3-2-1-166-05 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-166-05

Määruse kuupäev

Tartu, 9. veebruar 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

S.K hagi kohtutäitur E.V, OÜ B, AS-i E ja A.K vastu

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja omandiõiguse

tunnustamiseks ning A.K vastuhagi S.K vastu omandiõiguse

tunnustamiseks ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust

valdusest.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 9. septembri 2005. a kohtumäärus

tsiviilasjas nr 2-2/1337/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.V erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

16. jaanuar 2006. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta E.V erikaebus rahuldamata ja Tallinna

Ringkonnakohtu 9. septembri 2005. a määrus tsiviilasjas nr 2-

2/1337/05 muutmata.

2. Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22. detsembril 2003. a esitas S.K hagi kohtutäitur E.P (alates 31. augustist 2004. a V) vastu

17. septembril 2001. a toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ning omandiõiguse

tunnustamiseks. 12. mail 2004. a esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, milles palus kaasata protsessi

kostjana A.K. 4. juuni 2004. a määrusega kaasas Tallinna Linnakohus sissenõudja OÜ P õigusjärglase

OÜ B kostjana menetlusse. 19. juulil 2004. a esitas A. K vastuhagi S K vastu omandiõiguse

tunnustamiseks ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. 24. jaanuari 2005. a määrusega

kaasas linnakohus protsessi kolmanda isikuna arvamuse andmiseks Tallinna linna.

20. mai 2005. a eelistungil esitas kohtutäitur E. V kohtule vastuhagi S. K, OÜ B ja AS-i E vastu 77

261 krooni 31 sendi väljamõistmiseks ja taotluse AS-i E protsessi kaasamiseks kostjana. Kohtutäitur

palus kohustada nimetatud isikuid tagastama kohtutäiturile 17. septembri 2001. a enampakkumiselt

saadud raha. Kui enampakkumine tühistatakse, siis peavad kostjad raha tagastama. Seega oleks

otstarbekas põhihagi ja vastuhagi menetleda koos, kuna see võimaldab asja õigemat ja kiiremat

läbivaatamist. Täitemenetlust saaks algatada kohe, ilma et peaks algatama uusi tsiviilasju kostjatelt

raha tagasinõudmiseks.

2. 2. juuni 2005. a määrusega keeldus Tallinna Linnakohus kohtutäitur E. V vastuhagi vastuvõtmisest

vastuhagina, kuna vastuhagiavaldus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 153

sätestatud vastuhagi tingimustele. TsMS § 153 punkti 3 järgi võtab kohus vastuhagi menetlusse, kui

vastuhagi ja põhihagi on vastastikuses seoses ja nende ühine läbivaatamine võimaldab asja kiiremat

ja õigemat läbivaatamist. Praegusel juhul on küll olemas põhihagi ja vastuhagi vahel vastastikune

seos, kuid nende ühine läbivaatamine asja kiiremat ja õigemat läbivaatamist ei võimalda. Ei saa ka

eeldada, et S. K, OÜ B ja AS E ei täida vabatahtlikult võimalikust põhihagi rahuldavast

kohtulahendist ja seadustest tulenevaid kohustusi.

3. E. V esitas linnakohtu määruse peale erikaebuse. Linnakohus on ebaõigesti leidnud, et vastuhagi ja

hagi ühine läbivaatamine ei võimalda asja kiiremat ja õigemat läbivaatamist. Põhihagi võimalik

rahuldamine enampakkumise tühistamisega ei lahenda tsiviilvaidlust tervikuna, kuna lahendamata

jäävad enampakkumisest tulenevad rahalised nõuded, mille rahuldamiseks peab apellant vastuhagi

vastuvõtmata jätmise korral esitama hagid eraldi menetluses. Tunnustushagi esitamise eesmärgiks ei

ole enamasti õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamine, vaid tehingu järgi saadu tagastamine.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis erikaebuse rahuldamata. Vastuhagi menetlusse võtmise alused

sätestab TsMS § 153, mille kohaselt võtab kohus vastuhagi menetlusse, kui vastuhagi on suunatud

põhihagi tasaarvestamisele (p 1), kui vastuhagi välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise

(p 2) ning vastuhagi ja põhihagi vahel on vastastikkune seos ja nende ühine läbivaatamine võimaldab

asja õiget ja kiiremat läbivaatamist (p 3). E. V vastuhagi puhul ei ole täidetud mitte ükski vastuhagi

vastuvõtmise tingimus. OÜ B ja AS E on menetluses kostjad. Seega puudub seadusest tulenev alus

nende vastu vastuhagi esitamiseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. E. V esitas Tallinna Ringkonnakohtu 9. septembri 2005. a määruse peale erikaebuse, milles palub

linnakohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ja teha uue määruse.

Tuginedes TsMS § 151 lg-le 1, on ringkonnakohus jätnud õigesti jõusse vastuhagide vastuvõtmisest

keeldumise OÜ B ja AS-i E vastu, kohaldanud seda aga vääralt S. Ki suhtes. S. K on asjas hageja.

Ringkonnakohus ei ole arvestanud TsMS § 75, mis lubab hagi esitada ühiselt mitme kostja vastu,

kuid iga hageja või kostja esineb protsessis teise poole suhtes iseseisvalt.

Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 330 lg-t 6 koosmõjus TsMS § 302 lg-ga 9 ning jätnud

vastamata kassaatori väidetele S. K vastu esitatud vastuhagi vastuvõtmiseks eelduste olemasolu

kohta.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Tsiviilkolleegium leiab, et erikaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks.

7. Kohtutäitur E. V on enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude menetluses esitanud enda nimel

vastuhagi enampakkumise võimaliku tühistamise korral enampakkumisest saadud raha tagastamiseks.

Kolleegium on seisukohal, et sellise vastuhagi esitamiseks puudub kohtutäituril õigustatud huvi. Kui

kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks, siis vastavalt alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiva

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 98 lg-le 4, kui omandaja on tasunud enampakkumise hinna ning

sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud põhjustel omandit ei tekkinud, võib omandaja esitada sissenõudja

vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Nõudeõigus kuulus enampakkumise kehtetuks

tunnistamise järel ka enne 1. jaanuari 2006. a asja uuele omanikule (vt Riigikohtu 17. mai 2005. a

otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-49-05 (RT III 2005, 18, 191)), seega A. K, mitte kohtutäitur E. V.

8. Kohtutäituri vahendusel täidetakse võlgniku kohustust sissenõudjale. Tallinna Linnakohtu

menetluses olevas S.K hagis kohtutäitur E.V, OÜ B, AS-i E ja A.K vastu enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks ja omandiõiguse tunnustamiseks ning A.K vastuhagis S.K vastu omandiõiguse

tunnustamiseks ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest tehtav kohtulahend kehtib hageja

ja kostjate vahelises suhtes.

Riigikohus on oma 24. detsembri 2002. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-153-02 (RT III 2003, 2, 25)

leidnud, et riik on andnud sissenõudja käsutusse võimaluse nõuda tasumata võlg sisse täitevorgani, st

(kohtu)täituri kaudu. Täitur korraldab avaliku menetluse - täitemenetluse - ja annab sellest saadud

raha sissenõudjale üle.

Kui kohus teeb otsuse enampakkumise kehtetuks tunnistamise kohta, ei tulene sellest, et kohtuotsuse,

seega enampakkumise kehtetuks tunnistamisest tulenevad nõuded, peaks täitma kohtutäitur E. V.

9. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et ekslik on erikaebuse väide, mille kohaselt tunnustushagi

esitamise eesmärgiks ei ole üldjuhul õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamine, vaid tehingu

järgi saadu tagastamine. Nimetatud hagi esitatakse eelkõige õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks, hagi üheks kaugemaks eesmärgiks võib olla ka tehingu järgi saadu tagastamine (vt

Riigikohtu 2. novembri 2005. a tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-05 ( RT III 2005, 38,

371), 1. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 (RT III 2005, 22, 224), 26. aprilli 2005. a otsus

tsiviilasjas 3-2-1-39-05 (RT III 2005, 15, 155); 3. märtsi 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-04 (RT

III 2004, 8, 90)).

Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik