3-2-1-95-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-95-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 21. detsember 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks,

Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Merck Sharp & Dohme Inc. (Eesti filiaali kaudu) hagi Pfizer

H.C.P. Corporation (Eesti filiaali kaudu) vastu avaldatud

andmete ümberlükkamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 29. märtsi 2005. a otsus asjas nr 2-

2/348/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Merck Sharp & Dohme Inc. (Eesti filiaal kaudu)

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

28. november 2005. a

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat Anu Uritam ja kostja esindaja

vandeadvokaat Kristi Reinson

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. märtsi 2005. a otsus

ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Merck Sharp & Dohme Inc-le

kassatsioonkaebuselt 28. aprillil 2005. a tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Merck Sharp & Dohme Inc. (Eesti filiaali kaudu) (edaspidi MSD Eesti) hagiavalduse kohaselt

esitas Pfizer H.C.P Corporation Eesti filiaali (edaspidi Pfizer Eesti) töötaja Reet Volkmann

16. oktoobril 2002. a Kaitsepolitseiametile avalduse, mille tervikteksti edastas ta avaldamiseks ka

uudisteagentuurile Baltic News Service (edaspidi BNS). BNS-i koostatud uudistes tsiteeriti

üksikasjalikult R. Volkmanni esitatud avalduse teksti. Kostja avalduses oli märgitud, et

sotsiaalministri 24. septembri 2002. a määrusega nr 112 kinnitatud "Eesti Haigekassa ravimite

loetelu" seab ohtu patsientide elu ja tervise, kuna määruse kohaselt loetakse soodustatuks MSD Eesti

ravim Fosamax, kui seda kasutatakse alla 18-aastaste laste raviks. R. Volkmanni avalduses märgiti, ja

seda refereeriti ka BNS-i uudises, et ravimit Fosamax ei ole 2002. aastal soodusravimite komisjonis

arutatud, et hageja ja sotsiaalminister on sõlminud avalikustamata hinnakokkuleppe ja et

Ravimiametis registreeritud Fosamaxi ravimidokumendis on kirjas, et Fosamax on lastele

vastunäidustatud, mis tähendab, et see võib seada ohtu laste elu. Selline kostja avaldatud väide on

ebaõige, eksitav ja hageja au teotav. Kostja oli andmete ebaõigsusest teadlik, kuna oli tegelike

andmetega tutvunud. Ravim Fosamax ei ole vastunäidustatud alla 18-aastastele isikutele.

2. 10. oktoobril 2002. a ajalehes Eesti Päevaleht avaldatud artikli "Ravimitootja võitleb Oviiri

määruse vastu" kohaselt oli kostja esitanud avalduse Kaitsepolitseiametile, kuna samas

sotsiaalministri 24. septembri 2002. a määruses olevat kohustatud arste ravima kõigepealt hageja

südameravimiga Zocor ning kui ravi ei ole tulemuslik, võis kasutada teisi ravimeid. Kostja väitel

kohustavat sotsiaalministri määrus seega eelistama hageja ravimit kostja ravimile. Kostja töötaja

R. Volkmann märkis artiklis, et määrus on ebaseaduslik. Ta ei oska öelda, kas see on korruptsioon.

Kostja poolt ajalehes Eesti Päevaleht avaldamiseks esitatud informatsioon tervikuna teotab hageja au.

Sotsiaalministri määruses ei ole kirjas, et enne kostja ravimi tarvitamist peaksid arstid kasutama

nimelt ja ainult hageja ravimit. Kuna määrus on seaduslik, on alusetud ja au teotavad kõik viited

võimalikule korruptsioonile.

Hageja leidis, et kostja avaldas teadlikult eksitavaid ja hageja au teotavaid andmeid. Selle ainsaks

eesmärgiks oli konkurentsieeliste saamine konkurendi halvustamise abil. Kostja tegevus kujutab

endast konkurentsiseaduse (KonkS) §-dest 50 ja 51 lähtuvalt kõlvatut konkurentsi.

3. Tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg-le 1, §-le 1047, § 1054 lg-le 1 ja KonkS § 50 lg 1 p-

le 1 ja lg-le 2, § 51 lg-tele 1 ja 2, palus hageja: 1) tunnistada õigusvastaseks kostja poolt ajalehes

Eesti Päevaleht 10. oktoobril 2002 avaldatud artiklis "Ravimitootja võitleb Oviiri määruse vastu"

toodud ebaõigete andmete avaldamine ning ebaõigete andmete avaldamine uudisteagentuurile BNS

16. oktoobril 2002 edastatud avalduses; 2) kohustada kostjat oma kulul avaldatud andmed ümber

lükkama ning esitama ajalehele Eesti Päevaleht ja uudisteagentuurile BNS avaldused ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks.

4. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja nõue ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks on õigusliku aluseta. Teo õigusvastasuse kindlakstegemise nõude saab

tsiviilkohtumenetluses esitada iseseisvana üksnes siis, kui sellise nõude esitamise alus on seaduses

sätestatud. Muudel juhtudel saab õigusvastasuse kindlakstegemine olla tsiviilkohtumenetluse

objektiks ainult teise nõude rahuldamise eelduste kindlakstegemisel. Hageja nõuet ei saa rahuldada,

sest õigusaktidest ei leia alust esitada iseseisvat nõuet õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Hageja on

juriidiline isik, kellel ei ole isiklikke õigusi. Isiklikud õigused on füüsilisel isikul. Juriidilisel isikul ei

saa olla au VÕS § 1046 lg 1 tähenduses. Kostja ei ole oma tegevusega rikkunud konkurentsiseaduse

sätteid. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks tekkinud seoses väidetavalt avaldatud ebaõigete

andmetega ja eksitava teabega konkurentsieelis hageja ees, ega esitanud sellest tulenevalt kahjunõuet

kostja vastu. Viidatud ajaleheartiklis ja uudisteportaali artiklis ei ole esitatud ebatõeseid andmeid.

Artiklist ja BNS-i uudisest nähtub üheselt, et need on suunatud mitte hageja, vaid sotsiaalministri

määruse vastu. Võlaõigusseaduse § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise

korral nõuda andmete ümberlükkamist andmete avaldamise eest vastutavalt isikult. Kostja ei ole isik,

kes vastutab andmete avaldamise eest, sest ta ei saa kontrollida, kas andmed avaldatakse. Hagi on

esitatud vale kostja vastu.

5. Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et kostja ei ole andmete avaldamise eest

vastutav isik VÕS § 1047 lg 4 tähenduses. Vastavalt VÕS § 1047 lg-le 4 võib kannatanu ebaõigete

andmete avaldamise korral nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete

ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine

oli ebaseaduslik. Hageja esitas nõude kostja, mitte kostja töötaja R. Volkmanni vastu põhjendusega,

et VÕS § 1054 kohaselt vastutab juriidiline isik selle isiku tegude eest, keda ta pidevalt oma

majandustegevuses kasutab.

6. Kostja ei ole andmete avaldaja VÕS § 1047 mõttes. Pole tõendatud, et kostja omas kontrolli

vaidlusaluste andmete üle või see, et ta valis faktide ja arvamuste seast neid, mida edasi anda, või

kontrollis teksti ja selle liikumist ideest lugejani. Seega ei otsustanud kostja, kas vaidlusaluseid

andmeid avaldada või mitte. Kostja ei saa täita ka andmete ümberlükkamise nõuet. Andmeid saab

ümber lükata ainult see isik, kelle kontrollile allub andmete avaldamine, s.o ajakirjandusväljaanne.

Andmete avaldamise õigusvastasuse juures eristatakse VÕS § 1047 kahte aspekti: 1) ebaõigete

andmete avaldamise õigusvastasuse eest võib vastutada ka isik, kes esitas andmeid nende avaldajale

(sellest võib teoreetiliselt tuleneda kahju hüvitamise nõue andmeid avaldamiseks esitanud isiku

vastu); 2) andmete ümberlükkamise nõude saab esitada üksnes isiku vastu, kes vastutab andmete

avaldamise eest. See, et isik vastutab andmete avaldamise eest, ei tähenda automaatselt, et ta vastutab

nende andmete ebaõigsuse eest.

7. Andmete avaldamise eest saab vastutada isik, kes omab kontrolli nende andmete avaldamise üle,

s.o isik, kes saab otsustada, kas avaldada andmed või mitte ning millisel kujul ja kui palju andmeid

avaldada. Seda seisukohta kinnitavad ka asjas esitatud Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektori T. Leito

ja Tartu Ülikooli teaduri T. Hennoste arvamused, samuti Eesti ajakirjanduseetika koodeks. Kostja

filiaali juhataja R. Volkmann oli vaid üks allikas, mida kasutati ajalehes Eesti Päevaleht artikli ja

BNS-i uudiste koostamisel. Artiklid ei sisalda ainult R. Volkmannilt saadud informatsiooni, vaid

informatsiooni on saadud ka teistelt allikatelt. BNS-i koostatud uudises on kolm

informatsiooniallikat: R. Volkmann, ajaleht Eesti Ekspress ja sotsiaalministeerium. Ajalehe Eesti

Päevaleht uudise aluseks on erinevate allikate esitatud faktiväited ja arvamused, R. Volkmanni

tsitaadid ja arvamus ning ajakirjaniku referaat. Kohtus ei saa hinnata hageja ja andmete avaldaja eest

vastutava isiku vahelist õigussuhet esitatud hagi alusel.

8. Hageja viited konkurentsiseaduse rikkumise kohta jättis kohus tähelepanuta, kuna kõlvatu

konkurentsi või muu konkurentsiseaduse rikkumise tuvastamise nõuet hageja ei esitanud.

9. Hageja esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada, kuna

kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus protsessiõiguse norme, hinnates tõendeid

ebaõigesti. Vaidluse lahendamisel on kohus jätnud tähelepanuta, et hageja vaidlustas ainult neid

andmeid, mida avaldas kostja, mitte uudist ja artiklit tervikuna. Kui kostja pöördus ise BNS-i või

ajalehe poole andmete avaldamiseks, ongi ta vastutav VÕS § 1047 alusel ebaõigete andmete

avaldamise eest.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

10. Ringkonnakohus jättis 29. märtsi 2005. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata. Lähtudes TsMS

§ 330 lg-st 5, ei pidanud apellatsioonikohus vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi.

11. Ringkonnakohus märkis, et hagis ei ole näidatud konkreetselt andmeid, mille ümberlükkamist

hageja taotleb, ega teksti, mille kostja peaks ebaõigete andmete ümberlükkamiseks esitama. Lähtudes

hageja esitatud nõuetest, pidi linnakohus vaidluse lahendamisel eelkõige otsustama, kas kostjat saab

pidada ajalehe Eesti Päevaleht artiklis ja BNS-i uudistes andmete avaldajaks, ja tulenevalt selle

küsimuse lahendamisest otsustama, kas andmed olid ebaõiged ja kuidas need tuleb ümber lükata.

12. Linnakohus kohaldas VÕS § 1047 õigesti. Asja materjalist nähtuvalt esitas kostja 16. oktoobril

2002. a avalduse Kaitsepolitseiametile, paludes abi sotsiaalministri 24. septembri 2002. a määruse

nr 112 kehtetuks tunnistamiseks. Selline pöördumine on kooskõlas põhiseaduse §-ga 46. Asjaolu, et

kostja edastas selle avalduse ka meediaväljaandele, ei tähenda, et tema käitumine oleks õigusvastane

ja et ta peaks hiljem ümber lükkama andmeid, mida ta Kaitsepolitseiametile saadetud kirjas teatas.

See, kas ja millises ulatuses kostja saadetud kirja ajalehes ja mujal meedias kajastati, sõltus juba

teistest isikutest, keda sellesse tsiviilasja ei ole kaasatud. Hagejal endal oli võimalus esitada meedias

omapoolne seisukoht ja ümber lükata ajalehes Eesti Päevaleht ja BNS-i uudistes toodud andmed või

nõuda meediaväljaannetelt ebaõigete andmete ümberlükkamist.

13. Ajalehes Eesti Päevaleht avaldatud artikli "Ravimitootja võitleb Oviiri määruse vastu" on

koostanud ajakirjanik, mitte kostja. Kostja ei ole selle artikli avaldaja. Uudisteagentuuri 16. oktoobri

2002. a BNS teate, milles räägitakse kostja esindaja poolt kaitsepolitseile avalduse esitamisest, on

koostanud toimetus, aga mitte kostja. Seega ei ole kostja avaldanud artiklit ega uudist ja ei ole

avaldamise eest vastav isik, keda kohustada neis avaldatud andmeid ümber lükkama.

Seetõttu puudus kohtul vajadus otsuses hinnata neid tõendeid, mis võiksid omada tähtsust juhul, kui

kostja oleks olnud andmete avaldamise eest vastutav isik.

14. Nii hagiavalduses kui ka kohtuvaidluses taotles hageja ajalehes Eesti Päevaleht ja BNS-i uudistes

andmete avaldamise õigusvastaseks tunnistamist ja kostja kohustamist ebaõigeid andmeid ümber

lükkama, tuginedes VÕS § 1046 lg-le 1, §-le 1047 ja § 1054 lg-le 1 aga ka konkurentsiseaduse,

ravikindlustusseaduse ja avaliku teabe seaduse sätetele. Ühtegi otseselt konkurentsiseadusest

tulenevat nõuet hageja ei esitanud. Kuna kostja ei ole meedias andmete avaldamise eest vastutav isik,

ei saa tema suhtes hagi rahuldada.

15. Õige on hageja väide, et kohus peab aru saama, mida hageja taotleb, ja andma pooltevahelistele

suhetele juriidilise kvalifikatsiooni. Kuid linnakohus ei saanud hageja hagiavalduses toodud nõuete

rahuldamata jätmisel hakata ise määrama uut hagi eset.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

16. Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ning saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

17. Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 1047, kui leidis, et andmete avaldamise eest saab vastutada

vaid isik, kes avaldab neid avalikkusele ehk siis igal juhul ajalehe väljaandja või uudisteagentuur.

Võlaõigusseaduse § 1047 eesmärgiks ei ole reguleerida vaid paberkandjal ilmuvates päevalehtedes

avaldatava informatsiooniga seonduvaid küsimusi. Selline VÕS § 1047 tõlgendus ei ole kooskõlas

seaduse mõtte, sõnastuse ega eesmärgiga. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustest järeldub, et

informatsiooniallikas ajakirjanduslikus mõttes ei ole Eestis ühelgi juhul vastutav tema poolt teatavaks

tehtud andmete eest, kuna uudiseid koostavad toimetused. Võlaõigusseadus ei näe ette, et

ajakirjandusväljaannetel on suurem vastutus andmete avaldamisel kui teistel isikutel.

Võlaõigusseaduse § 1047 mõistes avaldamisega on tegemist ka siis, kui andmed on avaldatud kas või

ühele isikule. Kostja jaoks olid ajakirjandusväljaanded vaid vahendiks, mille kaudu avaldati andmeid

avalikkusele. Hageja vaidlustas vaid andmeid, mida avaldas meediaväljaannetele kostja ja mis

sisaldusid BNS-i uudises ja ajalehes Eesti Päevaleht avaldatud artiklis. Nende andmete avaldamise

üle oli kostjal täiesti selge kontroll, kuna ta ise esitas need avaldamiseks. Seega on kostja ebaõigete

andmete avaldamise eest üheselt vastutav.

18. Võlaõigusseaduse § 1047 lg 1 kohaselt saab isiku majandus- või kutsetegevusse sekkuda ka isiku

kohta faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega. Kostja avaldas kolmandatele

isikutele (meediaväljaannetele) ebaõigeid andmeid ning on faktilisi andmeid avaldanud mittetäielikult

ja eksitavalt. Sotsiaalministri 24. septembri 2002 määrus ei ole ebaseaduslik ning selle määruse

vastuvõtmisega ei ole hagejal mingeid korruptiivseid seoseid. Nimetatud määrus ei kohustanud arste

kasutama esmalt ravimit Zocor. Kostja avaldatud andmetest sai teha vaid ühe järelduse:

ebaseadusliku ning korruptiivsel teel kehtestatud määrusega on antud eelis hagejale kui kostja

konkurendile. 16. oktoobril 2002. a avaldatud BNS-i uudis põhineb kostja poolt kaitsepolitseile

esitatud avaldusel. Kostja on eksitavate ja mittetäielike andmete avaldamise teel loonud mulje, et

Fosamax on lastele ohtlik ravim. Ebaõiged on kostja väited, nagu oleks ravim Fosamax kantud

määrusesse seaduses sätestatud korda eirates. Kohtud jätsid tähelepanuta, et hageja vaidlustatud

andmed pärinesid selgelt ja üheselt vaid kostjalt. Hageja ei ole vaidlustanud avaldatud uudiseid

tervikuna. Andmete avaldamise üle oli kostjal selge kontroll, sest andmete avaldamiseks pöördus

kostja ise meediaväljaannete poole. Tõendatud on, et kostja esitatud dokumente tsiteerisid

meediaväljaanded korrektselt. Hagi esemeks on algusest peale olnud kostja avaldatud ebaõigete

andmete avaldamise õigusvastaseks tunnistamine.

19. Kohus kohaldas ebaõigesti konkurentsiseadust. Hageja tugines konkurentsiseaduse §-dele 50 ja

51. Konkurentsiseaduse § 51 lg 1 sätestab, et eksitavaks teabeks loetakse ebaõigete andmete

avaldamist, millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet. Ringkonnakohus

jättis hageja väited konkurentsiseaduse rikkumise kohta tähelepanuta, kuna hageja ei esitanud

konkurentsiseadusest tulenevat nõuet. Konkurentsiseaduse § 53 näeb ette, et kõlvatu konkurents või

selle puudumine tuvastatakse poolte vaidluses tsiviilkohtumenetluse korras. Hageja nõue oli suunatud

andemete avaldamise õigusvastaseks tunnistamisele ning selle nõude üheks õiguslikuks aluseks oli

konkurentsiseadus.

20. Ringkonnakohus rikkus oluliselt protsessiõiguse norme. Ringkonnakohus on oma otsuses

vastanud apellatsioonkaebuse väidetele vaid osaliselt ja on sellega rikkunud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 330 lg-t 6. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et hagi ese ei ole piisavalt

täpselt määratletud. Hagiavaldus ja selle ese olid kohtule mõistetavad ning kohus ei teinud hagejale

kordagi ettepanekut hagiavaldust täpsustada. Asjaolu, et hageja ei loetlenud hagiavalduse lõpus uuesti

neid ebaõigeid andmeid, mis olid välja toodud hagiavalduses endas, ei muuda hagiavaldust

selgusetuks. Tsiviilkohtumenetluse ülesandega ei ole kooskõlas olukord, kus alles kohtuotsuses

tehakse poolele teatavaks, et tema nõue jääb rahuldamata selle väidetava ebaselguse tõttu.

21. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Hagi jäeti õigesti rahuldamata seetõttu, et kostja ei ole

andmete avaldamise eest vastutav isik VÕS § 1047 mõttes. Hageja väide, et ta ei vaidlustanud

ajalehes avaldatud artiklit tervikuna, on asjassepuutumatu. See, millises ulatuses vaidlustas hageja

ajalehes Eesti Päevaleht avaldatut artiklit ja BNS-i uudist, ei mõjuta järeldust selle kohta, kes oli

andmete avaldamise eest vastutav isik.

Ringkonnakohus kohaldas VÕS § 1047 õigesti. Hageja nõudis ajalehes Eesti Päevaleht ja BNS-i

uudisteportaalis avaldatud andmete ümberlükkamist. Seega ei pidanud kohtud hindama seda, kas

artiklite koostamisel kasutatud informatsiooni edastamine ajakirjanikele kujutas endast avaldamist

VÕS § 1047 mõttes.

Kuna hageja ei rajanud nõuet andmete avaldamise vastuolule konkurentsiseadusega, siis ei olnud

vajalik hinnata nimetatud väiteid. Seetõttu ei pidanud kohus hindama seda, kas kostja tegevus võis

olla mis tahes muu õigusaktiga vastuolus.

22. Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuse väidete juurde ja lisaks palus kostjalt

välja mõista kassatsioonimenetluse õigusabikulu 9950 krooni. Vastustaja esindaja jäi kirjalikus

vastuses esitatud väidete juurde.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

23. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

24. Asjas on õiguslik vaidlus selle üle, kas VÕS § 1047 mõttes loetakse ebaõigete andmete

avaldamiseks üksnes meediaväljaandes andmete avaldamist üldsusele või ka ebaõigete andmete

avaldamist meediale. Sellest oleneb, kas avaldaja saab olla ainult meediaettevõtja või ka isik, kes

avaldab andmed meediaväljaandele. Seega tuleb vastata küsimusele, kas isik, kes avaldab teise isiku

kohta kolmandale isikule, sh ka meediaväljaandele ebaõigeid andmeid, samuti faktilisi andmeid

mittetäielikult ja eksitavalt, saab vastutada VÕS § 1047 lg 4 järgi.

25. Kolleegium leiab, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele

teatavaks tegemine. Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks.

Kolleegium nõustub hagejaga, et meedias (ajakirjanduses) andmete avaldamise korral saab

avaldajaks olla ka meediaväljaandele andmeid edastanud isik. Kuigi viimane ei ole nt ajaleheartikli

avaldaja, saab ta olla andmete muus vormis avaldaja. VÕS §-st 1047 ei tulene, et avaldaja all

mõeldakse üksnes meediaettevõtjat. Osundatud sätetest ei tulene, et isik kes avaldas ebaõigeid

andmeid meediaväljaandele, ei vastuta VÕS § 1047 lg 4 alusel. Seega on kohtud õigesti leidnud, et

ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse eest võib vastutada samuti isik, kes esitab andmed

meediaväljaandele.

Kolleegium märgib, et ka Riigikohtu erikogu on 5. detsembri 1997. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-99-

97 (RT III, 1997, 33, 352) asunud seisukohale, et avaldajaks on ka isik, kes andmed ajakirjandusele

avaldab.

26. Võlaõigusseaduse § 1047 lg-s 4 nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus,

sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Ebaõigete andmete avaldamine võib osutuda VÕS

§ 1047 lg-te 1, 2 ja 3 tingimuste esinemisel õiguspäraseks. Seega on ebaõigete andmete

ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise

õigusvastasusest ja avaldaja süüst. (Vt ka Riigikohtu otsus 13. maist 2005. a tsiviilasjas nr 3-2-1-17-

05 (RT III, 2005, 18, 189).)

27. Otsides vastust küsimusele, kas hagi on esitatud õige kostja vastu, tuleb kontrollida, mida hageja

nõudis. Hagiavalduses palus hageja: 1) tunnistada õigusvastaseks ajalehes Eesti Päevaleht

10. oktoobril 2002. a avaldatud artiklis "Ravimitootja võitleb Oviiri määruse vastu" kostja esitatud

ebaõigete andmete avaldamine ning kostja poolt ebaõigete andmete avaldamine uudisteagentuurile

Baltic News Service 16. oktoobril 2002. a edastatud avalduses; 2) kohustada kostjat omal kulul

avaldatud andmed ümber lükkama ning esitama ajalehele Eesti Päevaleht ja uudisteagentuurile Baltic

News Service avaldused ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.

28. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kui hageja nõudis ajalehes Eesti

Päevaleht 10. oktoobril 2002. a avaldatud artiklis "Ravimitootja võitleb Oviiri määruse vastu"

ebaõigete andmete avaldamise õigusvastaseks tunnistamist, siis ei ole kostja selle artikli avaldaja, sest

ta ei omanud kontrolli andmete ajakirjanduses avaldamise üle. Kostja ei ole selles osas ka andmete

meediaväljaandes avaldamise eest vastutav isik VÕS § 1047 lg 4 mõttes ning teda ei saa kohustada

oma kulul ümber lükkama andmeid, mis on avaldatud nimetatud artiklis.

29. Põhjendatud on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus ei ole andnud hinnangut hageja

apellatsioonkaebuse väitele, et hageja nõudis kostjalt meediaväljaannetele kui kolmandatele isikutele

avaldatud andmete ümberlükkamist. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 330 lg-t 6.

30. Kohtud on jätnud selgitamata, mida hageja nõudis. Hageja väitel edastas kostja kaitsepolitseile

saadetud avalduse avalikustamiseks BNS-ile ja ajalehele Eesti Päevaleht. Hageja on märkinud (tlk

155) seoses VÕS § 1047 kohaldamisega: "Antud juhul esitas andmed avaldamiseks kostja;

ajakirjandusväljaanne oli vaid üks vahend, mille kaudu andmeid avaldati."

Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja palus tunnistada õigusvastaseks kostja poolt

ebaõigete andmete avaldamine BNS-ile 16. oktoobril 2002. a edastatud avalduses. Juhul kui hageja

on nõudnud ka andmete ümberlükkamist, mida väidetavalt kostja on esitanud ajalehele Eesti

Päevaleht, ja kui nende andmete esitamine kostja poolt BNS-ile ja ajalehele Eesti Päevaleht on

tõendatud, siis on hagejal õigus nõuda VÕS § 1047 lg 4 alusel kostjalt ebaõigete andmete

ümberlükkamist nii BNS-i ja kui ka ajalehe Eesti Päevaleht ees.

31. Kolleegium märgib, et hageja tugines hagis muuhulgas sellele, et ebaõigete andmete ja faktilist

laadi andmete mittetäielik või eksitav avaldamine kolmandatele isikutele on õigusvastane. Sellise

tuvastusnõude rahuldamise eelduseks on isiku õigustatud huvi.

Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et kahju tekitamine isiku kohta ebaõigete andmete

avaldamisega on õigusvastane eelkõige siis, kui rikuti kannatanu isiklikke õigusi (VÕS § 1045 lg 1

p 4) või sekkuti isiku majandus- või kutsetegevusse (VÕS § 1045 lg 1 p 6). Võlaõigusseaduse § 1047

lg 1 järgi on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või

tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või

eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete

ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Teise isiku au teotava või teisele

isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse VÕS § 1047 lg 2 järgi õigusvastaseks,

kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Lisaks neile sätetele tuleb isiku

kohta ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse üle otsustamisel lähtuda VÕS §-st 1046 ja § l047

lg-st 3.

Isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine võib olla õigusvastane seetõttu, et rikuti seadusest

tulenevat kohustust (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Näiteks on KonkS § 51 lg 2 kohaselt keelatud eksitava

teabe avaldamine või avaldamiseks esitamine või tellimine kas enda või kaubaturul osaleva teise

ettevõtja, tema kauba või töövahendi kohta, välja arvatud teabe avaldamine, kui avaldajalt on sellise

teabe avaldamine tellitud või avaldaja ei vastuta teiste poolt temale esitatud teabe õigsuse eest.

Avaldaja peab tõendama, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma andmete ebaõigsusest või

mittetäielikkusest. Konkurentsiseaduse § 51 lg 1 järgi on eksitav teave ebatõesed andmed, mis võivad

ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse

või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul selgitada, kas hagejal on õigustatud huvi andmete

avaldamise õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Ainuüksi ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude

lahendamiseks ei pea kohus võtma seisukohta andmete avaldamise õigusvastasuse kohta (vt otsuse

p 26).

32. Kuna ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata seetõttu, et hagi on esitatud mittekohase kostja

vastu, andmata õiguslikku hinnangut hagi sisu kohta, ei pea kolleegium vajalikuks analüüsida

kassatsioonkaebuse teisi põhjendusi.

33. Hageja taotlus kassatsiooniastmes kantud õigusabikulu katteks 9950 krooni väljamõistmiseks

lahendatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemustest.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu

J. Luige eriarvamus

Ma ei nõustu kolleegiumi seisukohaga, et ringkonnakohus on jätnud selgitamata, mida hageja nõudis.

Samuti sellega, et VÕS § 1047 mõttes võib avaldajaks olla ka meediale andmeid avaldanud kostja.

1. Esitades kohtule kaks iseseisvat hagi, on hageja minu arvates oma nõuded piisavalt selgelt

väljendanud: 1) tunnistada õigusvastaseks kostja poolt ajalehes Eesti Päevaleht 10. oktoobril 2002. a

avaldatud artiklis "Ravimitootja võitleb Oviiri määruse vastu" toodud ebaõigete andmete avaldamine

ning ebaõigete andmete avaldamine uudisteagentuurile Baltic News Service 16. oktoobril 2002. a

edastatud avalduses (tuvastushagi); 2) kohustada kostjat omal kulul avaldatud andmed ümber

lükkama ning esitama ajalehele Eesti Päevaleht ja uudisteagentuurile Baltic News Service avaldused

ebaõigete andmete ümberlükkamiseks (kohustushagi). Nende nõuete lahendamine on aga probleemne

kohtule oluliste asjaolude esitamata jätmise tõttu.

2. Kohtupraktikas mõistetakse hagi alusena neid hageja osundatud asjaolusid, mille tuvastamisega

hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude. Arvestades, et õigusliku kvalifikatsiooni

andmisel on kohus seotud hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud, pidi hageja

hagiavalduses märkima mõlema nõude aluseks oleva ühe asjaoluna, millised kostjale omistatavad

hageja kohta esitatud andmed ei vasta tegelikkusele. Kuna hageja ei ole hagiavalduses märkinud,

milliste kostja avaldatud andmete ümberlükkamist ta taotleb, ei ole kohtul ka asja uuel läbivaatamisel

võimalik võtta seisukohta selles, kas need andmed käivad hageja kohta. Võimaliku tuvastushagi

aluseks olevaks üheks asjaoluks on ka õigustatud huvi olemasolu andmete avaldamise õigusvastasuse

kindlakstegemiseks.

Hageja on hagiavalduses üldsõnaliselt märkinud, et BNS-is avaldatud kostja töötaja väide ravimi

Fosamax ohust laste elule on ebaõige, eksitav ja hageja au teotav ning et Eesti Päevalehes kostja

avaldatud informatsioon tervikuna teotab hageja au. Kuna andmetena käsitatakse üksnes faktiväited,

ei saa nende hulka kuuluda väited, mis väljendavad üldist hinnangut mingile kostjaga seotud

sündmusele või tema võimalikule tegevusele. Seega on ringkonnakohus otsustes õigustatult

märkinud, et hagis ei ole näidatud konkreetselt andmeid, mille ümberlükkamist hageja taotleb, ega

teksti, mille kostja peaks ebaõigete andmete ümberlükkamiseks esitama. Leian, et kohus peab küll

TsMS § 171 kohaselt tagama protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse,

kuid erapooletuse ja poolte võrdsuse põhimõtet järgides ei tohi kohus käsitleda hagi alusena

asjaolusid, millele hageja ei ole viidanud.

3. Tuginedes asjas tuvastatud asjaoludele, ei näe ma mõistlikku õigustust pidada kostjat temalt saadud

andmete avaldamise eest VÕS § 1047 lg 4 mõttes vastutavaks isikuks, kellelt võib nõuda nende

andmete ümberlükkamiseks avalduse esitamist meediaettevõtjatele.

Tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 4 võib isik, kelle kohta on avaldatud ebaõigeid andmeid, nõuda andmete

avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul,

sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

Nõustun sellega, et olenevalt avaldamise asjaoludest, võib meedias ebaõigete andmete avaldamise

eest vastutada isik, kes sellised andmed avaldamiseks esitas. Siinjuures pean ma silmas näiteks

riiklike institutsioonide informatsiooni, pressi- või börsiteadete või ka tellitud reklaami avaldamist

meedias, kus edastatava informatsiooni õigsuse eest vastutuse panemine meediaettevõtjale ei oleks

vastavuses vaadeldava sätte mõtte ega eesmärgiga. Sel juhul on meedia avaldajaks pelgalt formaalses

mõttes, edastades informatsiooni muutmata kujul. Asjas aga ei vaielda selle üle, et käsitletava

ajaleheartikli ja uudise koostasid ja avaldasid meediaettevõtjad, kasutades informatsiooni saamise ühe

allikana ka kostja töötajat. Samuti on tuvastatud, et kostja ei omanud mingit kontrolli temalt saadud

informatsiooni meedias avaldamise üle. Neil asjaoludel saab minu arvates hageja kohta avaldatud

andmete ümberlükkamise kohustus VÕS § 1047 lg 4 alusel tekkida üksnes meediaettevõtjal.

Kohustades aga allikat ümber lükkama temale meedias omistatud faktiväiteid, ei ole võimalik

kõrvaldada hageja õiguste rikkumist, sest avaldatuna määratlemata isikute ringile jäävad need

faktiväited tõestena kehtima.

4. Riigikohtu erikogu 5. detsembri 1997. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97 (RT III, 1997, 33, 352)

kohaselt võib ajakirjandusele hageja kohta ebaõigete andmete avaldaja vastutada küll hagejale

õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju eest, kuid temalt ei saa nõuda ajaleheartiklis avaldatud

ebaõigete andmete ümberlükkamist: "Juhul kui kostjad ei tõenda nimetatud faktiväite vastavust

tegelikkusele, paneb kohus TsÜS § 23 lg 2 alusel kostjale AS Media kohustuse avaldada samas

massiteabevahendis teade, et vaidlustatud lause ei vasta tegelikkusele." Seega ei ole viidatud erikogu

otsuse järgi meediale andmete avaldaja nende andmete meedias avaldamise eest vastutavaks isikuks

(kostjaks) tegelikkusele mittevastavate faktiväidete ümberlükkamise nõudes.

J. Luik