3-2-1-157-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-157-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 2. veebruar 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

OÜ Priva, OÜ Priva Shipping Company, OÜ PRIVA

EHITUS, OÜ Priva KV (endise ärinimega AB Priva

Kinnisvara OÜ), Priva Trading OÜ (endise ärinimega AB

Priva Trade OÜ) ja OÜ Priva Audit hagi OÜ PRIVA Baltic

vastu hagejate õigusi rikkuva tegevuse lõpetamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-

2/628/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Priva kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja OÜ Priva (registrikood xxxxxxxx) seaduslik esindaja

Riho Vaher ja kostja OÜ PRIVA Baltic (registrikood xxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

9. jaanuar 2006. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuli 2005. a otsus

osas, millega jäeti rahuldamata OÜ Priva nõue OÜ PRIVA

Baltic vastu ärinime kasutamise keelamiseks, ja saata asi

tühistatud osas samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada MALSCO ÕIGUSBÜROO OÜ-le

kassatsioonkaebuselt 27. juulil 2005. a tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Priva, OÜ Priva Shipping Company, OÜ PRIVA EHITUS, OÜ Priva KV (endise ärinimega

AB Priva Kinnisvara OÜ), Priva Trading OÜ (endise ärinimega AB Priva Trade OÜ) ja OÜ Priva

Audit esitasid hagi OÜ PRIVA Baltic vastu, paludes keelata kostjal hagejate õigusi rikkuv tegevus -

ärinime PRIVA Baltic kasutamine - ja kohustada kostjat valima määratud tähtpäevaks uus ärinimi.

OÜ Priva registreeriti 10. juunil 1996. a ettevõtteregistrist ümber Tallinna Linnakohtu

registriosakonda. OÜ Priva nõusolekul ja heakskiidul kasutavad tehissõna "Priva" oma ärinimes ka

teised OÜ-ga Priva seotud hagejad. Kostja registreeriti Tallinna Linnakohtu registriosakonda

31. märtsil 2004. a. Hagejad ei ole lubanud kostja seostamist endaga. Äriregistri andmetel kattuvad

kostja tegevusalad suures osas hagejate tegevusaladega.

Arvestades elektrooniliste andmebaaside kättesaadavust ja nimekontrolli võimalust, on kostja sellise

ärinime valinud teadlikult ja sooviga ära kasutada hagejate mainet ja tuntust ärikäibes.

Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) §-st 7 on ärinimi ehk firma äriregistrisse kantud nimi, mille all

ettevõtja tegutseb. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 30 järgi peab äriühingu ärinimi olema

selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud või vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist

kustutatud ärinimedest. Kostja kasutab ärinime "PRIVA Baltic." Tehissõna "Priva" omab

eristusvõimet kaubamärgiseaduse tähenduses ja on OÜ Priva ja temaga seotud äriühingute 10-aastase

tegevuse tagajärjel saanud üldtuntuks ja omandanud Eesti Vabariigis materiaalselt hinnatava väärtuse.

Kostja poolt sellise ärinime kasutamine rikub hageja õigusi ja kostja kasutab ära hageja loodud

väärtust, kuna kostja ärinimi ei eristu selgelt hageja ja temaga seotud äriühingute ärinimedest.

Kostja oleks pidanud muutma eristuvaks tehissõna "Priva", kuna see kattub täielikult OÜ Priva

ärinimega. Teiste hagejate ärinimedega kattub see osaliselt. Kostja ärinime teine osa "Baltic" küll ei

kattu hagejate ärinimedega, kuid on sellegipoolest eksitav ja ei erista piisava selgusega kostjat

hagejatest, selle asemel teeb ta viite OÜ-le Priva ja temaga seotud äriühingutele. Sõna "Baltic" ei

osunda ühelegi tegevusalale ega millelegi muule olemuslikule. See on geograafiline määrang

tegevuspiirkonna kohta, milles tegutsevad ka hagejad. Sellest tulenevalt võivad paratamatult hagejate

äripartnerid Eestis ja välismaal ning kliendid seostada kostjat hagejatega, kuna ärinime esimene osa

on neil kõigil sama. Sellise olukorra loomist kostja poolt võib vaadelda kostja katsena alustada

ebaausat äritegevust, mis on konkurentsiseaduse (KonkS) § 50 lõike 2 järgi keelatud. OÜ Priva on

enne kostja kandmist äriregistrisse väljendanud oma tahet olla osaline äriühingute grupis, mille

tegevusalad on erinevad ja mille puhul OÜ Priva soovib nende äriühingute seostamist üksteisega.

Kostja ei ole hagejaga seotud ning hageja ei soovi kostja seostamist osundatud äriühingute grupiga.

Sellise seose on kostja hageja nõusolekuta loonud ja hagejad peavad seda oma õiguste rikkumiseks ja

enda loodud väärtuse alusetuks ärakasutamiseks.

Kuna ärinime eristatavust ei ole otseselt reguleeritud, tuleb lähtuda kaubamärkide regulatsiooni ja

kohtupraktika analoogiast, st ka ärinime puhul tuleb lähtuda nn assotsiatsioonidest (Riigikohtu 5. mai

2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-03 (RT III 2003, 17, 166)). Ärinimes "PRIVA Baltic" on tehtud

viide OÜ-le Priva ja temaga seotud äriühingutele, st "PRIVA Baltic" assotsieerub selle äriühingute

grupiga. Kuna OÜ-l Priva on ainuõigus oma ärinimele, ei ole teistel isikutel õigus kasutada tema

ärinime osana oma ärinimest ilma tema loata - see on õigusvastane sidumine ja viide hagejatele.

Lisaks on OÜ Priva esitanud 25. juunil 2004. a kaubamärgi registreerimistaotluse, millega soovib

kaitsta sõnamärki "Priva" klassides 35, 36, 37 ja 39. Kuni registreerimiseni kaubamärgina on

tehissõna "Priva" teos, mis on avalikustatud ärinime ja logona ning kaitstav autoriõigusega. Kostja on

ilma OÜ Priva loata kasutanud OÜ-le Priva kuuluvat autoriõigusega kaitstud teost.

2. Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et kuna tema ärinimi on äriregistrisse kantud ilma vaidlusteta

ning ta tegutseb selle nime all juba alates 31. märtsist 2004. a. Registripidaja on enne kostja

registrisse kandmist kontrollinud kostja ärinime vastavust seaduse nõuetele ja uue ärinime valimise

ettepanekut kostjale ei ole tehtud. Seega on kanne kehtiv ja omab õiguslikku tähendust. Hagejatel oli

võimalus ÄS § 73 lg 1 kohaselt esitada vastulause registritoimingule, kuid hagejad ei ole

registrikannet vaidlustanud.

Hagiavaldusest ei nähtu, milles seisneb kostja kõlvatu konkurents. Kostja ei ole tegelenud ebaausa

äritegevusega ning samuti ei ole teinud midagi, mis oleks vastuolus heade kommete ning tavadega

ega midagi muud, mis kuuluks seaduse alusel kõlvatu konkurentsi mõiste alla.

Kuna kostja on registrisse kantud ning teda eristab oma ärinimi, mida teistel ei ole, s.o "PRIVA

Baltic", võib ta selle nime all ka tegutseda.

Samuti ei ole kaubamärk "Priva" patenteeritud ja seega ei ole hagejad selle nime ainuomanikud.

Kaubamärgi registreerimistaotlus on esitatud alles pärast kostja registrisse kandmist. Kuna pooltel on

tekkinud kohtuvaidlus, siis tuleb ka hagejate kaubamärgi registreerimistaotluse menetlus

Patendiametis peatada kuni kohtulahendini.

Hageja ja kostja registreeritud tegevusalad ei kattu olulises osas. Poolte põhitegevus on erinev.

3. Järva Maakohus jättis 21. jaanuari 2005. a otsusega hagi rahuldamata ning mõistis igalt hagejalt

kostja kasuks välja 1666 krooni 66 senti kohtukulude katteks ning riigituludesse 27 krooni 35 senti

postikulu.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja tegevusalade valdkond lai ja osaliselt kattub see

hagejate tegevusaladega. Samas on OÜ PRIVA Baltic kantud 31. märtsil 2004. a äriregistrisse

vaidluseta, misjärel Ü. S ja U. L selle nimega OÜ PRIVA Baltic ostsid. ÄS § 52 alusel lasub

registripidajal kohustus kontrollida ärinime vastavust seaduse nõuetele ning vajadusel teha ettepanek

valida uus ärinimi registripidaja määratud tähtajal, kuid kostja registrisse kandmisel seda probleemi ei

nähtud. Hagejad on leidnud, et elektrooniliste andmebaaside kättesaadavust ja nimekontrolli

võimalust arvestades on kostja sellise ärinime valinud teadlikult ja sooviga ära kasutada hagejate

mainet ja tuntust ärikäibes, kuid tõendeid väidetu kinnituseks esitatud ei ole. Hagejate väited kõlvatu

konkurentsi kohta KonkS § 50 lõike 2 alusel on paljasõnalised.

Kuni sõna "Priva" registreerimiseni kaubamärgina ei ole see kaitstav autoriõigusega. ÄS § 12 lõike 3

kohaselt ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või

nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud

juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. OÜ Priva ei ole

kaubamärgi "Priva" omanik, kuna kaubamärgi omanikuks saab isik vastavalt kaubamärgiseaduse

mõttele kaubamärgi registrisse kandmise ja kaubamärgitunnistuse väljaandmisega. Riigikohtu

25. märtsi 2002. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-32-02 (RT III 2002, 11, 116) järgi määrab kaubamärgi

prioriteedi küll tema registreerimistaotluse esitamise kuupäev, kuid kaubamärgi õiguslik kaitse tekib

registreerimistaotluse saabumise kuupäevast üksnes juhul, kui kaubamärk on registrisse kantud.

4. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada ning otsustada hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt rohkem tasutud

riigilõivu tagastamine apellantide esindajale.

Asjaolu, et OÜ Priva Baltic kanti äriregistrisse ilma vaidlusteta ja selle ostsid Ü. S ja U. L, ei oma

vaidluses äriühingu ärinime ainuõiguse rikkumises tähendust. Samuti ei oma tähendust kostja ja

hagejate tegevusalade kokkulangemise ulatus. Isegi juhul kui poleks mingeid kokkulangevusi, ei

tohiks äriseadustiku kohaselt olla võimalik äriühinguid omavahel seostada. Hagejatel ei ole võimalik

tõendada, milliste kavatsustega valis kostja ärinime. Vastustaja oleks pidanud tõendama oma

vastavate kavatsuste puudumist. Vastustaja ei ole tõendanud, et ta pidi ostma just selle nimega

äriühingu olude sunnil, ta ei ole esitanud avaldust ärinime muutmiseks ka pärast hagi kättesaamist,

vaid on vaielnud hagile vastu. Seega on kinnitust leidnud vastustaja soov ja kavatsus tegutseda just

selle ärinime all ning ka kasutada ära hagejate ärilist mainet ja tuntust.

KonkS § 50 lõike 2 rikkumisele viitamine ei ole paljasõnaline. Vastavalt seadusele peab äriühing oma

dokumentides näitama ära oma ärinime ja muud rekvisiidid, mis on käsitatav avaldamisena. Kuna

hagejad peavad ärinime "PRIVA Baltic" kasutamist oma ainuõiguse rikkumiseks ja eksitavaks

teabeks, siis tuleneb siit ka eksitava teabe avaldamine. Eksitamine on ka see, kui klient seostab

teenuse pakkujat teise isikuga ja sellises seostamises ei ole kahtlust.

Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 297 lõikest 4, esitasid hagejad vastuväited ka

Järva Maakohtu 31. augusti 2004. a määrusele, millega esimese astme kohus kohustas hagejaid

tasuma riigilõivu 60 krooni iga hageja kohta. Kohtule on esitatud üks mittevaraline hagi. Kuna kohus

on asunud seisukohale, et riigilõivu tuleb tasuda rohkem, kui seadus ette näeb, siis on tasutud seda

rohkem ka apellatsioonkaebuse esitamisel.

5. Vastustaja leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või

tühistamiseks puudub seaduslik alus.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus muutis 30. juuni 2005. a otsusega maakohtu otsust põhjenduste osas,

kuid jättis lõppjäreldustes maakohtu otsuse muutmata ning mõistis hagejatelt kostja kasuks välja

kohtukulu.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole vaidluse lahendamisel tähendust asjaolul, et OÜ PRIVA Baltic

kanti äriregistrisse vaidlusteta ja et Ü. S ja U. L ostsid OÜ PRIVA Baltic osad. Kohus ei ole ärinime

õiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel seotud registriosakonna tehtud kandeotsusega osas, mis

puudutab seda, kas kaitstavat ettevõtja ainuõigust ärinimele on rikutud või mitte. Vastasel juhul ei

oleks ettevõtjal võimalik nõuda oma ärinime ainuõiguse rikkumise kõrvaldamist, kui tema ärinime

ainuõiguse rikkumisega on ebaõigesti äriregistrisse kantud ärinimi ilma ettevõtja nõusolekuta.

Hagejad on kostja vastu esitanud hagi ÄS § 15 lg-st 1 tuleneva ainuõiguse kaitseks. Ettevõtja õigus

ärinimele on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 5 alusel kaitstav õigus. Seega saab ettevõtja

nõuda oma nimetatud ainuõiguse rikkumisel kahju hüvitamist ja/või kahju tekitava tegevuse

keelamist (VÕS § 1055).

Hagejate arvates seisneb kostja õigusvastane tegevus tehissõna "Priva" kasutamises oma ärinimes.

Hagi lahendamiseks tuleb seega tuvastada, kas asjaolu, et kostja kasutab sõna "Priva" oma ärinimes,

on hagejate õiguste rikkumine VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses. Juhul kui kostja kasutab

õigusvastaselt hagejate ainuõigust, siis ei muuda äriregistri kanne kostja õigusvastast tegevust

õiguspäraseks.

Kostja ei ole rikkunud hagejate ÄS § 15 lg-st 1 tulenevat ainuõigust nende ärinimele, sest ühelgi

hagejal ei ole kostja ärinimega sama ärinime. Kostja oleks rikkunud mõne hageja ainuõigust

ärinimele juhul, kui kostjal oleks hagejaga sama ärinimi, s.o OÜ Priva, OÜ Priva Shipping Company,

OÜ PRIVA EHITUS, OÜ Priva KV , Priva Trading OÜ või OÜ Priva Audit. Seega ei ole kostja

toime pannud õigusvastast tegu VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja ÄS § 15 lg 1 tähenduses ning hagejatel ei ole

õigust nõuda ärinime "PRIVA Baltic" kasutamise lõpetamist ÄS § 15 lg 1 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja

§ 1055 lg 1 alusel.

Kostja ei riku ka ÄS § 11 lg-st 2 tulenevalt hagejate õigusi, sest OÜ PRIVA Baltic on täiendsõna

"Baltic" kasutamisega selgesti eristatav hagejate ärinimedest. Hagejate õigus kasutada tehissõna

"Priva" ei tulene otseselt äriseadustikust. Selline õigus võis hagejatel või mõnel neist tekkida aga

kaubamärgiseaduse (KaMS) § 5 lg 1 ja ÄS § 12 lg 3 alusel.

Vastavalt ÄS 12 lg-le 3 ei tohi ärinimes kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või

numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud

nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole

kaitstud. KaMS § 5 lg 1 p 1 järgi kaitstakse lisaks registreeritud kaubamärgile ka üldtuntud

kaubamärki. Seega ei tohi ärinimes kasutada ka registreerimata, kuid Eestis üldtuntud kaubamärki

tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6bis tähenduses. Kolleegium leiab, et juhul kui

üldtuntud kaubamärki kasutatakse ärinimes, siis võib üldtuntud kaubamärgi omajal tekkida

kaubamärgi kasutaja vastu nõue kahju tekitava tegevuse keelamiseks VÕS § 1043, § 1054 lg 1 p 5,

§ 1055 lg 1, ÄS § 12 lg 3 ja KaMS § 5 lg 1 p 1 alusel. Kuna hagejate esindaja selgitas

ringkonnakohtu istungil, et "Priva" ei ole KaMS § 5 lg 1 p 1 alusel üldtuntuks saanud, siis kohus selle

kohta seisukohta võtta ei saa ja hagi ei ole võimalik rahuldada.

Kuna hagejad ei tugine asjaolule, et nad on saanud kaubamärgi "Priva" omajaks KaMS § 5 lg 1 p 1

alusel, tuleb jätta tähelepanuta hagejate väited kaubamärgiseaduse kohaldamise kohta ja viited

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale kaubamärgi küsimustes.

Hagejate õigust sõna "Priva" ainukasutamiseks ei saa tuletada analoogia teel kaubamärgiseadusest.

Seadusandja on sätestanud KaMS §-s 5 ja ÄS § 12 lg-s 3 alused, millal ei tohi kaubamärgina

kaitstavat tähist ärinimes kasutada ning analoogia kasutamiseks puudub alus.

Maakohus leidis õigesti, et hagejad ei ole tõendanud seda, et kostja on toime pannud teo, mida saab

käsitleda kõlvatu konkurentsina KonkS § 50 tähenduses. Kõlvatuks konkurentsiks ei saa pidada

üksnes seda, et kostja ärinimi on osaliselt sarnane hagejate ärinimedega.

Hagejate taotlus rohkem tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb jätta TsMS § 49 1. lause alusel

rahuldamata. Iga hageja on esitanud kostja vastu eraldi nõude TsMS § 49 lg 1 mõistes, sest hagi

lahendamiseks oli vaja tuvastada kostja õigusvastase tegevuse olemasolu iga hageja suhtes.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. OÜ Priva esitas kassatsioonkaebuse, paludes tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega

ringkonnakohus leidis, et OÜ Priva õigusi ei ole rikutud ning riigilõivu on hagejatelt nõutud õigesti.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus ebaõigesti tuginenud vaidluse

lahendamisel üksnes ÄS §-le 11 ja jätnud kohaldamata ÄS § 15 lg 1. Samuti ei ole ringkonnakohus

vastanud apellatsioonkaebuse väidetele, rikkudes sellega TsMS § 330 lg-t 6.

Hageja nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et ettevõtja õigus ärinimele on VÕS § 1045 lg 1 p 5

alusel kaitstav õigus, kuid ei nõustu järeldusega, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt õiguste

rikkumise lõpetamist.

ÄS § 15 lg-st 1 tuleneb otseselt hageja õigus kasutada oma ärinime ja keelata selle kasutamine teistel

isikutel. Hageja ja kostja ärinimed "Priva" ja "PRIVA Baltic" kattuvad olulises osas. Kostja on

kasutanud oma ärinimes tervikuna hageja juba äriregistrisse kantud ärinime ilma hageja nõusolekuta,

rikkudes sellega hageja ainuõigust oma ärinimele. Hageja ärinimeks olev tehissõna "Priva" on

selgesti eristatav ja sellel puudub otsene tähendus. Seda kasutavad oma ärinimes vaid OÜ-ga Priva

seotud äriühingud OÜ Priva nõusolekul. Sellest tulenevalt viitab nimetatud tehissõna kasutamine

otseselt seotusele OÜ-ga Priva ja kostja tegutsemine ärinime "PRIVA Baltic" all viib eksiarvamuseni,

et kostja on seotud Priva osaühingute grupiga.

Arvestades asjaolu, et kostja on vastu oma ärinime muutmisele, on ilmne, et kostja soovib hageja

ärimainet ja tuntust ära kasutades oma äritegevuses kasu saada. Kostja ei ole tõendanud, et ärinime

valimisel ei olnud võimalik valida teist nime.

Kuna sõnaline kaubamärk ja ärinimi on olemuselt sarnased, tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda

põhimõtetest, mis on toodud Riigikohtu 5. mai 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-52-03, kus

rakendati kaubamärkide eristatavuse hindamiseks assotsiatsioonide väljaselgitamise meetodit. ÄS

§ 15 lg 1 annab piisava aluse ärinime kaitseks vähemalt samas ulatuses, kui on kaitstud kaubamärk, ja

seda ei tule eraldi kaubamärgina kaitsta. Ringkonnakohus leidis, et kaitse on võimalik üldtuntuse

korral, kuid üldtuntuse tõendamine on äärmiselt raske ning tegemist on äärmiselt subjektiivse

asjaoluga.

Maa- ja ringkonnakohus on rikkunud protsessiõiguse normi, kui nõudsid igalt hagejalt eraldi

riigilõivu tasumist. Hagejad esitasid ühise nõude, mitte eraldi nõuded, seega tuleb rohkem tasutud

riigilõiv hagejatele tagastada. Kuna kostja rikkus oma tegevusega mitme isiku õigusi ja need isikud

esitasid ühesuguse nõude samal õiguslikul alusel, on tegemist ühise nõudega TsMS § 49 mõttes ja

riigilõivu tuleb tasuda ainult ühelt nõudelt. Igal juhul tasutakse riigilõivu hagihinnalt ja mitte üle

selle.

8. Kostja kassatsioonkaebusele vastanud ei ole.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu

TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada osas, millega jäeti rahuldamata

OÜ Priva nõue OÜ PRIVA Baltic vastu ärinime kasutamise keelamiseks, ja asi tuleb tühistatud osas

saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

10. Kuna ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse vaid OÜ Priva ja teised hagejad

ringkonnakohtu otsust vaidlustanud ei ole, kontrollib kolleegium ringkonnakohtu otsust TsMS § 688

lg-st 1 tulenevalt üksnes kassatsioonkaebusega vaidlustatud osas.

11. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et ärinime õiguse kaitseks esitatud hagi

lahendamisel ei ole kohus seotud registriosakonna tehtud kandeotsusega osas, mis puudutab seda, kas

kaitstavat ettevõtja ainuõigust ärinimele on rikutud või mitte. Ettevõtjal on võimalik nõuda oma

ärinime ainuõiguse rikkumise kõrvaldamist, kui tema ärinime ainuõiguse rikkumisega on ebaõigesti

äriregistrisse kantud ärinimi ilma tema nõusolekuta. Samuti on õige ringkonnakohtu seisukoht, et ÄS

§ 15 lg-st 1 tulenev ettevõtja ainuõigus oma ärinimele on VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel kaitstav õigus ja

ettevõtja saab nõuda oma nimetatud ainuõiguse rikkumisel kahju hüvitamist ja/või tegevuse keelamist

tulenevalt VÕS § 1055 lg-st 1.

12. Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtuga ÄS § 11 lg 2 ja § 15 lg 1 tõlgendamisel.

Ringkonnaohus on ebaõigesti leidnud, et kostja ei ole rikkunud OÜ Priva ainuõigust tema ärinimele

põhjendusel, et ühelgi hagejal, sh kassaatoril ei ole kostja ärinimega sama ärinime ja et kostja ärinimi

on selgesti eristatav täiendsõna "Baltic" kasutamise tõttu.

Ärinimi ehk firma on ÄS § 7 järgi äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb, ja see peab

vastama äriseadustiku teises peatükis sätestatud nõuetele. Muu hulgas peab ettevõtja ärinimi olema

ÄS § 11 järgi eristatav. Äriühingu ärinimi peab ÄS § 11 lg 2 järgi olema selgesti eristatav teistest

Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest ja kostja äriregistrisse kandmise ajal kehtinud regulatsiooni

järgi ka vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist kustutatud ärinimedest. Ärinime selgesti eristatavus

ei tähenda kolleegiumi arvates üksnes seda, et äriühing ei või tegutseda teise äriühinguga identse

nime all. Ärinimi ei ole selgesti eristatav ka juhul, kui see ei ole küll teise registrisse kantud

ärinimega samane, kuid on sellega eksitavalt sarnane.

13. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga ka selles et, hagejate õigus kasutada tehissõna "Priva" ei

tulene otseselt äriseadustikust ja et selline õigus võib tekkida vaid KaMS § 5 lg 1 ja ÄS § 12 lg 3

alusel.

Tulenevalt ÄS § 15 lg-st 1 on ettevõtjal ainuõigus oma ärinimele. Kuigi ärinimes sisalduv tehissõna

"Priva" ei ole kaitstud kaubamärgina ja selle kaitseks ei saa analoogia korras kohalda kaubamärgi

regulatsiooni, tähendab ÄS § 15 lg-s 1 sätestatud ettevõtja ainuõigus oma ärinimele muu hulgas seda,

et ettevõtjal on õigus keelata teistel äriühingutel registreerida või kasutada ärinime, milles on tema

ärinimes sisalduv sõna, juhul kui selle kasutamine välistaks ärinimede selgesti eristatavuse ÄS § 11

lg 2 mõttes.

Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus hindama, kas ärinimi "OÜ PRIVA Baltic" on selgesti

eristatav ärinimest "OÜ Priva" ega ole viimasega eksitavalt sarnane.

14. Kassaatori väide, et kohtud rikkusid protsessiõiguse normi, kui nõudsid igalt hagejalt riigilõivu

tasumist, ei ole põhjendatud ja selles osas tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata.

Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et käesolevas vaidluses on iga hageja esitanud kostja vastu eraldi

nõude TsMS § 49 lg 1 mõttes.

TsMS § 49 lg 1 järgi tuleb riigilõiv tasuda igalt nõudelt eraldi, kui ühises hagiavalduses on mitu

hagejat esitanud eraldi nõude. Kui ühises hagiavalduses on mitu hagejat esitanud ühise nõude, tuleb

riigilõiv tasuda vaid sellelt nõudelt.

Kolleegium leiab, et kuigi hagejad on esitanud ühise hagi, ei ole hagejate nõuded ühiseks nõudeks

TsMS § 49 lg 1 mõttes. Ühise nõudega on tegemist juhul, kui hagejate nõue tuleneb ühest

õigussuhtest, s.t hagejad on ühiselt hagi aluseks oleva õigussuhte pooleks ja peavad sellest tulenevalt

esitama ühise hagi. Kostja väidetav õigustamatu ärinime kasutamine ei riku mitte hagejate ühist

õigust, vaid iga hageja ainuõigust oma ärinimele. Kuna hagejatel puudub ühine nõue, on

ringkonnakohus jätnud õigesti kassaatori nõude enam makstud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.

Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Jaak Luik