3-1-1-159-05 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-159-05

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 9. veebruar 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 16. novembri 2005. a määrus nr 2-

1/852/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J. L. esindaja vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti

määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

9. jaanuar 2006. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 16. novembri 2005. a määrus tühistamata.

2. J. L. esindaja vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti määruskaebus jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J. L. esitas Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteoteate, milles taotles kriminaalmenetluse alustamist KarS

§-de 203, 257 ja 289 tunnustel korteriühistu (KÜ) X juhatuse liikmete suhtes seoses tema vara

kahjustamisega katuse läbijooksu tõttu, ebaseadusliku tegevuse ja põhjendamatu ning kelmusliku laenu

võtmisega. Põhja ringkonnaprokuröri abi I. Kanelskaja jättis 4. augustil 2005. a kriminaalmenetluse

alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. J. L. esitas edasikaebuse Riigiprokuratuuri.

2. Riigiprokurör Anna Kasesalu 9. septembri 2005. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Määruses märgiti,

et kaebus on põhjendamatu ja selles toodud vastuväited ei anna alust kriminaalmenetluse alustamiseks J. L.

kuriteoteate alusel.

3. J. L. esitas Riigiprokuröri määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse, milles taotles

kriminaalmenetluse alustamist KÜ X juhatuse liikmete suhtes KarS §-de 203, 257 ja 289 tunnustel. Kaebuse

kohaselt kuritarvitasid korteriühistu juhatuse liikmed oma õigusi - üldkoosolekute kokkukutsumisel ja

läbiviimisel varjati korteriühistu liikmete eest ühistu dokumente, juhatuse liikmed ei ole oma ülesandeid

nõuetekohaselt täitnud ega oma tegevust avalikustanud, toimunud on finantsrikkumised, ühistu liikmete

allkirju on võltsitud, on esitatud alusetuid arveid ning korteriühistu juhatuse liikmed on üritanud oma

isiklikke kulusid katta korteriühistu liikmete arvel.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 16. novembri 2005. a määrusega jäeti kaebus läbi vaatamata, sest J. L. ei olnud

KrMS § 208 lg 1 mõttes õigustatud seda isiklikult esitama, vaid võinuks kaebuse esitada üksnes advokaadi

vahendusel.

5. J. L. esitas 21. novembril 2005. a Tallinna Ringkonnakohtule taotluse võimaldada talle maksevõimetuse

tõttu riigi kulul õigusabi, esitamaks määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 16. novembri 2005. a määruse

peale. Samuti taotles J. L. selle määruse vaidlustamise tähtaja pikendamist seoses õigusabi küsimuse

otsustamisega.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2005. a määrusega rahuldati J. L. taotlus ja võimaldati talle riigi

kulul õigusabi. Ringkonnakohus leidis, et J. L. näol on tegemist maksejõuetu isikuga, sest tema sissetulekust

piisab üksnes tema toimiva elukorralduse minimaalseks tagamiseks. Ringkonnakohus märkis, et tagamaks J.

L.le määruskaebuse esitamise õiguse realiseerimist, tuleb talle määrata riigi õigusabi.

7. J. L. esindaja vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti esitas 14. detsembril 2005. a Riigikohtule

määruskaebuse, milles taotleb määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist, Tallinna Ringkonnakohtu

16. novembri 2005. a määruse tühistamist ja J. L. kaebuse Riigiprokuratuuri 9. septembri 2005. a määruse

peale Tallinna Ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks saatmist. Kaebuse esitaja märgib, et J. L.

osunduse kohaselt toimusid korteriühistus, mille liikmeks ta on, juhatuse poolsed rahalised kuritarvitused ja

võltsiti ühistu üldkoosoleku protokolle. Erinevalt Põhja Ringkonnaprokuratuuri avaldatud seisukohast, ei saa

J. L. kaebuse esitaja arvates oma õigusi (võltsimiste ja rahaliste kuritarvituste osas) tsiviilkorras kaitsta.

Esindaja hinnangul on käesolevas asjas olemas alused kriminaalmenetluse alustamiseks.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Vaatamata asjaolule, et J. L. esindaja esitas määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 16. novembri 2005. a

määruse peale KrMS § 387 lg-s 1 sätestatud 10 päevast tähtaega rikkudes, puudub käesoleval juhul

Riigikohtu kriminaalkolleegiumil vajadus hinnata taotlust menetlustähtaja ennistamiseks.

Kriminaalkolleegium väljendas 15. mai 2002. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-62-02 (RT III 2002, 16, 188)

punktis 6 seisukohta, et kui esimese astme kohus võtab apellatsioonkaebuse vastu ja saadab selle edasi

ringkonnakohtusse, siis on kaebuse esitamine loetud kohtu poolt tähtaegseks ja sellisena saavad seda mõista

ka menetlusosalised. Seega ka käesolevas kohtuasjas, kus ringkonnakohus võttis J. L. esindaja

määruskaebuse vastu ja saatis selle edasi Riigikohtule, loeb kohus määruskaebuse esitatuks tähtaegselt.

9. Kriminaalkolleegium on varasemates lahendites märkinud, et kuigi KrMS § 37 lg-s 1 sätestatu kohaselt

saab kannatanust rääkida vaid kriminaalmenetluse raames, tuleb KrMS § 38 lg 1 p-s 1 ja §-des 207 ja 208

sätestatud kaebeõiguse subjektina lugeda kannatanuks ka sellist kriminaalmenetluse välist isikut, kes leiab, et

kuigi talle on kuriteoga tekitatud kahju, on kriminaalmenetlus põhjendamatult lõpetatud või jäetud hoopis

alustamata. Kuigi kõnealusel kannatanul KrMS § 38 lg 1 p-s 1 ja §-des 207 ning 208 sätestatud kaebeõiguse

subjektina ei ole kõiki KrMS § 38 lg-s 1 toodud kannatanu õigusi, tuleb kaebeõigus tagada talle täies mahus

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused kohtuasjades nr 3-1-1-134-04, p 8, RT III 2005, 4, 32; nr 3-1-1-

40-05 p 5, RT III 2005, 16, 165; nr 3-1-1-42-05 p 10, RT III 2005, 15, 149). Vastavalt KrMS §-le 208 on

isikule, kes ei nõustu Riigiprokuratuuri määrusega kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta, kaebeõigus

tagatud, kuid see on võimalik üksnes advokaadi vahendusel. Käesolevas asjas on J. L. esitanud Tallinna

Ringkonnakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri määruse peale omakäeliselt ja ringkonnakohus on selle

16. novembri 2005. a määrusega põhjendatult läbi vaatamata jätnud. Seetõttu jätab Riigikohus J. L. esindaja

taotluse Tallinna Ringkonnakohtu 16. novembri 2005. a määruse tühistamiseks rahuldamata.

10. Riigikohtule esitatud määruskaebusele on J. L. esindaja lisanud kaebuse Tallinna Ringkonnaprokuratuuri

9. septembri 2005. a määruse peale ning taotlenud selle läbivaatamiseks saatmist Tallinna

Ringkonnakohtusse. Ilmselt on advokaat pidanud silmas Riigiprokuratuuri 9. septembri 2005. a määrust.

Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et see kaebus on hinnatav KrMS § 208 lg-s 1 sätestatud kaebusena,

mis oleks tulnud otse esitada ringkonnakohtule aga mitte Riigikohtule.

Kujunenud olukorras on J. L. esindajal võimalus esitada samas küsimuses ringkonnakohtule uus kaebus.

Samas tuleb taotleda ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruse

punkti 6 kohtuasjas nr 3-1-1-81-05, RT III 2005, 26, 266).

11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 388 lg-st 4 ja § 361 p-st 1, jätab Riigikohus J. L. esindaja

määruskaebuse rahuldamata.

Lea Kivi, Ott Järvesaar, Peeter Vaher