3-1-1-145-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-145-05

Otsuse kuupäev

10. veebruar 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter

Vaher

Kohtuasi

OÜ N. S. R. väärteoasi Veeseaduse § 385 lg 2 ja Välisõhu kaitse

seaduse § 139 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 15. septembri 2005. a otsus väärteoasjas

nr 4-600/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Keskkonnainspektsioon, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

11. jaanuar 2006. a

Istungil osalenud isikud

Keskkonnainspektsiooni esindajad Sulev Rünne ja Mait

Grigorjev ning menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Ain

Alvin

Resolutsioon

1. Jätta kassatsioon rahuldamata ja Tallinna Linnakohtu 15. septembri 2005. a otsus OÜ

N. S. R. väärteoasjas muutmata.

2. Mõista OÜ-le N. S. R. riigieelarvest välja kaitsjatasu 7788 (seitse tuhat seitsesada

kaheksakümmend kaheksa) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnainspektsioon koostas 27. jaanuaril OÜ N. S. R. väärteoprotokolli Veeseaduse § 385 lg 2 ja

Välisõhu kaitse seaduse § 139 lg 2 järgi kvalifitseeritud rikkumiste toimepanemise kohta.

Väärteoprotokolli kohaselt seisnes rikkumine selles, et 7.-10. septembrini 2004. a puhastati Tallinnas

Paljassaare sadama akvatooriumil asuva ujuvdoki poordil olnud laeva "Langeland" tekiehitisi liivapritsiga,

mille tööks vajalik suruõhk saadi OÜ N. S. R. kuuluvast ujuvdokist. Kuna puhastatavad kohad ei olnud

ümbritsetud reoainete õhku ja sadama akvatooriumile paiskumist takistavate kardinatega, paisati välisõhku

reoaineid, mis kandusid Paljassaare sadama akvatooriumile. Sellega rikuti Välisõhu kaitse seaduse § 67 lg-

t 1 ja VeeS § 8 lg 2 p 9.

Vastavalt Välisõhu kaitse seaduse § 67 lg-le 1 peab paiksest saasteallikast välisõhku saasteainete viimiseks

olema välisõhu saasteluba. OÜ-l N. S. R. oli kehtiv välisõhu saasteluba laevade remonttöödeks ujuvdokis, sh

värvimiseks ja laevakorpuse puhastamiseks liivapritsi abil, kuid väljaspool dokki selliste tööde tegemiseks

luba puudus.

Samuti oli osaühingul vee erikasutusluba, kuid selles nähti ette, et saasteained ei tohi merre sattuda ning

ujuvdoki tekile sattunud saasteained tuleb kokku koguda ja utiliseerida. Laeva "X" puhastamisel sattusid aga

saasteained välisõhku ja sealt Paljassaare sadama akvatooriumile. Seega rikkus OÜ N. S. R.

Veeseaduse § 8 lg 2 p 9.

Laev paigutati ujuvdoki poordi ja laevale anti suruõhku OÜ N. S. R. juhatuse liikme ja tehnilise direktori

A. A.-i loal. See tähendab, et A. A. pidi olema teadlik, milliseid töid laeval tehti ja kes neid tegi. Laeva

paigutamine ujuvdoki poordi toimus juriidilise isiku huvides.

Keskkonnainspektsiooni 28. veebruari 2005. a otsusega karistati OÜ-d N. S. R. väärteoprotokollis kirjeldatud

rikkumise eest Veeseaduse (VeeS) § 385 lg 2 järgi 4000 krooni suuruse rahatrahviga ja Välisõhu kaitse

seaduse (VKS) § 139 lg 2 järgi 6000 krooni suuruse rahatrahviga.

2. OÜ N. S. R. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tallinna Linnakohtule, taotledes otsuse

tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist.

Kaebuses väideti, et menetlusalune isik ei ole talle süüks arvatud rikkumisi toime pannud, kuna laeval "X" ei

teinud saasteaineid õhku paisanud töid OÜ N. S. R. Väites, et rikkumise on toime pannud osaühing, tugines

kohtuväline menetleja tundmatuks jäänud isiku ütlustele, mida ei ole aga võimalik kontrollida.

Tõendina asja materjalide juurde võetud 6. septembril 2004. a toimunud paikkondliku ülevaatuse protokoll

koos fototabeliga ja 7. septembril 2004. a toimunud paikkondliku ülevaatuse protokoll koos

videosalvestusega tõendavad küll seda, et keegi töötab laeval liivapritsiga, kuid neist ei nähtu, et töid teeks

OÜ N. S. R.

Kohtuväline menetleja ei ole tõendanud, et õhku ja merre saasteaineid sattus. Kohtuväline menetleja ei ole

täitnud Keskkonnajärelevalve seaduse § 16 lg 2 p-st 3 tulenevat kohustust võtta keskkonnakaitsealastest

nõuetest kinnipidamise kontrollimisel kontrollproove ja teha mõõtmisi. Saasteainete õhku sattumist tõendab

kohtuväline menetleja AS Haltransa kaebusega ja aktsiaseltsi töötaja ütlustega, mille kohaselt kandus AS

Haltransa territooriumile 10. septembril 2004. a tolmupilv. Tolmupilve olemasolu ei ole aga täheldatav

toimikusse lisatud fotodel ega videosalvestusel. Seetõttu ei ole tõendatud, et õhku üldse paiskus saasteaineid

ning et õhku paiskunud saasteainekogused oleksid ületanud teo toimepanemise ajal kehtinud

keskkonnaministri 6. oktoobri 1999. a määruses nr 88 sätestatud koguseid, milleks ei ole nõutav välisõhu

saasteluba. Lisaks kõigele oli osaühingul välisõhu saasteluba olemas.

Kaebuses leitakse, et otsuse väide, mille kohaselt laeva "X" paigutamine remonttööde tegemiseks ujuvdoki

poordi oli osaühingu huvides, on paljasõnaline ja tõendamata. Juhatuse liige A. A. ei ole andnud korraldust

laeval remonttööde tegemiseks ega olnud teadlik, kes ja milliseid töid laeval teeb. Väärteotoimikus ei ole

ühtegi lepingut ega muud tõendit, mis näitaks, et OÜ N. S. R. on võtnud endale kohustuse laeva liivapritsiga

puhastamiseks. Äriühingu juhatuse liige ei pea teadma, mida teevad teise äriühingu töötajad kolmandatele

isikutele kuuluval laeval.

Ekslik on kohtuvälise menetleja seisukoht, et vee erikasutusloa kohaselt ei tohi saasteained merre sattuda.

Välisõhu saasteloa ja keskkonnamemorandumi kohaselt on kindlaks määratud välisõhu saasteallikate

mõjupiirkond, mis ulatub oluliselt Paljassaare sadama akvatooriumile. Välisõhu saasteloaga on lubatud

saasteainete sattumine piirkonda, kust nad omakorda võivad sattuda sadama akvatooriumile.

3. Tallinna Linnakohus rahuldas 15. septembri 2005. a otsusega OÜ N. S. R. kaebuse, tühistas kohtuvälise

menetleja otsuse ja lõpetas väärteoasjas menetluse.

Kohus leidis, et väärteoasjas kogutud tõenditest ei nähtu, kas üldse ja millises koguses saasteaineid õhku

paiskus. Kuigi kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt leidis rikkumine aset 7.-10. septembril 2004. a, ei ole

tõendatud, et ajavahemikul 8.-10. september 2004. a oleks laeval "X" üldse mingisuguseid töid tehtud.

Kohtuväline menetleja on oma otsuses tuginenud lubamatule tõendile, nimelt laeval töötanud tundmatu isiku

ütlustele. Seda isikut ei ole aga tunnistajana üle kuulatud ning pealegi ei või väärteomenetluses VTMS § 33

kohaselt tunnistajat anonüümseks tunnistada.

Väärteoasjas puuduvad igasugused tõendid ja kohtuvälise menetleja otsuses põhistus selle kohta, et laeval

"X" tehti töid keskkonnanõudeid rikkudes OÜ N. S. R. huvides.

Äriregistri väljavõtte kohaselt ei ole A. A. OÜ N. S. juhatuse liige. Väärteoasjas kogutud materjalidest ei

nähtu, et A. A. oleks OÜ N. S. R. juhtivtöötaja, kelle õigusvastane käitumine juriidilise isiku huvides võiks

kaas tuua juriidilise isiku vastutuse. Ka ei olnud A. A. teadlik sellest, mis töid laeval tehakse.

4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Keskkonnainspektsioon, kes palub linnakohtu otsuse

osaliselt tühistada.

Kassaator leiab, et juriidilise isiku vastutuseks vajalikud tingimused on täidetud - tegu on toime pandud

juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides.

Kassaator vaidlustab kohtu seisukohta, et A. A. ei teadnud, et laeval tehakse töid liivapritsiga. Liivapritsiga

laevakorpuse puhastamine tekitab valju iseloomulikku heli ja õhku paiskuvad liiva, vana värvi ja

roostesegused pilved, mis on kaugele näha. Teades, et laeva korpuse puhastamiseks liivapritsiga on nõutav

vee erikasutusluba ja välisõhu saasteluba, ei peatanud A. A. laeval töid ega teavitanud neist

keskkonnainspektsiooni.

Kassatsiooni kohaselt jääb arusaamatuks, kas kohus on hinnanud tõendina videosalvestust ja arvestanud

sellel kajastuvat. Videosalvestuselt on selgelt näha õhku paiskuvad saasteained ja liivapritsiga töötavad

isikud.

Laeva "X" teki puhastamine toimus OÜ N. S. R. kuuluva ujuvdoki välisõhu saasteallikate mõjupiirkonnas

(töötsoonis). Seetõttu saab toimunud teo eest vastutada ainult OÜ N. S. R. kui juriidiline isik, kelle

tööpiirkonnas töid teostati. Osaühing oli täielikult teadlik, et laev "X" asub nende tööpiirkonnas ning

läbiviidavad tööd nõuavad vastavasisulisi lube.

5. Kassatsioonile on kirjaliku vastuse esitanud OÜ N. S. R. kaitsja vandeadvokaat Alice Salumets, kes palub

jätta kaebus rahuldamata ja linnakohtu otsus muutmata.

Vastuses leitakse, et kassatsiooni nõue on ebaselge. Kassaator taotleb linnakohtu otsuse osalist tühistamist,

kuid kassatsioonist ei selgu, mis osas tühistamist taotletakse. Otsuse tühistamise alusena toob kassaator välja

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise, kuid ei selgita, millist kohaldamisele kuuluvat sätet ei ole kohaldatud

või millist kohaldamisele kuuluvat sätet on kohaldatud.

Vastuse esitaja leiab sarnaselt linnakohtule, et kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud teo toimepannud

isikut.

See, et osaühingu dokist anti laevale "X" suruõhku, ei tähenda, et tööde teostajaks oleks olnud osaühing. Ka

videosalvestiselt ei nähtu, et töid oleks teostanud OÜ N. S. R. töötajad.

Vastuse esitajale jääb arusaamatuks kassaatori väide, et kuna laeva "X" teki puhastamine toimus OÜ N. S. R.

kuuluva ujuvdoki välisõhu saasteallikate mõjupiirkonnas, saab toimunud teo eest vastutada ainult OÜ N. S.

R. Saasteallikate mõjupiirkond ehk töötsoon tähendab piirkonda, millele võib saasteloa omaniku tehtavate

tööde tõttu saaste levida. See ei tähenda aga mingil juhul, et igasuguse saaste eest, mis leiab aset kellegi

saasteloas märgitud tööpiirkonnas, peab vastutama saasteloa omanik.

Kohus on õigesti leidnud, et menetleja on tuginenud väärteo toimepanija tuvastamisel vaid anonüümse

tunnistaja ütlustele, mis ei ole aga VTMS § 33 kohaselt väärteomenetluses lubatav tõend. Seega on õige

kohtu seisukoht, et usaldusväärselt ei ole tõendatud, et OÜ N. S. R. on väärteo toime pannud.

RIIGIKOHTU KRIMNAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kuigi kassatsioonis on märgitud, et linnakohtu otsuse tühistamist taotletakse materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise tõttu, puudutavad kassatsioonis esitatud argumendid menetlusõiguslikke küsimusi. Nimelt ei ole

kassatsiooni kohaselt Tallinna Linnakohus kõiki tõendeid objektiivselt hinnanud ja on seetõttu jõudnud

ebaõigele seisukohale, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegude toimepanemine juriidilise isiku huvides

osaühingu juhtivtöötaja poolt ei ole tõendatud.

Kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonis esitatud seisukohad ei anna alust linnakohtu otsuse

tühistamiseks. KarS § 14 lg-st 1 tulenevalt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel väärteo eest,

mille on juriidilise isiku huvides toime pannud tema juhtivtöötaja või organ. Arvestades seda, et paljudes

väärteokoosseisudes kirjeldatud teod, mille eest on ette nähtud ka juriidilise isiku vastutus, on sellised, mida

reeglina ei pane toime juriidilise isiku juhtivtöötaja ega organ, vaid tavatöötajad, on kohtupraktikas

aktsepteeritud ka seda, et teo paneb toime juriidilise isiku tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul või

vähemalt heakskiidul (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. septembri 2004. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-82-

04 - RT III 2004, 24, 263). Selline tegu on ka saasteainete õhku paiskamine ilma vastava loata. Ka

väärteoprotokolli kohaselt ei töötanud liivapritsiga laeval "X" osaühingu juhatuse liige A. A. ise, vaid OÜ N.

S. R. töötajad.

Linnakohus ei pidanud aga tõendatuks, et saasteaineid õhku paisanud töid tegid OÜ N. S. R. töötajad.

Keskkonnainspektsiooni väide, et töid tegid just osaühingu töötajad, põhines laeval väidetavalt olnud

tundmatuks jäänud töötaja ütlustel, mida linnakohus ei pidanud aga lubatavaks tõendiks. Riigikohus nõustub

Tallinna Linnakohtu otsuses märgituga ning peab väärteoasjade menetlemise praktika ühetaolisuse huvides

vajalikuks rõhutada järgmist. Väärteomenetluses lähtutakse tõendite kogumisel ja tõendamisel VTMS § 31

lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse sätetest, arvestades väärteomenetluse erisustega. KrMS § 60 lg-st 1

tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud

üldtuntuks. See tähendab, et ei piisa paljasõnalisest faktiväitest, vaid väide peab olema kontrollitav. Saadud

info vormistamine tõendi kujul ongi vajalik info kontrollitavuse tagamiseks. Selleks, et kasutada

väärteomenetluses mingilt isikult saadud informatsiooni, oleks tulnud see isik menetlusseadustikus sätestatud

korras tunnistajana üle kuulata.

7. Kohtuväline menetleja on ebaõigesti sisustanud ka nõuet, et tegu peab olema toime pandud vähemalt

juriidilise isiku juhtivtöötaja või organi käsul või heakskiidul. Nimelt on väärteoprotokollis märgitud, et

osaühingu juhatuse liikme A. A.-i loal ja juriidilise isiku huvides toimus laeva "X" paigutamine ujuvdoki

poordi. Juriidilise isiku huvides peab aga olema toime pandud koosseisupärane tegu, milleks ei olnud laeva

paigutamine ujuvdoki poordi, vaid saasteainete paiskamine õhku ilma välisõhu saasteloata ja vee

erikasutusloata.

Lisaks on väärteoprotokollis esitatud väide, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides, väärteoprotokollis

põhjendamata, mistõttu ei ole see kontrollitav ning menetlusalusel isikul ole võimalik end selle vastu kaitsta.

8. Ekslik on ka kassaatori seisukoht, mille kohaselt saab saasteainete ilma loata õhku paiskamise eest

vastutada ainult OÜ N. S. R., kuna saasteineid õhku paiskavaid töid tehti osaühingu tööpiirkonnas. Väärteo

eest vastutab KarS § 2 lg 2 ja § 23 tulenevalt ainult selle toime pannud isik, seega isik, kes ilma vastava loata

saasteaineid õhku paiskas.

9. Eelnevast tulenevalt ei esine käesolevas asjas VTMS §-s 175 sätestatud kohtuotsuse kassatsiooni korras

tühistamise aluseid ning VTMS § 174 p 1 järgi tuleb Tallinna Linnakohtu otsus jätta muutmata ja kassatsioon

rahuldamata. Kuna sellega jäetakse muutmata otsus, millega lõpetati menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel,

tuleb menetlusaluse isiku kasuks riigieelarvest mõista välja kaitsjale makstud tasu 7788 krooni.

Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Peeter Vaher