Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-152-05 ECLI:EE:RK:2006:3.1.1.152.05.18 AI generated

3-1-1-152-05 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-152-05
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

Tartu Maakohtu 23. veebruari 2005. a määrusega keelduti KarS § 209 lg 2 p 2 järgi kahtlustatava A. V.-i vahistamisest põhjendusel, et kohtul puuduvad usaldusväärsed tõendid kahtlustuse asjaolude kohta.

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-152-05 · Riigikohus: tähtaja ennistada. Selline võimalus tuleneb KrMS § 172 lg-s 1, § 388 lg-s 4 ja § 345 lg-s 5 sätestatust.

Keywords

AI generated
insurance certificate right to remain failure to prove deterioration request for protection status review of adult protection communication with defense counsel
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-152-05

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 18. jaanuar 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi

Kohtuasi

A. V. vahistamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 29. märtsi 2005. a määrus asjas nr 2-

1-123/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. V. kaitsja vandeadvokaat Toomas Alp, määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

22. detsember 2005. a

Istungil osalenud isikud

A. V., tema kaitsja vandeadvokaat Margo Normann ja Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Ene Timmi

RESOLUTSIOON

1. Jätta A. V.-i kaitsja taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja

määruskaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.

2. Jätta A. V.-i kaitsja määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu 29. märtsi 2005. a määruse peale läbi

vaatamata ja tagastada esitajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 23. veebruari 2005. a määrusega keelduti KarS § 209 lg 2 p 2 järgi kahtlustatava A. V.-i

vahistamisest põhjendusel, et kohtul puuduvad usaldusväärsed tõendid kahtlustuse asjaolude kohta.

2. 29. märtsil 2005. a tühistas Tartu Ringkonnakohus maakohtu eelnimetatud määruse prokuröri

määruskaebuse alusel ja vahistas A. V.-i. Kohus selgitas ühtlasi, et ringkonnakohtu määrus on lõplik ega

kuulu edasikaebamisele.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et maakohus on jätnud sootuks hindamata, kas A. V.-i vahistamiseks

esineb seaduslik alus või mitte. Samuti leidis ringkonnakohus, et kogutud materjalid sisaldavad piisavalt

andmeid, järeldamaks, et tõenäoliselt võib A. V. edaspidi kuritegusid toime panna.

3. Ringkonnakohtu 29. märtsi 2005. a määruse peale esitas A. V.-i kaitsja Toomas Alp Riigikohtule

määruskaebuse 8. detsembril 2005. a. Ta taotleb selles kaebetähtaja ennistamist, ringkonnakohtu määruse

tühistamist ja A. V.-i vabastamist vahi alt. Taotlusi põhjendab kaitsja järgmiselt.

Ringkonnakohtu 29. märtsi 2005. a määruse selgitus kaebeõiguse puudumise kohta on ebaõige ja vastuolus

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2005. a lahendiga asjas nr 3-1-1-126-05. Määruse tegemisel

eirati ka KrMS § 131 lg-s 2 sisalduvat nõuet, mille kohaselt tuleb kahtlustatav kohtus vahistamisküsimuse

otsustamisel ära kuulata. A. V.-i tagaselja vahistamisega rikuti ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste

kaitse konventsiooni 5. artikli 3. lõiget. Samuti ei arvestanud ringkonnakohus vahistamise küsimuse

lahendamisel kaitsja esitatud tõenditega A. V.-i halva tervise kohta.

Kaitsja märkis samuti, et ta on esitanud Tartu Maakohtule taotluse A. V.-i tõkendi muutmiseks, kuid

28. novembri 2005. a määrusega jäeti see taotlus rahuldamata ja tõkend muutmata. Seega ei lõpetanud

maakohus A. V.-i subjektiivsete õiguste rikkumist ja tema ebaseaduslikku vahistamist.

4. Riigikohtu istungil jäi A. V.-i kaitsja vandeadvokaat Margo Normann määruskaebuses esitatud taotluste ja

põhjenduste juurde. Eriasjade prokurör Ene Timmi leidis, et määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise

taotlus on põhjendamatu ning selle rahuldamiseks ei ole alust, mistõttu määruskaebus tuleks jätta läbi

vaatamata. Samas märkis prokurör, et juhul, kui kriminaalkolleegium peab siiski määruskaebuse esitamise

tähtaja ennistamist võimalikuks, tuleb kaitsja taotlus ringkonnakohtu määruse tühistamiseks ja A. V.-i

vabastamiseks jätta rahuldamata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kui Riigikohus tunnistab määruskaebuse esitamise tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel, võib ta selle

tähtaja ennistada. Selline võimalus tuleneb KrMS § 172 lg-s 1, § 388 lg-s 4 ja § 345 lg-s 5 sätestatust.

Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks loeb KrMS § 172 lg 2 isiku äraolekut, mis ei seondu

kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega, aga ka muid asjaolusid, mida menetleja peab mõjuvaks.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja

ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks

kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või

sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused asjades nr 3-1-1-77-98, RT III 1998, 21, 211; 3-1-1-144-03, RT

III 2004, 2, 20; 3-1-1-14-04, RT III 2004, 9, 104).

7. Käesolevas asjas tugineb kaitsja kaebetähtaja ennistamise taotluses asjaolule, et 24. oktoobril 2005. a,

seega ligi seitse kuud pärast A. V.i vahistamist, on Riigikohtu kriminaalkolleegium teises asjas tehtud

lahendis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-126-05, RT III 2005, 36, 351) selgitanud,

et vahistamisküsimuse lahendamine ilma vahistatavale ärakuulamise õigust tagamata on vaadeldav

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Seoses selle lahendiga ja tulenevalt asjaolust, et maakohus ei

vabastanud A. V.-it vahi alt ka 28. novembri 2005. a määrusega, peab kaitsja põhjendatuks ringkonnakohtu

29. märtsi 2005. a määruse vaidlustamist detsembrikuus.

Riigikohtu kriminaalkolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Kriminaalmenetlusõiguse hilisem selgitamine

ja tõlgendamine Riigikohtu poolt ei anna alust kaebetähtaja möödalaskmiseks ega selle tähtaja

ennistamiseks. Kriminaalkolleegium märgib samuti, et 28. novembril 2005. a lahendas Tartu Maakohus A.

V.-i ja tema kaitsja taotlusi tõkendi muutmiseks ning tagas seejuures A. V.-i õiguse olla kohtu poolt ära

kuulatud. Seega ei anna kaebetähtaja ennistamiseks alust ka kaitsja väide tema kaitsealuse õiguste jätkuva

rikkumise kohta.

Kuna kohtule ei ole esitatud andmeid ühegi sellise objektiivse takistuse esinemise kohta, mis ei võimaldanud

kaebust tähtaegselt esitada, jätab kriminaalkolleegium A. V.-i kaitsja taotluse määruskaebuse esitamise

tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebetähtaja ennistamata.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 388 lg-st 4 ja § 350 lg 2 p-st 1, jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium A. V.-i kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata ja tagastab esitajale.

Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Lea Kivi