülesanded jäänud varasemate ametikohtade

ülesannetega võrreldes samaks ainult väärteoasjade menetlemise osas ja kostja töö

ümberkorraldamise tõttu on bussikontrolöri töökorraldus sedavõrd muutunud, et seda hagejale

pakkuda polnud võimalik. Kolleegium leiab, et kohus on rikkunud enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud

TsMS § 231 lg-t 4, kuna otsuses on jäänud põhjendamata, miks kohus ei nõustu kostja väitega, et

hagejale uue bussikontrolöri ametikoha pakkumine polnud võimalik seetõttu, et sellele ametikohale

tööleasumise tingimuseks oli kostja sättinud töötamise AS-is F. Selle asjaolu tõendamiseks, et uutel

bussikontrolöride ametikohtadel said töötada vaid need inimesed, kes töötasid AS-is F, oli kostja

kohtule esitanud ka tõendid. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks kostja selle väite tõendatuse kohta

seisukohta võtnud. Pooltel puudus vaidlus selle üle, et hageja AS-is F ei töötanud.

15. Kassatsioonkaebuses on õigesti märgitud, et TLS § 98 lg 2 kohaselt peab tööandja pakkuma

töötajale võimaluse korral teist tööd enne töötaja koondamist. Tööandja kohustused juba koondatud

töötaja suhtes on sätestatud TLS § 98 lg-s 3. Selle sätte järgi on tööandja kohustatud koondamise

tõttu vabanenud töötaja tema soovil tööle tagasi võtma kuue kuu jooksul, kui tööandjal tekib vabu

töökohti. Kolleegium on seisukohal, et tööandja peab võimalusel pakkuma enne koondamise tõttu

töölepingu lõpetamist töötajale teist tööd ka siis, kui tööleping on töötaja ajutise töövõimetuse tõttu

peatunud.

16. Hagiavalduses on hageja esitanud nõude enda tööle ennistamiseks. Selline töötaja nõue on

kooskõlas TLS § 117 lg-ga 1, mille kohaselt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist,

töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise

palga maksmist, kui tööandja lõpetab töölepingu ebaseaduslikult. Asja materjalidest ei nähtu, et

hageja oleks asja läbivaatamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt oma hagi eset

muutnud või hagist loobunud.

17. Poolte kassatsiooniastmes esitatud taotlused menetluskulude väljamõistmiseks (vt käesoleva

otsuse p 8) otsustab tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku

rakendamise seaduse §-st 3 asja lõpulikult lahendav kohus vastavalt asja sisulise lahendamise

tulemustele.

A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik