3-1-1-152-05 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTartu Maakohtu 23. veebruari 2005. a määrusega keelduti KarS § 209 lg 2 p 2 järgi kahtlustatava A. V.-i vahistamisest põhjendusel, et kohtul puuduvad usaldusväärsed tõendid kahtlustuse asjaolude kohta.
Legislator headnote
AI generated3-1-1-152-05 · Riigikohus: tähtaja ennistada. Selline võimalus tuleneb KrMS § 172 lg-s 1, § 388 lg-s 4 ja § 345 lg-s 5 sätestatust.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-152-05
Määruse tegemise koht ja
kuupäev
Tartu, 18. jaanuar 2006. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi
Kohtuasi
A. V. vahistamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 29. märtsi 2005. a määrus asjas nr 2-
1-123/05
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A. V. kaitsja vandeadvokaat Toomas Alp, määruskaebus
Asja läbivaatamise kuupäev
22. detsember 2005. a
Istungil osalenud isikud
A. V., tema kaitsja vandeadvokaat Margo Normann ja Lõuna
Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Ene Timmi
RESOLUTSIOON
1. Jätta A. V.-i kaitsja taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja
määruskaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.
2. Jätta A. V.-i kaitsja määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu 29. märtsi 2005. a määruse peale läbi
vaatamata ja tagastada esitajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Maakohtu 23. veebruari 2005. a määrusega keelduti KarS § 209 lg 2 p 2 järgi kahtlustatava A. V.-i
vahistamisest põhjendusel, et kohtul puuduvad usaldusväärsed tõendid kahtlustuse asjaolude kohta.
2. 29. märtsil 2005. a tühistas Tartu Ringkonnakohus maakohtu eelnimetatud määruse prokuröri
määruskaebuse alusel ja vahistas A. V.-i. Kohus selgitas ühtlasi, et ringkonnakohtu määrus on lõplik ega
kuulu edasikaebamisele.
Ringkonnakohus asus seisukohale, et maakohus on jätnud sootuks hindamata, kas A. V.-i vahistamiseks
esineb seaduslik alus või mitte. Samuti leidis ringkonnakohus, et kogutud materjalid sisaldavad piisavalt
andmeid, järeldamaks, et tõenäoliselt võib A. V. edaspidi kuritegusid toime panna.
3. Ringkonnakohtu 29. märtsi 2005. a määruse peale esitas A. V.-i kaitsja Toomas Alp Riigikohtule
määruskaebuse 8. detsembril 2005. a. Ta taotleb selles kaebetähtaja ennistamist, ringkonnakohtu määruse
tühistamist ja A. V.-i vabastamist vahi alt. Taotlusi põhjendab kaitsja järgmiselt.
Ringkonnakohtu 29. märtsi 2005. a määruse selgitus kaebeõiguse puudumise kohta on ebaõige ja vastuolus
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2005. a lahendiga asjas nr 3-1-1-126-05. Määruse tegemisel
eirati ka KrMS § 131 lg-s 2 sisalduvat nõuet, mille kohaselt tuleb kahtlustatav kohtus vahistamisküsimuse
otsustamisel ära kuulata. A. V.-i tagaselja vahistamisega rikuti ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste
kaitse konventsiooni 5. artikli 3. lõiget. Samuti ei arvestanud ringkonnakohus vahistamise küsimuse
lahendamisel kaitsja esitatud tõenditega A. V.-i halva tervise kohta.
Kaitsja märkis samuti, et ta on esitanud Tartu Maakohtule taotluse A. V.-i tõkendi muutmiseks, kuid
28. novembri 2005. a määrusega jäeti see taotlus rahuldamata ja tõkend muutmata. Seega ei lõpetanud
maakohus A. V.-i subjektiivsete õiguste rikkumist ja tema ebaseaduslikku vahistamist.
4. Riigikohtu istungil jäi A. V.-i kaitsja vandeadvokaat Margo Normann määruskaebuses esitatud taotluste ja
põhjenduste juurde. Eriasjade prokurör Ene Timmi leidis, et määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise
taotlus on põhjendamatu ning selle rahuldamiseks ei ole alust, mistõttu määruskaebus tuleks jätta läbi
vaatamata. Samas märkis prokurör, et juhul, kui kriminaalkolleegium peab siiski määruskaebuse esitamise
tähtaja ennistamist võimalikuks, tuleb kaitsja taotlus ringkonnakohtu määruse tühistamiseks ja A. V.-i
vabastamiseks jätta rahuldamata.
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kui Riigikohus tunnistab määruskaebuse esitamise tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel, võib ta selle
tähtaja ennistada. Selline võimalus tuleneb KrMS § 172 lg-s 1, § 388 lg-s 4 ja § 345 lg-s 5 sätestatust.
Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks loeb KrMS § 172 lg 2 isiku äraolekut, mis ei seondu
kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega, aga ka muid asjaolusid, mida menetleja peab mõjuvaks.
6. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja
ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks
kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või
sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms
(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused asjades nr 3-1-1-77-98, RT III 1998, 21, 211; 3-1-1-144-03, RT
III 2004, 2, 20; 3-1-1-14-04, RT III 2004, 9, 104).
7. Käesolevas asjas tugineb kaitsja kaebetähtaja ennistamise taotluses asjaolule, et 24. oktoobril 2005. a,
seega ligi seitse kuud pärast A. V.i vahistamist, on Riigikohtu kriminaalkolleegium teises asjas tehtud
lahendis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-126-05, RT III 2005, 36, 351) selgitanud,
et vahistamisküsimuse lahendamine ilma vahistatavale ärakuulamise õigust tagamata on vaadeldav
kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Seoses selle lahendiga ja tulenevalt asjaolust, et maakohus ei
vabastanud A. V.-it vahi alt ka 28. novembri 2005. a määrusega, peab kaitsja põhjendatuks ringkonnakohtu
29. märtsi 2005. a määruse vaidlustamist detsembrikuus.
Riigikohtu kriminaalkolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Kriminaalmenetlusõiguse hilisem selgitamine
ja tõlgendamine Riigikohtu poolt ei anna alust kaebetähtaja möödalaskmiseks ega selle tähtaja
ennistamiseks. Kriminaalkolleegium märgib samuti, et 28. novembril 2005. a lahendas Tartu Maakohus A.
V.-i ja tema kaitsja taotlusi tõkendi muutmiseks ning tagas seejuures A. V.-i õiguse olla kohtu poolt ära
kuulatud. Seega ei anna kaebetähtaja ennistamiseks alust ka kaitsja väide tema kaitsealuse õiguste jätkuva
rikkumise kohta.
Kuna kohtule ei ole esitatud andmeid ühegi sellise objektiivse takistuse esinemise kohta, mis ei võimaldanud
kaebust tähtaegselt esitada, jätab kriminaalkolleegium A. V.-i kaitsja taotluse määruskaebuse esitamise
tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebetähtaja ennistamata.
8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 388 lg-st 4 ja § 350 lg 2 p-st 1, jätab Riigikohtu
kriminaalkolleegium A. V.-i kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata ja tagastab esitajale.
Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Lea Kivi