3-2-1-169-05 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-169-05

Määruse kuupäev

Tartu, 7. veebruar 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

K.T hagi A.S vastu 21 250 krooni saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 8. septembri 2005. a määrus tsiviilasjas

nr 2-2-253/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.T erikaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Erikaebuse esitaja K.T (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

16. jaanuar 2006. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 8. septembri 2005. a määrus

ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Erikaebus rahuldada.

3. Tagastada K.T 23. septembril 2005. a erikaebuselt tasutud

kautsjon, 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.T esitas 22. juunil 1998. a Narva Linnakohtule hagi A.S vastu 21 250 krooni saamiseks.

2. Narva Linnakohus lõpetas 28. novembri 2002. a määrusega enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 217 p 7 alusel asja menetluse kostja surma tõttu.

Kohtumääruse põhjenduste kohaselt esitas L.T 26. septembril 2002. a kohtusse avalduse asja

menetluse lõpetamiseks kostja surma tõttu. Surmatunnistuse kohaselt suri A. S xx. xxxxxxxxxx

xxxx. a. Kohus teavitas hagejat 2. oktoobril 2002. a L. T avaldusest ja palus esitada selle kohta oma

arvamuse ning teatada kohtule, kas ta teab, kes on kostja õigusjärglane. Hageja kohtule ei vastanud.

3. K. T esitas 28. märtsil 2005. a linnakohtu määruse peale avalduse, milles palus ennistada

erikaebuse esitamise tähtaja. Avalduse kohaselt ei saanud hageja oma edasikaebe õigust realiseerida,

sest talle ei ole teatatud menetluse lõpetamiseks esitatud avaldusest ega Narva Linnakohtu

28. novembri 2002. a määrusest.

4. Narva Linnakohtu 22. aprilli 2005. a määrusega jäeti K. T avaldus erikaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt pole erikaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks mõjuvat põhjust. Hagejale saadeti 2. oktoobril 2002. a kiri kostja surma kohta ja paluti

anda arvamus ning teatada, kes on kostja õigusjärglased. Hageja kohtule ei vastanud. Hagejale saadeti

ka määrus tsiviilasja menetluse lõpetamise kohta. Kuivõrd kiri ja määrus saadeti hagejale

hagiavalduses märgitud aadressil, loetakse need enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 31 lg-te 1

ja 2 järgi kätteantuks. Hageja tutvus 4. märtsil 2005. a tsiviilasja toimikuga, kuid avalduse tähtaja

ennistamiseks esitas alles 28. märtsil 2005. a. Kui ka eeldada, et hageja sai menetluse lõpetamise

määrusest teada alles 4. märtsil 2005. a, oli avalduse esitamise ajal 10-päevane edasikaebe tähtaeg

möödunud.

5. K. T esitas linnakohtu määruse peale erikaebuse Viru Ringkonnakohtusse, paludes linnakohtu

määruse tühistada. Erikaebuse kohaselt sai ta linnakohtu määruse kätte alles 14. märtsil 2005. a ning

esitas erikaebuse 24. märtsil 2005. a, mis saabus kohtusse 28. märtsil 2005. a. Seega esitas hageja

erikaebuse tähtaegselt. Hageja ei saanud esitada erikaebust enne 24. märtsi 2005. a seadusliku

takistuse tõttu, sest ta oli 7. märtsist kuni 1. aprillini 2005. a ambulatoorsel ravil Narva Linnahaiglas.

Hageja esitas erikaebuse esimesel võimalusel, s.o 7 päeva enne ravi lõppemist.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Viru Ringkonnakohus jättis 8. septembri 2005. a määrusega erikaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus muutis linnakohtu määrust põhjenduste osas. Ringkonnakohtu määruse kohaselt

tuleb enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 45 lg 3 järgi üheaegselt tähtaja ennistamise

avaldusega teha ka protsessitoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Kuivõrd K. T ei

ole esitanud koos tähtaja ennistamise avaldusega erikaebust, siis tuleb tema avaldus tähtaja

ennistamiseks jätta rahuldamata. K. T avaldust ei saa lugeda erikaebuseks. Eeltoodust tulenevalt ei

pidanud ringkonnakohus vajalikuks vastata erikaebuse põhjendustele.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Erikaebuses palub K. T ringkonnakohtu määruse täies ulatuses tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Erikaebuse kohaselt rikkus ringkonnakohus enne

1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 45 lg-t 1. Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et K. T ei ole

esitanud linnakohtule erikaebust. Erikaebus esitati 28. märtsil 2005. a koos tähtaja ennistamise

avaldusega ning viidatud dokumentide kohtusse jõudmine kajastub ka Narva Linnakohtu

dokumendiregistris.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

9. Protsessitähtaja ennistamise kord oli sätestatud enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS §-s 45.

Selle sätte lg 1 kohaselt võib kohus seaduses kindlaks määratud protsessitähtaja ennistada, kui see on

kaalukatel põhjustel mööda lastud. Sama sätte lg-st 3 tuleneb, et üheaegselt tähtaja ennistamise

avalduse esitamisega tuleb teha protsessitoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse.

10. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et K. T ei järginud enne 1. jaanuari 2006. a

kehtinud TsMS § 45 lg-s 3 sätestatut. Ringkonnakohus ei ole olnud piisavalt hoolikas ja on jätnud

enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 95 lg-t 1 rikkudes tähelepanuta toimikus olevad tõendid,

mis viitavad sellele, et K. T pöördus linnakohtusse protsessitähtaja ennistamiseks enne 1. jaanuari

2006. a kehtinud TsMS § 45 lg-s 3 sätestatut järgides. Ringkonnakohtu toimikus on väljatrükk Narva

Linnakohtu dokumendiregistri kirjest nr 487300 (ringkonnakohtu toimik, lk 9), millest nähtub, et

linnakohtus on 28. märtsil 2005. a registreeritud K. T erikaebus Narva Linnakohtu 28. novembri

2002. a määruse peale (registreerimisnumber 2634). Narva Linnakohtu toimikusse lisatud K. T

tähtaja ennistamise avaldus on registreeritud linnakohtus 28. märtsil 2005. a registrinumbri 2633 all

(linnakohtu toimik, lk 27). Eeltoodust võib järeldada, et 28. märtsil 2005. a esitas K. T linnakohtusse

kaks dokumenti: nii tähtaja ennistamise avalduse kui ka erikaebuse, mis registreeriti erinevate

registreerimisnumbrite all.

11. Kolleegium märgib, et ka siis, kui avaldaja taotles esimese astme kohtus protsessitähtaja

ennistamist enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 45 lg-s 3 sätestatud nõudeid rikkudes, tulnuks

ringkonnakohtul teha avaldajale ettepanek puuduoleva protsessidokumendi esitamiseks.

12. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul kõigepealt võtta seisukoht, kas hageja on mööda

lasknud erikaebuse esitamise tähtaja. Seejuures tuleb lähtuda enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS

§ 300 lg-st 5, mille järgi oli kohtumääruse peale õigus edasi kaevata kümne päeva jooksul määruse

avalikult teatavaks tegemisest. Kui määrus tehti pooli kohtusse kutsumata, arvestatakse kaebuse

esitamise tähtaega määruse kätteandmisest. Kui erikaebus on esitatud tähtaegselt, siis tuleb seda

menetleda ja puudub alus erikaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kui kaebust pole tähtajaks

esitatud, siis tuleb võtta seisukoht, kas erikaebus esitati koos tähtaja ennistamise avaldusega

linnakohtule või mitte ja viimasel juhul teha avaldajale ettepanek erikaebuse esitamiseks. Seejärel

tuleb vastata erikaebuse põhjendustele. Erikaebuse kohaselt esitas K. T erikaebuse Narva Linnakohtu

28. novembri 2002. a määruse peale 24. märtsil 2005. a seetõttu, et ta sai viidatud määruse kätte

14. märtsil 2005. a. Asja materjalidest ei nähtu, et K. T oleks teatatud Narva Linnakohtu

28. novembri 2002. a määruse teatavakstegemisest või et see oleks talle kätte antud.

13. Kolleegium juhib tähelepanu, et enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 212 lg 1 p 7 kohaselt

tuleb kirjalikus määruses muu hulgas märkida määruse peale edasikaebamise kord ning tähtaeg.

Narva Linnakohtu 28. novembri 2002. a määruse resolutsioonis (linnakohtu toimik, lk 25) on

märgitud: "Määruse peale võib esitada erikaebuse Viru Ringkonnakohtusse Narva Linnakohtu kaudu

10 päeva jooksul." Selliselt ei vasta nimetatud resolutsioon seaduse nõuetele, sest sellest ei nähtu,

millisest hetkest algab resolutsioonis viidatud edasikaebamise tähtaeg. Kolleegium jääb 12. mai

2004. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-68-04 (RT III 2004, 14, 179) väljendatud seisukoha juurde, et

edasikaebamisõiguse teostamise võimaldamiseks peab edasikaebamise tähtaeg nähtuma konkreetsest

kohtulahendist.

P. Jerofejev, H. Jõks, T. Tampuu