3-1-1-156-05 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-156-05

Määruse kuupäev

14. veebruar 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott järvesaar ja Eerik

Kergandberg

Kohtuasi

AS S. T. kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve

osakonna liiklustalituse komissari 22. augusti 2005. a määruse

peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2005. a määrus

väärteoasjas nr 2-4/257/05 (4/9-219/05/05)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS S. T., määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

9. jaanuar 2006. a , kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2005. a määrus väärteoasjas nr 2-4/257/05 (4/9-219/05/05)

jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse komissar jättis 22. augusti 2005. a

määrusega rahuldamata menetlusvälise isiku AS S. T. kaebuse liiklustalituse konstaabli tegevuse peale

väärteomenetluse protokolli nr AB 721981 koostamisel.

See protokoll oli koostatud 28. juulil 2005. a V. L. suhtes seoses asjaoluga, et ta samal kuupäeval kell 16. 41

Harju Maakonnas Saku vallas S. alevikus X tee 8 paikneval territooriumil tagurdas otsa seisvale sõiduautole

BMW, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le H. L..

2. AS S. T. esitas 22. augusti 2005. a määruse peale Harju Maakohtule määruskaebuse, mille kohus jättis

3. novembri 2005. a määrusega rahuldamata.

Maakohus leidis, et väärteomenetluse käigus ei ole menetlusvälise isiku AS S. T. õigusi rikutud ja nõustus

kohtuvälise menetleja järeldusega väärteo asjaolude kohta. Kohus selgitas samuti, et vastavalt VTMS §-le 79

ja § 191 p-le 12 ei saa kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel tehtud kohtu

määrust määruskaebe korras vaidlustada.

3. AS S. T. esitas siiski Harju Maakohtu 3. novembri 2005. a määruse peale samale kohtule määruskaebuse,

milles taotles kaebuse põhjendatuks lugemise korral ka Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna

liiklustalituse komissari 22. augusti 2005. a määruse tühistamist. Määruskaebusega mittenõustumisel palus

kaebuse esitaja edastada see lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

4. Harju Maakohus tagastas 22. novembril 2005. a määruskaebuse selle esitajale, selgitades, et VTMS § 79 ja

§ 191 p 12 alusel on määruskaebuse esitamine Harju Maakohtu 3. novembri 2005. a määruse peale

välistatud.

5. AS S. T. esitas siiski maakohtu määruse peale määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule

põhjendusega, et maakohtu seisukoht määruse lõplikkuse kohta on vastuolus VTMS § 79 lg-ga 2, samuti

Põhiseaduse § 24 lg-ga 5.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2005. a määrusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata ja tagastati

esitajale.

Ringkonnakohus leidis, et Harju Maakohus on 3. novembri 2005. a määruses asunud õigele seisukohale, et

vastavalt VTMS §-le 79 ja § 191 p-le 12 ei saa kõnesolevat määrust määruskaebe korras vaidlustada. Kohus

sedastas, et AS S. T. on realiseerinud oma põhiseadusliku õiguse pöörduda õiguste ja vabaduste rikkumise

korral kohtusse. Harju Maakohtu 3. novembri 2005. a määrusega jäi AS S. T. kaebus rahuldamata, sest

väidetavat õiguste rikkumist ei tuvastatud.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

7. Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2005. a määruse peale esitas AS S. T. määruskaebuse Riigikohtule

taotlusega see määrus tühistada ja tagastada kohtuasi ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks. Kaebuse

esitaja on seisukohal, et kuna Harju Maakohtu 3. novembri 2005. a määrus ei ole tehtud VTMS § 79

kohaselt, siis ei ole ka kohaldatav VTMS § 191 p 12. Kaebuses märgitakse, et "juhul kui käesolevas asjas on

kohaldatav VTMS § 191 p 12, siis on võimalik ka ükskõik missuguses teises kaebuses jätta kaebus sisuliselt

kontrollimata ja lahendamata ning edasikaebe välistamiseks tugineda ainult VTMS § 191 lg 12 ja § 79,

millega rikutakse kaebaja Põhiseaduse § 24 lg 5 kohast edasikaebe õigust ja välistatakse kohtulahendite

õigsuse kontroll.".

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 esimese lause kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kohtusse ja § 24 lg 5 kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale

seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Põhiseaduse nimetatud kahe sättega on

igati põhjendatult tagatud kohtusse (sealhulgas ka alama astme kohtu poolt tehtud kohtulahendi peale kaebe

korras kõrgemasse kohtusse) pöördumise võimalus isikuile n.ö enda asjas.

9. Käesolev määruskaebemenetlus on alguse saanud sellest, et AS S. T. asus väärteomenetluse välise isikuna

vaidlustama V. L. suhtes 28. juulil 2005. a koostatud väärteomenetluse protokolli nr AB 721981. Selle

protokolli pinnalt alguse saanud väärteomenetluses on V. L.-l kahtlemata kõik PS § 15 lg 1 esimesest lausest

ja § 24 lg-st 5 tulenevad põhiõigused. Muuhulgas on tal õigus tõstatada küsimust ka sellest, kas AS-le S. T.

kuuluval ja asukohaga Üksnurme tee 8 paikneval territooriumil tuleb järgida liikluseeskirju või võib need

unustada. Samas puudub AS-l S. T. igasugune alus lugeda seda väärteo asja "enda asjaks" nimetatud

põhiõiguste tagatuse mõttes. Ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poolt kohtuasjas nr 3-

4-1-8-05 (RT III 2005, 19, 192) tehtud otsuses on rõhutatud, et Eesti õiguskord ei tunnista üldjuhul kaebuse

esitamist teiste isikute või avaliku huvi kaitseks.

10. Väärteomenetlus koosneb erinevatest menetlustoimingutest ja kahtlemata on võimalik, et mingi

menetlustoiminguga (läbiotsimisega, sündmuskoha vaatlusega) riivatakse ka nende isikute õigusi, kel pole

alust väärteoasja "enda asjaks" nimetada - ehk teiste sõnadega - väärteomenetluse toimingud võivad riivata

ka menetlusväliste isikute õigusi. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ongi seadusandja otsustanud, et

selles väga piiratud ulatuses - vaid puutuvalt menetlustoimingu käigus asetleidnud menetlusvälise isiku enese

õiguste rikkumisse - on tal võimalik väärteomenetluse raames toimida menetluslikult aktiivselt ja vaidlustada

seda õiguserikkumist. Väärteomenetluse puhul tulebki eristada VTMS X peatüki 3. jao 6. jaotises sätestatud

kaebamist kohtuvälise menetleja üksikute toimingute peale ja XII peatüki 1. jaos sätestatud kohtuvälise

menetleja sisulise otsuse peale maakohtule kaebuse esitamist. Menetlusväline isik - seega siis ka AS S. T. -

saab VTMS § 76 lg 1 kohaselt kuni kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni küll vaidlustada kohtuvälise

menetleja tegevust, kuid ei saa VTMS § 114 lg-st 1 tulenevalt vaidlustada kohtuvälise menetleja otsust.

11. VTMS § 76 lg 1 mõtte kohaselt peab menetlusväline isik kohtuvälise menetleja toimingu vaidlustamisel

ära näitama, kuidas ja millist tema õigust on toiminguga rikutud. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et

AS S. T. on oma erinevates kaebustes püüdnud küll tõstatada õigusteoreetilist diskussiooni, kuid ei ole

näidanud ega põhjendanud enda õiguste rikkumist.

12. Arvestades seda, et VTMS X peatüki 3. jao 6. jaotises sätestatud kaebamine kohtuvälise menetleja

üksikute toimingute peale ei kujuta endast mitte väärteoasja ennast puudutava sisulise lahendi vaidlustamist,

tuleb ka VTMS §-s 191 sätestatud edasikaebeõiguse piirangut lugeda igati põhjendatuks. Märkigem

siinjuures, et PS § 24 lg-st 5 ei tulene mitte absoluutset edasikaebeõigust, vaid sätestatakse üksnes võimalus

edasi kaevata seaduses sätestatud korras.

Lähtudes eelmärgitust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1, § 194 lg-st 3 ja §-st 198 jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2005. a määruse väärteoasjas nr 2-

4/257/05 (4/9-219/05/05) muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg