3-2-1-154-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-154-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 18. jaanuar 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa, T. Tampuu

Kohtuasi

B. S (isikukood xxxxxxxxxxx) hagi OÜ V (registrikood

xxxxxxxx) vastu töölepingu lõpetamise, töötasu, viivise ja

hüvitiste nõudes.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 2005. a otsus tsiviilajas nr 2-

2/798/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B. S kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Tartu, 19. detsember 2005. a

Istungil osalenud isikud

Kassaator B. S, tõlk L. Lomp

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 25. veebruari 2005. a ja

Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 2005. a otsus ja saata asi

Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada B. S kassatsioonkaebuselt 20. juulil 2005. a tasutud

kautsjon 228 (kakssada kakskümmend kaheksa) krooni 60

senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B. S esitas 25. novembril 2003. a hagi Tallinna Linnakohtule, milles palus lugeda tööleping

lõpetatuks töölepingu seaduse (TLS) § 82 alusel ning mõista OÜ-lt V välja tema kasuks saamata

jäänud palga 3600 krooni, viivise palga maksmisega viivitamise eest 4860 krooni, hüvitise TLS § 82

lg 2 alusel 9600 krooni, lõpparve maksmisega viivitamise eest 4800 krooni ja tööraamatu

kinnipidamise eest 51 728 krooni. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt töötas B. S ajavahemikul

20. novembrist 2002. a 11. veebruarini 2003. a maalrina Tallinnas Narva mnt 9 asuval objektil.

Töötamiseks oli tal kokkulepe OÜ V esindaja D, kes on osaühingu direktori I. H abiline. Kostja pidi

hagejale maksma netopalka 3600 krooni kuus. Hageja tegi oma töö ära, kuid töö eest lõpparvet ei

saanud. Töövaidluskomisjon jättis 14. oktoobri 2003. a otsusega hageja avalduse rahuldamata

tõendamatuse tõttu.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väidete kohaselt ei ole OÜ-l V hagejaga töösuhet, sest temaga ei

ole suuliselt ega kirjalikult töölepingut sõlmitud. Kostja käes ei ole ka hageja tööraamatut. Svetlana

Ha kaasas hageja enda abilisena omal initsiatiivil maalritöödele ning kandis oma isiklikult

arvelduskontolt hageja kontole 23. veebruaril 2003. a 1500 krooni.

3. Tallinna Linnakohus jättis 25. veebruari 2005. a otsusega hagi rahuldamata selle tõendamatuse

tõttu. Kumbki pool peab TsMS § 91 lg 1 kohaselt tõendama neid asjaolusid, millele nad oma nõuetes

ja vastuväidetes tuginevad. Hageja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit OÜ-ga V sõlmitud

palgakokkuleppe ega osaühingus töötamise kohta. Kostja esitatud 2003. aasta jaanuari ja veebruari

töötajate nimekirjas hagejat ei ole.

4. B. S palus apellatsioonkaebuses linnakohtu otsus tühistada. Kostja kinnitas linnakohtu istungil, et

OÜ V tööline S. H võttis hageja tööle ja maksis talle ka tehtud töö eest palka. Raha, mille S. H kandis

hageja arvele, ei ole töötasu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21. juuni 2005. a otsusega apellatsioonkaebuse TsMS § 334 lg 1

p 1 alusel rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata.

Linnakohus leidis õigesti, hageja ei ole töölepingu sõlmimist tõendanud. Hageja ei oska nimetada

isikut, kes tema arvates oli kostja esindaja töölepingu sõlmimisel. Asja menetlemisel esimese astme

kohtus ja ringkonnakohtu istungil ei osanud hageja nimetada D perekonnanime ja elukoha aadressi.

OÜ V esindaja väitel töötab kostja objektidel mitu meest, keda kutsutakse D.

Kuna ei ole teada, kellega hageja töö tegemises väidetavalt kokku leppis ja kes lubas teda objektil

Narva mnt 9 maalritöid tegema, siis ei ole hageja ja kostja vahel TLS § 28 lg 2 alusel töösuhet. Ei ole

tõendatud, et hageja ja OÜ V oleksid sõlminud töölepingu TLS § 1 mõistes või mingi muu lepingu,

mida TLS § 8 järgi võiks lugeda töölepinguks. Sellest tulenevalt ei pidanud kostja maksma hagejale

ka töötasu. Linnakohus on jätnud hagi õigesti rahuldamata nii töötasu, viivise- kui ka hüvitiste

nõudes.

Hageja ei esitanud linnakohtule TsMS § 104 nõuete kohast taotlust tunnistajate ülekuulamiseks,

piirdudes vaid tunnistajate kohta ebatäpsete andmete esitamisega ning kinnitas 7. veebruari 2005. a

kohtuistungil, et tal ei ole taotlusi ning ta ei soovi sisulist arutamist täiendada. Seega ei kasutanud

hageja linnakohtus asja läbivaatamisel võimalusi tõendada oma väiteid tunnistajate ütlustega.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palub B. S ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus ei arvestanud hageja kohtuistungite ajal suuliselt esitatud taotlusi tunnistajate

nimede ja aadresside täpsustamiseks ja nende kustumiseks kohtuistungile. Hageja andis

apellatsioonkaebuses täpsed andmed ühe tunnistaja kohta, teiste tunnistajate kohta esitas hageja

andmed, mis tema käsutuses olid. Kohtud ei selgitanud kirjaliku taotluse esitamise vajadust ning

hageja ei saanud kohtu küsimusest täiendatavate taotluste esitamise kohta aru nii, et ta peaks kordama

uuesti soovi tunnistajaid kutsuda.

Ringkonnakohus on valesti kohaldanud töölepingu seadust, leides, et töölepingu oleks pidanud

vormistama hageja. Töölepingu seaduse alusel peab selle vormistama tööandja.

7. Kolleegiumi istungil jäi hageja kassatsioonkaebuses esitatud väidete juurde ja palus kaebuse

rahuldada.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et linnakohtu ja ringkonnakohtu otsused tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p 2 ja

lg 5 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata Harju Maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

9. Hageja väidab, et ta sõlmis OÜ-ga V töölepingu, sest ta lubati tööle. Sellest lepingust tekkis

hagejal väidetavalt kostja vastu töötasu, viivise ja hüvitise nõue. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et

tema ei ole hagejaga töölepingut sõlminud. Linnakohus jättis hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu.

Ringkonnakohus nõustus linnakohtu otsuse põhjendustega.

10. Kolleegium nõustub hageja kassatsioonkaebuse väitega, et kohtud ei ole võtnud seisukohta hageja

taotluste kohta tunnistajate kutsumiseks kohtuistungile.

Ringkonnakohus leidis, et hagejal oli võimalus tõendada oma väiteid tunnistaja ütlustega linnakohtus

(tlk 91). Hageja märkis hagiavalduses, et kokkulepet tema töötamiseks OÜ-s V võivad tõendada neli

tunnistajat. Asja materjalidest lähtuvalt oli hageja ka eelistungil suuliselt tunnistajate kutsumist

taotlenud (tlk 92). Kui linnakohus leidis, et esitatud taotlus ei vasta kuni 1. jaanuarini 2006. a

kehtinud TsMS §-s 104 sätestatud nõuetele, oleks linnakohus pidanud protsessiosalisele taotluse

puudusi selgitama. Sellele seisukohale on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud tsiviilasjas nr 3-2-1-

134-03 (RT III 2004, 1, 6), märkides, et kui poolte esitatud tõendid on asjaolude hindamiseks

ebapiisavad või vastuolulised, tuleb anda pooltele võimalus täiendavate tõendite esitamiseks. Asja

materjalidest ei nähtu, et linnakohus oleks selgitanud hagejale, et tunnistajate kohta esitatud andmed

vajavad täpsustamist. Ringkonnakohus oleks pidanud kaebusest lähtuvalt andma hinnangu linnakohtu

seisukohale, millega tunnistajate ülekuulamise taotlust ei rahuldatud.

11. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta hageja taotluse tunnistaja kutsumiseks ringkonnakohtu

istungile (tl-d 78-79). Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega ringkonnakohtule ka taotluse riigi

õigusabi saamiseks, mille ringkonnakohus rahuldas. Seega oli hagejal alles ringkonnakohtus võimalik

saada asjatundlikku õigusabi ning esitada nõuetekohane taotlus tunnistaja ülekuulamiseks, mida

hageja ka tegi.

12. Kolleegium leiab, et kuivõrd ringkonnakohus võib käesoleval juhul ise tühistada linnakohtu

otsuse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, siis on asja lahendamise seisukohalt selles

tsiviilasjas põhjendatud tühistada ka linnakohtu otsus TsMS § 692 lg 5 teise lause alusel ja saata asi

uueks läbivaatamiseks maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul juhinduda TsMS § 329

lg 3 teisest lausest, mille kohaselt menetluse igas staadiumis aitab kohus kaasa sellele, et pooled

teeksid oma avaldused õigeaegselt ning täies ulatuses ja aitaksid kaasa asja võimalikult kiirele ja

väikeste kuludega lahendamisele.

J. Luik, L. Laarmaa, T. Tampuu