3-3-1-72-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-72-05

Otsuse kuupäev

12. jaanuar 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

AS Maseko kaebus Pärnu Linnavolikogu kohustamiseks

lahendama sadama akvatooriumi määramise taotlust

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2005. a otsuse peale

haldusasjas nr 2-3/140/2005

Menetluse alus Riigikohtus

Pärnu Linnavolikogu kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-140/2005 ja

jätta jõusse Pärnu Halduskohtu 12. märtsi 2004. a otsus haldusasjas nr 3-195/2003.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Maseko esitas 12. detsembril 2003 kaebuse Pärnu Halduskohtusse, milles palus kohustada

Pärnu Linnavolikogu koheselt läbi vaatama AS Maseko poolt esitatud sadama akvatooriumi

määramise taotlust.

Kaebusest tulenevalt oli kaebuse esitamise ajal AS-le Maseko kuuluvale territooriumile Suur-Jõe 54

aastatel 1951-1953 rajatud paadisadam, mida on kasutatud kalavastuvõtupunktina. Paadisadama

omandas kaebaja riigilt 1994. a endise Pärnu Kalakombinaadi ehitiste ja rajatiste erastamisel.

Kaebaja on sadamat pidevalt kasutanud oma majandustegevuses.

1. jaanuarist 1998 jõustunud Sadamaseadusest tulenevalt oli sadama kasutamise eelduseks selle

passistamine, sealhulgas ka sadama akvatooriumi määramine. AS Maseko asus sadamat vormistama

2003. a. 4. augustil 2003 pöördus kaebaja Pärnu Linnavolikogu poole taotlusega kooskõlastada

sadama akvatooriumi piirid (geograafilised koordinaadid) vastavalt AS Maseko ettepanekule.

Kaebuse kohaselt ei lahendanud Pärnu Linnavolikogu planeerimiskomisjon 14. novembri 2003. a

otsusega taotlust sisuliselt, vaid otsustas akvatooriumi määramise protsessi alustada detailplaneeringu

algatamisest.

Kaebaja leiab, et taotluse sidumine detailplaneeringuga on õigusvastane, sest akvatooriumi suuruse

kooskõlastamine ei puutu kuidagi detailplaneeringusse ega takista selle läbivaatamist. Sadama piiride

mittekooskõlastamise aluseks saab olla ainult sadama piiride ettepaneku sobimatus, mitte aga

planeeringu või haldusaktide puudumine. Otsustamisega viivitamine rikub kaebaja ettevõtlusvabadust

ning tekitab talle varalist kahju.

2. Vastustaja, Pärnu Linnavolikogu, vaidles kaebusele vastu. Vastustaja leidis, et kaebuse esitajal

puudub osundatud aadressil sadam Sadamaseaduse mõttes. Pärnu Linnavolikogu ei ole keeldunud

rajatavale sadamale akvatooriumi määramisest ega koordinaatide kooskõlastamisest, kuid on

korduvalt viidanud vajadusele lahendada küsimus koostamisel oleva detailplaneeringu menetlemise

käigus. Vastustaja leiab, et nõuetele vastava sadama rajamine eeldab mitmete ehitiste olemasolu ning

sadamateenuste osutamine kalda kaitsealal eeldab ka keskkonnatingimuste seadmist. Pärnu linna

üldplaneeringuga on Pärnu jõe kalda ulatuseks AS Maseko kinnistu kohal määratud 30 m ning

jõekalda ehituskeeluvöönd ühtib kalda ulatusega. Kehtivat detailplaneeringut Suur-Jõe 54 kinnistu

kohta ei ole. Vastustaja rõhutab ka asjaolu, et uue akvatooriumi määramisel tuleb arvestada ka teiste

isikute, sadamavaldajate, huve.

Vastustaja leidis, et kaebaja taotlus tuleb lahendada Pärnu Linnavolikogu 18. aprilli 2002. a otsuse

nr 33 p 1.8 alusel algatatud Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneeringuga. Vastustaja ei pea

põhjendatuks kaebuse väidet, et on tegemist haldusorgani viivitusega, mis rikub kaebuse esitaja

õigust vabale majandustegevusele ja õigust olla ettevõtja.

3. Pärnu Halduskohtu 12. märtsi 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-195/3003 jäeti kaebus

rahuldamata. Kohus leidis, et Veeteede Ameti poolt 13. novembril 2003. a koostatud sadamakontrolli

aktiga nõuti AS-lt Maseko, et sadamale määrataks akvatoorium. Sadamaseaduse § 4 lg 4 kohaselt

määrab siseveekogudel akvatooriumi piirid veekogu või selle osa omanik kooskõlastatult kohaliku

omavalitsuse volikoguga. Pärnu maavanema 10. oktoobri 1996. a korraldusega nr 513 anti Pärnu jõgi

munitsipaalomandisse.

Kohus pidas ekslikuks kaebaja seisukohta, et sadama akvatooriumi määramata jätmise aluseks ei saa

olla planeeringu või muu haldusakti puudumine. Pärnu Linnavolikogu 20. septembri 2001. a

määrusega on kehtestatud Pärnu linna üldplaneering aastani 2025, mille seletuskirja punktis 2.1.5

sätestatakse, et veealade täpsemad kasutustingimused määratakse Pärnu jõe osaüldplaneeringu

raames.

4. AS Maseko palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada.

Apellant leidis, et akvatooriumi kooskõlastamise oleks pidanud otsustama volikogu, mitte aga tema

komisjon. Samuti seadis apellant kahtluse alla Pärnu Halduskohtu objektiivsuse. AS Maseko arvates

tugines kohus oma otsuses põhiliselt vastustaja vastuväidetele ega analüüsinud AS Maseko

argumente.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2005. a otsusega haldusasjas nr 2-3/140/2005 rahuldati

AS Maseko apellatsioonkaebus. Ringkonnakohus tühistas Pärnu Halduskohtu otsuse ja tegi uue

otsuse, millega kohustas Pärnu Linnavolikogu lahendama AS Maseko taotluse akvatooriumi piiride

kooskõlastamiseks kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised:

1) käesolevaks ajaks on vastu võetud Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneering, toimunud

on avalik väljapanek ja väljapaneku tulemuste avalik arutelu, planeeringu suhtes on esitatud

vaidlustused;

2) vastustaja ei ole menetlustoiminguid läbi viinud mõistliku aja jooksul ning viivituseks peab olema

põhjendatud vajadus;

3) vastustaja ei ole neid haldusmenetluse põhimõtteid järginud, ta ei ole esile toonud ühtki veenvat

argumenti, miks kaebaja taotluse lahendamine on kehtestatud detailplaneeringuta võimatu;

kolmandate isikute õigusi ja avalikke huve oli kohalikul omavalitsusel võimalik selgitada ning asja

õigeks lahendamiseks vajalikke tõendeid koguda ka efektiivsema menetlusega kui detailplaneering;

4) ettevõtlusvabaduse piiramist pikaajalise planeerimismenetluse kestel kuni lõplike lahenduste

selgumiseni ei saa pidada õigustatuks.

6. Tallinna Ringkonnakohtu otsusele esitas kassatsioonkaebuse Pärnu Linnavolikogu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. Pärnu Linnavolikogu taotleb kassatsioonkaebuses Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistamist.

Kassaator põhjendab kaebust järgmiste asjaoludega:

1) Sadamaseadus ei sätesta eraldi korda, kuidas peaks toimuma akvatooriumi piiride määramine ja

kooskõlastamine, seaduses ei ole antud akvatooriumi määramise ja kooskõlastamise menetlemiseks

tähtaega, korda ega piiranguid;

2) HMS § 5 lg 1 kohaselt määrab menetlustoimingu vormi ja muud üksikasjad haldusorgan

kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti;

3) kassaator asus taotluse saamisel seda menetlema ning leidis, et akvatooriumi piire ei ole võimalik

määrata ja kooskõlastada enne Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneeringu kehtestamist;

üheks selliseks kaalutluseks oli ka Pärnu linna üldplaneering, mille seletuskirja punkt 2.1.5 sätestab,

et veealade täpsemad kasutamistingimused määratakse Pärnu jõe akvatooriumi planeeringuga;

4) otsustamisel kaaluti ka Pärnu jõe tähtsust Pärnu linnale. Eriti oluline on Pärnu jõe kasutamisel

arvestada paljude isikute huvidega ning planeeringu eesmärk ja üks peamisi põhimõtteid on tagada

võimalikult paljude isikute huvide tasakaalustatud arvestamine;

5) AS-l Maseko ei saanud tekkida õiguskindlust ja õiguspärast ootust, et ka pärast detailplaneeringu

kehtestamist tema taotlus sisuliselt rahuldatakse;

6) kassaator ei nõustu väitega, et planeerimismenetlus piirab vastustaja ettevõtlusvabadust. Kassaator

pole keelanud randuda paatidel paadisillal. Samas on AS Maseko pidanud läbirääkimisi kinnistu

müümise üle.

8. AS Maseko vastuses leitakse, et Pärnu Linnavolikogu ei ole õigesti kasutanud oma

diskretsioonivolitusi ega ole taotlust lahendanud mõistliku aja jooksul. AS Maseko leiab, et

akvatooriumi määramine tuleb lahendada lahus detailplaneeringust. AS Maseko peab sadamat

seaduslikuks ning volikogu poolt akvatooriumi kooskõlastamata jätmine takistab AS-l Maseko

majandustegevust. AS Maseko ei saa sadamat kasutada ilma sadamapassita, sest selline tegevus oleks

karistatav.

AS Maseko palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ning vaidlustatud kohtuotsus muutmata.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et sadamarajatised kuuluvad alates 1994. aastast AS-le

Maseko ning et sadama kasutamine vastaks AS Maseko majandushuvidele. Sadama rajatiste

sihtotstarbeline kasutamine eeldab sadama nõuetekohast vormistamist vastavalt Sadamaseaduse

nõuetele. Käesolevas asjas puudub vaidlus ka selle üle, et AS Maseko asus sadama kasutamiseks

vajalikke dokumente korrastama ning esitas akvatooriumi kooskõlastamise taotluse 2003. aastal.

10. Riigikohtu halduskolleegium nõustub seisukohaga, et akvatooriumi piiride määramine ja

kooskõlastamine on kohaliku omavalitsusüksuse diskretsiooniline volitus.

Tallinna Ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt on konkreetsel juhul diskretsioonivolitusi kasutatud

vääralt, s.t detailplaneeringu näol on asjaolude väljaselgitamiseks ja hindamiseks valitud ekslik ja

ülemäärane vahend. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu eelnimetatud seisukohaga ning peab

konkreetsel juhul akvatooriumi piiride kooskõlastamise otsustamise sidumist detailplaneeringuga

põhjendatuks.

11. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et selles asjas on oluline, et Pärnu jõe kaldaala ja

akvatooriumi kasutamise korra täpsustamine vastava planeeringu koostamise käigus oli otsustatud

juba enne AS Maseko taotluse esitamist Pärnu linna üldplaneeringuga ning taotluse esitamise ajaks

oli vastav planeering algatatud.

Kolleegium on seisukohal, et sadamate (sealhulgas sadama hoonete ja rajatiste ning akvatooriumi

piiride) asukoha määramine detailplaneeringuga on kooskõlas Planeerimisseadusest tulenevate

detailplaneeringu eesmärkidega. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kassaatoriga ka selles, et

detailplaneering on sobiv vahend selgitamaks välja vajalikke keskkonnanõudeid ning

kooskõlastamaks erinevaid kaitstavaid huve.

12. Ringkonnakohtu väide, et kõigi vajalike asjaolude väljaselgitamine sellises haldusakti andmise

menetluses, mis poleks seotud detailplaneeringu menetlusega, olnuks operatiivsem, on ühekülgne ega

arvesta kõiki olulisi asjaolusid. Riigikohtu halduskolleegium ei pea põhjendatuks seisukohta, et Pärnu

Linnavolikogu tegevuses esineb ülemäärane viivitus, mis võib kahjustada AS Maseko majandushuve.

Riigikohtu halduskolleegium peab siinkohal vajalikuks nentida, et AS Maseko poolt astuti sadama

legaliseerimiseks vajalikke samme alles 2003. aastal.

13. Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-140/2005 tuleb

tühistada. Jõusse jääb Pärnu Halduskohtu 12. märtsi 2004. a otsus haldusasjas nr 3-195/2003.

Kautsjon tuleb tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann