3-3-1-4-06 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-4-06

Määruse kuupäev

6. veebruar 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Harri

Salmann

Kohtuasi

AS XXX ja AS XXXXXX kaebused majandus- ja

kommunikatsiooniministri kohustamiseks teha Vabariigi

Valitsusele ettepanek Lennusadama akvatooriumi piiride

määramiseks ning majandus- ja kommunikatsiooniministri ja

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri

tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 13. detsembri

2005. a määrus haldusasjas nr 2-3/1027/05

Menetluse alus Riigikohtus

AS XXXXXX erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada AS XXXXXX erikaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 13. detsembri 2005. a määrus

haldusasjas nr 2-3/1027/05 ning saata AS XXXXXX erikaebus menetlemiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on AS XXX ja AS XXXXXX kaebused majandus- ja

kommunikatsiooniministri kohustamiseks teha Vabariigi Valitsusele ettepanek Lennusadama

akvatooriumi piiride määramiseks ning majandus- ja kommunikatsiooniministri ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Tallinna

Halduskohus liitis 17. jaanuari 2005. a määrusega kaebused ühes menetluses läbivaatamiseks

(haldusasi nr 3-2006/2004).

Kohtuistung asjas toimus 4. oktoobril 2005. Kaebajate esindajana ilmus kohtuistungile Eduard

Neiman, kes esitas TsMS § 85 lg 1 p-s 7 nõutud õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult

tunnustatud õppekava läbimise tõendamiseks kohtule NSVL KGB F. E. Dzeržinski nimelise Kõrgema

Kooli poolt temale 21. juulil 1989. a välja antud diplomi.

2. Tallinna Halduskohus asus 4. oktoobri 2005. a kohtuistungi protokolli kantud määruses

seisukohale, et kaebajate esindaja TsMS § 85 lg 1 p 7 nõuetele vastavuse kontrollimiseks tuleb koopia

esitatud diplomist saata kvalifikatsiooni vastavuse kindlaksmääramiseks Eesti ENIC/NARIC

Keskusesse. Eelnevast tulenevalt lükkas kohus protokollilise määrusega asja läbivaatamise TsMS

§ 177 lg 1 p 8 alusel edasi, määrates uueks kohtuistungi toimumise ajaks 3. märtsi 2006 kell 14.00.

3. AS XXXXXX esitas ringkonnakohtule erikaebuse, leides, et kohus rikkus TsMS § 177 lg-st 4

tulenevat nõuet vormistada kirjalikult määrus, millega lükatakse asja läbivaatamine edasi pikemaks

ajaks kui kolm kuud. HKMS § 5 lg 1 alusel on TsMS § 177 lg 4 kohaldatav ka

halduskohtumenetluses. Erikaebuse esitaja leidis, et halduskohus kohaldas ebaõigesti Vabariigi

Valitsuse 6. juuni 2005. a määrust nr 120 "Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit

1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus". Nimetatud määruse § 5 alusel pidanuks

halduskohus lugema E. Neimani kvalifikatsiooni vastavaks magistrikraadile. Ükski õigusakt ei

sätesta Eesti ENIC/NARIC Keskuse tõendi õiguslikku tähendust. Samuti viivitab Tallinna

Halduskohus ebaseaduslikult haldusasja läbivaatamisega, rikkudes HKMS § 13 lg-st 1 tulenevat

nõuet vaadata haldusasi üldjuhul läbi kahe kuu jooksul nõuetekohase kaebuse vastuvõtmisest arvates.

Erikaebuse esitaja arvates tunnistab haldusasja menetluse venimine asja menetleva halduskohtuniku

erapoolikust.

Erikaebuse esitaja palus halduskohtu määruse vaidlustatud osas tühistada ja teha asjas uus määrus,

millega määrata kindlaks E. Neimani kvalifikatsiooni vastavus ning kohustada Tallinna Halduskohut

määrama haldusasjas kindlaks eelistungi kuupäev HKMS § 13 lg-s 1 sätestatud tähtaega arvestades.

Samuti palus erikaebuse esitaja saata asi esimese astme kohtule menetlemiseks teises koosseisus.

4. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium tagastas 13. detsembri 2005. a määrusega

erikaebuse läbivaatamatult. Kohus leidis, et vastavalt HKMS § 5 lg-le 2 ei võimalda

halduskohtumenetluse erisused esitada kaebust kohtu määrusele, millega lükatakse asja arutamine

edasi enam kui kolme kuu võrra. Sellise erikaebuse läbivaatamine, s.o hindamine, kas kohus lükkas

asja edasi põhjendamatult pikaks ajaks, oleks praktiliselt võimatu. Halduskohtumenetluse

põhimõtteid (uurimispõhimõte, vajadusel aktiivne täiendavate tõendite kogumine ja asjaolude

väljaselgitamine, põhjalik ja üldjuhul kirjalik eelmenetlus ning asja katkestamatu lahendamine ühel

kohtuistungil) arvestades on halduskohtunikul asja läbi vaadates lai kujundamisruum. Kõrgema kohtu

sekkumine sellesse enne asja sisulist läbivaatamist peab olema piiratud ning vastavad võimalused

peaksid tulenema HKMS-st. Asudes hindama, kas esimese astme kohus lükkas asja arutamise edasi

põhjendatult, sekkub ringkonnakohus ilma HKMS-st tuleneva aluseta esimese astme kohtuniku

kaalutlusõigusesse ning võib takistada asja õiget läbivaatamist.

Lisaks ei ühti TsMS § 177 lg-s 4 ettenähtud aeg (kolm kuud) HKMS § 13 lg-s 1 sätestatuga, mille

kohaselt tuleb asi läbi vaadata kahe kuu jooksul. See viitab TsMS vastava regulatsiooni

halduskohtumenetlusse mittesobivusele. Seda tõlgendust ei lükka ümber ka asjaolu, et kohtud ei ole

töökoormuse tõttu võimelised HKMS § 13 lg-s 1 ettenähtud tähtajast kinni pidama.

Eelnevast tulenevalt asus ringkonnakohus seisukohale, et TsMS § 177 lg-tes 4 ja 5 sisalduv

halduskohtumenetlusele ei laiene ning erikaebus tuleb tagastada läbivaatamatult. Kohus märkis, et

kui menetlusosaline on seisukohal, et kohus põhjendamatult venitab asja läbivaatamisega, on tal

õigus esitada taotlus distsiplinaarmenetluse alustamiseks. Seega ei ole menetlusosalise õigused

halduskohtumenetluses jäänud kaitseta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. AS XXXXXX palub erikaebuses Riigikohtul teha uus määrus asja uueks läbivaatamiseks

saatmata. Erikaebuse esitaja leiab, et ringkonnakohus rikkus oluliselt HKMS § 5, § 13 lg-t 1 ja § 31

lg-t 3 ning TsMS § 3 ja § 177 lg-t 4. AS XXXXXX on seisukohal, et kuna HKMS ei reguleeri

olukorda, kus kohus lükkab asja läbivaatamise edasi pikemaks ajaks kui kolm kuud, siis tuleb HKMS

§ 5 alusel kohaldada TsMS § 177 lg-d 4 ja 5. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta arvab, et

ei ole võimeline hindama, kas halduskohus lükkas asja läbivaatamise pikaks ajaks edasi põhjendatult.

Erikaebuse esitaja arvates ei ole antud juhul tegemist olukorraga, kus HKMS-st ei tulene alust

määruse vaidlustamiseks, vaid vastav alus tuleneb HKMS § 5 ning TsMS § 177 lg 5 koosmõjust.

Erikaebuse esitaja arvates ei vasta õigusriigi põhimõtetele ringkonnakohtu järeldus, et

halduskohtunikul on asja läbivaatamisel lai kujundamisruum ning puudub vastav kontroll kohtuniku

tegevuse üle.

6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaidleb kirjalikus vastuses erikaebusele vastu

ning palub jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Vastustaja leiab, et HKMS

§ 31 lg 3 kohaselt on poolel ja kolmandal isikul õigus esitada halduskohtule eraldi dokumendina

vormistatud määruse peale erikaebus, kui see õigus on HKMS-s ette nähtud. Erikaebuse esitamist

määruse peale, millega kohus lükkas asja läbivaatamise edasi, HKMS ette ei näe, seega on HKMS-s

erikaebuse esitamise õigust piirav säte olemas. Isegi kui TsMS § 177 lg-d 4 ja 5 oleksid

halduskohtumenetluses kohaldatavad, ei oleks AS XXXXXX erikaebus lubatav, sest TsMS § 177 lg 5

kohaselt võib menetlusosaline asja läbivaatamise edasilükkamise määruse peale esitada erikaebuse,

kui ta leiab, et asja arutamine lükati edasi põhjendamatult pikaks ajaks. AS XXXXXX ei ole aga

vaidlustanud asja läbivaatamise edasilükkamise pikkust, vaid asjaolu, et kohus jättis määruse

kirjalikult vormistamata. Ka kohtuistungil ei avaldanud erikaebuse esitaja vastuväiteid asja

läbivaatamise uue aja suhtes. Asja võimalikult kiire ja seaduses sätestatud tähtaja jooksul

läbivaatamise nõue ei ole absoluutne, sest on ka teised põhimõtted ja nõuded, millest kohus peab

juhinduma ja mida arvestama.

7. AS XXX toetab kirjalikus vastuses AS XXXXXX erikaebust ja palub selle rahuldada.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Asjas on vaidlus selle üle, kas kohtumäärus, millega halduskohus lükkab asja läbivaatamise edasi

pikemaks ajaks kui kolm kuud, tuli kuni 31. detsembrini 2005 kehtinud TsMS § 177 lg 4 alusel

vormistada kirjalikult ning kas selle määruse peale võis menetlusosaline TsMS § 177 lg 5 alusel

esitada erikaebuse ringkonnakohtule või mitte. Ringkonnakohus asus seisukohale, et nimetatud sätted

halduskohtumenetlusele ei laiene ja asja läbivaatamise edasilükkamise määrus ei ole seega

vaidlustatav ning AS XXXXXX erikaebus tuleb tagastada läbivaatamatult. Ringkonnakohus ei ole

seadnud kahtluse alla varem kehtinud TsMS § 177 lg-te 1-3 kohaldatavust halduskohtumenetluses.

Kuna ringkonnakohus tagastas AS XXXXXX erikaebuse läbivaatamatult ega hinnanud erikaebuse

sisulist põhjendatust, jätab Riigikohtu halduskolleegium tähelepanuta menetlusosaliste väited selle

kohta, kas halduskohus kohaldas õigesti TsMS § 85 lg 1 p 7 ja Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2005. a

määrust nr 120. Need küsimused lahendab ringkonnakohus asja sisulise läbivaatamise käigus.

9. HKMS § 31 lg 3 kohaselt on poolel ja kolmandal isikul õigus esitada halduskohtule eraldi

dokumendina vormistatud määruse peale erikaebus, kui see õigus on seadustikus ette nähtud. Asja

läbivaatamise edasilükkamist Halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri ega näe HKMS ette ka

võimalust esitada erikaebus kohtuistungi edasilükkamise määruse peale. HKMS § 5 kohaselt

juhindub halduskohus selle seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtumenetluse sätetest,

arvestades sealjuures halduskohtumenetluse erisusi. Seega tuleb halduskohtul asja läbivaatamise

edasilükkamise osas lähtuda TsMS asjakohastest sätetest niivõrd, kuivõrd see on

halduskohtumenetluse erisusi arvestades võimalik.

10. Kuni 31. detsembrini 2005 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustikus reguleeris asja

läbivaatamise edasilükkamist § 177. Muuhulgas nägi varem kehtinud TsMS § 177 lg 4 ette, et kui

kohus lükkab asja läbivaatamise edasi pikemaks ajaks kui kolm kuud, teeb ta kirjaliku määruse.

TsMS § 177 lg 5 sätestas, et asja läbivaatamise edasilükkamise määruse peale võib protsessiosaline

esitada erikaebuse, kui ta leiab, et asja arutamine lükati edasi põhjendamatult pikaks ajaks ning

ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta ei saa edasi kaevata. Ringkonnakohus leidis

määruses õigesti, et TsMS § 177 lg-te 4 ja 5 kohaldatavuse üle otsustamiseks tuleb hinnata, kas neis

ettenähtud kord on kooskõlas halduskohtumenetluse olemusega, sest kohtupraktikas on varem

kehtinud TsMS § 297 lg 3 (vrd kehtiva TsMS § 660 lg 1) alusel võimaldatud erikaebuse esitamist

HKMS-s otseselt nimetamata halduskohtu määruse peale, kui see takistab asja edasist menetlemist.

Ei ole kahtlust, et kohtuistungi edasilükkamine takistab asja edasist menetlemist.

11. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtu seisukohaga, et varem kehtinud TsMS

§ 177 lg-d 4 ja 5 halduskohtumenetlusele ei laiene. Ringkonnakohus on põhjendanud TsMS § 177 lg-

te 4 ja 5 halduskohtumenetlusse sobimatust muuhulgas asjaoluga, et HKMS § 12 lg 1 järgi peab

halduskohus asja ette valmistama selliselt, et seda saaks katkestamatult lahendada ühel kohtuistungil,

mistõttu iseloomustab halduskohtumenetlust erinevalt tsiviilkohtumenetlusest põhjalik ja üldjuhul

kirjalik eelmenetlus. Samuti kehtib halduskohtumenetluses uurimispõhimõte, millest tuleneb asja

menetleva halduskohtuniku avar volitus kohtumenetluse käigu kujundamiseks ning kõrgema kohtu

sekkumine sellesse peab olema piiratud ja tulenema otseselt Halduskohtumenetluse seadustikust.

Ringkonnakohus leidis, et asja läbivaatamise edasilükkamise kestuse põhjendatuse hindamine

kõrgema kohtu poolt, kes asja sisuliselt ei menetle, oleks praktiliselt võimatu.

12. Kolleegium märgib esmalt, et HKMS § 12 lg-ga 1 identne põhimõte, mille kohaselt tuleb asi

eelmenetluses ette valmistada sellise põhjalikkusega, et seda saaks katkestamatult lahendada ühel

kohtuistungil, sisaldus ka varasema TsMS § 163 lg-s 1. Kehtiva TsMS § 392 lg-s 2 ei ole sellest

põhimõttest loobutud. Seda arvestades ei saa HKMS § 12 lg-s 1 fikseeritud nõuet pidada

halduskohtumenetluse erisuseks HKMS § 5 lg 2 tähenduses. Halduskolleegium leiab, et TsMS § 177

lg-te 4 ja 5 kõrvalejätmist ei õigusta ka halduskohtumenetluses valitsevast uurimispõhimõttest

tulenevad erisused võrreldes üldjuhul dispositiivse tsiviilkohtumenetlusega. On selge, et

uurimispõhimõte nõuab halduskohtult üldkohtuga võrreldes märksa suuremat aktiivsust asja

menetluse juhtimisel ning kõrgema kohtu kontroll ja sekkumine menetluse käiku ei saa olla

piiramatu. Samas peab kaebusega kõrgema kohtu poole pöördumine olema võimalik vähemalt

juhtudel, kus asja menetleva kohtu tegevusest võib tekkida oht menetlusosalise õiguste oluliseks

kahjustamiseks, s.o juhtudel, kus kohtumäärus takistab asja edasist läbivaatamist.

13. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga ka selles, et kõrgemal kohtul on praktiliselt võimatu

hinnata, kas asja menetlev kohus lükkas asja arutamise edasi põhjendamatult pikaks ajaks.

Arusaadavalt ei saa ringkonnakohus otsustada halduskohtuniku eest küsimusi, mis on kohtuniku

isikuga lahutamatult seotud. Samuti ei saa ringkonnakohus erikaebuse läbivaatamisel ise määrata

kohtuistungi uut aega, vaid üksnes kohustada halduskohut küsimust uuesti otsustama. Siiski on

kõrgemal kohtul võimalik hinnata edasilükkamist tinginud objektiivsete asjaolude esinemist ja

asjassepuutuvust ning kontrollida halduskohtu poolt kaalutlusreeglitest kinnipidamist kohtuistungi

uue aja kindlaksmääramisel.

Asja läbivaatamise edasilükkamise kestuse põhjendatuse hindamisel tuleb nii varem kehtinud TsMS

§ 177 lg-st 3 tulenevalt kui ka praegu kehtiva TsMS § 352 lg-te 3 ja 5 järgi ringkonnakohtul arvestada

ka seda, milliseid seisukohti avaldasid edasilükkamise kohta menetlusosalised.

14. Ringkonnakohus leidis, et varasema TsMS § 177 lg-te 4 ja 5 halduskohtumenetlusse sobimatusele

osundab ka HKMS § 13 lg-s 1 sätestatud haldusasja läbivaatamise tähtaja ühitamatus võimalusega

lükata asja läbivaatamine edasi pikemaks ajaks kui kolm kuud. Kuigi Riigikohtu halduskolleegium

nõustub ringkonnakohtuga, et haldus- ja tsiviilkohtumenetluse erisuste kindlaksmääramisel ei oma

tähtsust halduskohtute võimekus neid erisusi ka praktikas rakendada, ei nõustu kolleegium siiski

seisukohaga, et antud juhul HKMS § 13 lg 1 sellise erisuse ette näeb. Seda eelkõige põhjusel, et ka

tsiviilkohtumenetluses kehtis enne 1. jaanuari 2006 suhteliselt lühike tähtaeg tsiviilasja

läbivaatamiseks. TsMS § 169 lg 1 nägi ette, et asjas eelistungi pidamise korral tuleb seda teha kahe

kuu jooksul hagiavalduse esitamisest arvates. TsMS § 170 lg 3 nõudis võimaluse korral asjas

kohtuistungi pidamist kolme kuu jooksul pärast hagiavalduse esitamist. TsMS § 226 lg 3 andis

kohtule pärast kohtuistungit otsuse avalikult teatavakstegemiseks aega kuni 15 päeva.

15. Ringkonnakohus on vaidlustatud määruses viidanud ka asjaolule, et kui menetlusosaline leiab, et

kohus põhjendamatult venitab asja läbivaatamisega, on tal õigus esitada taotlus kohtuniku suhtes

distsiplinaarmenetluse alustamiseks ning seega ei ole menetlusosalise õigused halduskohtumenetluses

jäänud kaitseta.

Riigikohtu halduskolleegium selle lähenemisega ei nõustu. Igaühel on küll õigus esitada Kohtute

seaduse § 91 lg 2 järgi kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks pädevale isikule taotlus,

kuid puudub subjektiivne õigus seda nõuda ning distsiplinaarmenetluse algatamise otsustab taotluse

saanud isik kaalutlusõiguse alusel. Samuti ei ole kohtuniku distsiplinaarvastutuse kaudu võimalik

otseselt mõjutada menetluses oleva asja läbivaatamist ega kaitsta seega menetlusosaliste õigusi

halduskohtumenetluses. Tõhus kaitsevõimalus seisneb haldusasjas esitatud erikaebuse lahendamises.

16. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium leiab kirjalikus vastuses erikaebusele, et isegi

juhul, kui TsMS § 177 lg-d 4 ja 5 on halduskohtumenetluses kohaldatavad, ei ole AS XXXXXX

erikaebus lubatav, sest TsMS § 177 lg 5 kohaselt võib erikaebuses vaidlustada üksnes asja

läbivaatamise edasilükkamise kestust, kui menetlusosaline peab seda põhjendamatult pikaks. AS

XXXXXX on aga vaidlustanud üksnes asjaolu, et kohus jättis TsMS § 177 lg 4 nõudeid rikkudes

määruse kirjalikult vormistamata.

Kolleegium vastustaja selle väitega ei nõustu. AS XXXXXX leidis ringkonnakohtule esitatud

erikaebuses, et halduskohus ei oleks üldse pidanud asja läbivaatamist edasi lükkama. Sellest järeldub,

et AS XXXXXX arvates oli igasuguse kestusega edasilükkamine üleliia pikk. TsMS § 177 lg 5

võimaldas erikaebuse esitada üksnes määruse peale, millega kohus lükkas kohtuistungi edasi

pikemaks ajaks kui kolm kuud. See objektiivne nõue oli antud juhul täidetud, mistõttu oli AS

XXXXXX erikaebus lubatav.

Erikaebuse esitaja väite kohta, et halduskohus ei järginud varem kehtinud TsMS § 177 lg-st 4

tulenevat nõuet vormistada asja läbivaatamise enam kui kolmeks kuuks edasilükkamise määrus

kirjalikult, märgib kolleegium, et see halduskohtu eksimus ei oma asja lahendamisel otsustavat

tähendust. Asja materjalidest nähtub, et AS XXXXXX on esitanud erikaebuse halduskohtu istungi

protokolli kantud määruse peale ning seega halduskohtu poolt eraldi kirjaliku määruse vormistamata

jätmine ei ole takistanud erikaebuse esitamist.

17. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks märkida, et kuigi käesoleva asja lahendamisel

kuulusid kohaldamisele enne 31. detsembrit 2005 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted,

laienevad kolleegiumi eeltoodud seisukohad ka alates 1. jaanuarist 2006 kehtima hakanud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 352 lg-le 5 ning see säte on halduskohtumenetluses kohaldatav.

See tähendab, et ka pärast 1. jaanuari 2006 on haldusasja pooleks oleval isikul õigus juhul, kui

halduskohus lükkab asja arutamise poolte nõusolekuta edasi kauemaks kui kolm kuud, esitada selle

määruse peale määruskaebus, kui ta leiab, et asja arutamine lükati edasi põhjendamatult pikaks ajaks.

Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata ei saa. Tuleb

siiski tähele panna, et varasema regulatsiooniga võrreldes on kohtuistungi edasilükkamise

vaidlustamise võimalused kehtiva TsMS § 352 lg 5 järgi piiratumad. Määruskaebuse esitamise õigus

on üksnes kohtumenetluse poolel ning üksnes juhul, kui vähemalt üks pool kohtuistungi

edasilükkamisega ei nõustunud.

18. Eeltoodu alusel rahuldab Riigikohtu halduskolleegium AS XXXXXX erikaebuse ja tühistab

HKMS § 72 lg 1 p 2 alusel ringkonnakohtu määruse ning saadab AS XXXXXX erikaebuse

menetlemiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Tõnu Anton, Julia Laffranque, Harri Salmann