3-1-1-148-05 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-148-05

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 12. jaanuar 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 14. novembri 2005. a

määrus, millega jäeti läbi vaatamata K.S. esindaja

vandeadvokaadi vanemabi Rein Laidi kaebus Riigi-

prokuratuuri 30. septembri 2005. a määruse peale

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vandeadvokaadi vanemabi Rein Laid, määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

12. detsember 2005. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2005. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata

K. S. esindaja vandeadvokaadi vanemabi Rein Laidi kaebus Riigiprokuratuuri 30. septembri 2005. a

määruse peale ja saata kaebus arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 18. aprillil 2005. a alustati kriminaalmenetlust KarS § 372 tunnustel selles, et OÜ R. baar "K." Tallinnas X

tn 18 on mitmete aastate vältel tegutsenud tegevusloata ja seega Kaubandustegevuse seaduse §-de 3 ja 12

sätteid rikkudes.

Põhja Politseiprefektuuri politseiinspektor kuulas 10. juunil 2005. a selles asjas kannatanuna üle K. S.-i, kelle

väidete kohaselt on baari ebaseaduslik tegevus tekitanud tema perekonnale moraalset ja materiaalset kahju

ning temale ka tervisekahjustusi.

24. augusti 2005. a määrusega lõpetati kriminaalmenetlus prokuratuuri loal kuriteokoosseisu puudumise tõttu

ja selgitati, et KrMS § 207 lg-te 2 ja 3 alusel võib kannatanu esitada selle määruse peale kaebuse

Riigiprokuratuurile.

2. Kannatanu K. S. esitaski kaebuse kriminaalmenetluse lõpetamise peale Riigiprokuratuurile, kuid prokuröri

abi Astrid Asi 30. septembri 2005. a määrusega jäeti tema kaebus rahuldamata ja vaidlustatud määrus

muutmata. Prokuröri abi nõustus kriminaalmenetluse lõpetamise määruse motiividega selles, et OÜ R.

tegevuses puuduvad KarS §-s 372 kirjeldatud kuriteotunnused. Riigiprokuratuuri määruses selgitati, et

kaebuse esitajal on KrMS § 208 lg 1 alusel õigus advokaadi vahendusel edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtusse.

3. Riigiprokuratuuri 30. septembri 2005. a määruse peale esitas Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse K. S.-i

esindaja vandeadvokaadi vanemabi Rein Laid, paludes kohustada Riigiprokuratuuri jätkama kriminaalasja

menetlust.

Kaebaja märkis, et kriminaalmenetluse lõpetamist põhjendati asjaoluga, et OÜ R. juhataja Indrek Kase

suhtes viidi läbi väärteomenetlus Kaubandusseaduse § 27 lg 1 tunnustel, kuid see asjaolu ei saa takistada OÜ

R. kui juriidilise isiku suhtes kriminaalmenetluse läbiviimist KarS § 372 järgi. Kaebuses leiti, et menetluse

käigus on jäetud tähelepanuta K. S.-i väited selle kohta, et OÜ R. õigusvastane käitumine on tekitanud talle

psüühilisest pingest tingitud tervisekahjustusi raseduse ajal.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2005. a määrusega jäeti K. S.-i esindaja R. Laidi kaebus läbi

vaatamata ja tagastati kaebajale.

Ringkonnakohus viitas KrMS § 207 lg-le 2, mille kohaselt võib üksnes kannatanu esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise või KrMS § 207 lg-s 1 sätestatud kaebuse rahuldamata

jätmise peale. Ringkonnakohtu tõlgenduse kohaselt on ka KrMS § 208 lg 1 alusel ringkonnakohtusse

pöördumise õigus üksnes kannatanul advokaadi vahendusel. K. S.-i ei saa aga käsitada KarS § 372 tunnustel

alustatud ja hiljem lõpetatud kriminaalmenetluses kannatanuna, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et

OÜ R. tegevusega oleks talle tekitatud materiaalset kahju.

Ringkonnakohus ei pidanud võimalikuks hinnata sisuliselt kaebuse väiteid K. S.-le OÜ R. tegevusega

tervisekahjustuse tekitamises ja avaliku korra rikkumises, sest neid küsimusi ei olnud uurimisasutus ega

prokuratuur õiguslikult käsitlenud.

5. K. S. esindaja vandeadvokaadi vanemabi R. Laid esitas Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2005. a

määruse peale Riigikohtule määruskaebuse, milles ta ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega K. S.-l

kaebeõiguse puudumise kohta. Viidates Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahenditele asjades nr 3-1-1-134-

04, 3-1-1-40-05 ja 3-1-1-42-05 leiab kaebuse esitaja, et K. S.-il kui kannatanu esindajal on seadusest tulenev

õigus ringkonnakohtule kaebust esitada ja ringkonnakohtul on kohustus kaebus sisuliselt läbi vaadata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leidis, et K. S.-i ei saa lugeda kannatanuks seetõttu, et KarS § 372 näol on tegemist

majandusalase süüteoga ja kriminaaltoimiku materjalid ei kinnita temale materiaalse kahju tekitamist.

Samuti puudub kriminaalasja materjalides uurimisasutuse ja prokuratuuri poolt antav õiguslik hinnang K. S.-

le tervisekahjustuse tekitamise ning OÜ R. poolt avaliku korra rikkumise osas, mistõttu ringkonnakohus ei

saa asuda esitatud kaebust sisuliselt analüüsima.

7. Riigikohus ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega ja märgib, et KrMS § 37 lg 1 kohaselt võib kannatanuks

olla isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist,

varalist või moraalset kahju. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud ringkonnakohtu väide, et kuna toimikus

puuduvad andmed K. S.-le materiaalse kahju tekitamise kohta, ei saa teda käsitada ka kannatanuna. Lisaks

varalisele kahjule on K. S. viidanud ja püüdnud esitatud arstitõendite abil tõendada tervisekahjustust. Seoseid

OÜ R. ja K. S.-i tervise ning kodurahu rikkumise vahel pole aga menetluse käigus käsitletud, samuti ei ole

kaalutud teisi süüteokoosseise peale KarS §-s 372 sätestatu.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et olukorras, kus eelnevas menetluses on K. S.-i käsitatud

kannatanuna, ja just seeläbi antud talle võimalus kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamiseks, on

ringkonnakohus K. S.-i esindaja kaebuse läbivaatamata jätmisega eiranud KrMS § 38 lg 1 p 1 nõudeid ja

varasemat kohtupraktikat ning piiranud sellega põhjendamatult K. S.-i kaebeõigust. Kriminaalkolleegium on

korduvalt märkinud, et tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 1 ja §-dest 207 ning 208 tuleb kannatanuks lugeda ka

sellist isikut, kes leiab, et kuigi talle on kuriteoga tekitatud kahju, on kriminaalmenetlus kas lõpetatud või

jäetud hoopis alustamata. Loomulikult ei saa selline isik kasutada kõiki kannatanu õigusi, kuid KrMS § 38

lg 1 p-s 1 sätestatud kaebeõigus tuleb talle tagada täies ulatuses (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

määrused kriminaalasjades nr 3-1-1-134-04, RT III 2005, 4, 32; 3-1-1-40-05, RT III 2005, 16, 165; 3-1-1-42-

05, RT III 2005, 15, 149).

Seega tulenes K. S.-i õigus kaevata Riigiprokuratuuri määruse peale advokaadi vahendusel

ringkonnakohtusse KrMS § 38 lg 1 p-st 1 ja §-dest 207 ja 208 ning ringkonnakohtul puudus alus sellise

kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

9. Käesolevas asjas on ringkonnakohus leidnud, et K. S.-le tervisekahjustuse tekitamise ning OÜ R. poolt

avaliku korra rikkumise osas ei ole uurimisasutus ega prokuratuur andnud mingisugust õiguslikku hinnangut.

Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et kaebuse läbivaatamata jätmisel ei saa lahendada küsimusi

vaidlustatud määruses uurimisasutuse või prokuratuuri õigusliku hinnangu olemasolu või puudumise ega ka

selle hinnangu õigsuse või põhjendamatuse kohta. Nende küsimuste lahendamine on võimalik alles siis, kui

kohus on jaatanud esitatud kaebuse vastavust KrMS § 208 lg-s 2 sisalduvatele nõuetele ja on asunud

sisuliselt kontrollima menetluse lõpetamise või alustamata jätmise põhjendatust.

10. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 388 lg-st 4, § 361 p-st 6 ja § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2005. a määruse ja saadab K. S.-i esindaja

vandeadvokaadi vanemabi R. Laidi kaebuse arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Lea Kivi