3-3-1-17-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-17-05

Kohtuotsuse kuupäev

20. detsember 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Igor Akimutini kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse

23. septembri 2003. a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 7590

tühistamiseks ja Liiklusseaduse § 413 lg 1 kohaldamata

jätmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 7. jaanuari 2005. a

otsus haldusasjas nr 2-3/71/05

Menetluse alus Riigikohtus

Igor Akimutini kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

7. jaanuari 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3/71/05 muutmata.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Politseiprefektuur karistas Igor Akimutinit 27. augustil 2003 rahatrahviga 7500 krooni

ulatuses Liikluseeskirja (LE) § 76 p 1 rikkumise eest. Eesti Riiklik Autoregistrikeskus (ARK) peatas

23. septembri 2003. a juhtimisõiguse peatamise otsusega nr 7590 I. Akimutini mootorsõiduki

juhtimisõiguse Liiklusseaduse (LS) § 413 lg 1 alusel kolmeks kuuks.

2. Igor Akimutin esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus jätta kohaldamata LS § 413 lg 1,

algatada nimetatud sätte osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ning tühistada ARK

23. septembri 2003. a juhtimisõiguse peatamise otsus nr 7590. Kaebuse esitaja leidis, et ARK-i otsuse

tegemisel on rikutud haldusmenetluse nõudeid, sealhulgas ei ole tagatud isiku õigust olla ära

kuulatud. Samuti põhjendati kaebust asjaoluga, et juhtimisõiguse peatamisel ei ole tagatud

proportsionaalsuse nõude arvestamine.

3. Tallinna Halduskohus jättis 4. detsembri 2003. a otsusega haldusasjas nr 3-1819/2003 kaebuse

rahuldamata.

4. I. Akimutin esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles palus halduskohtu otsus

tühistada ja kaebus rahuldada.

5. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium jättis 7. jaanuari 2005. a otsusega apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsuse muutmata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. I. Akimutin esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja tunnistada

LS § 413 põhiseadusevastaseks.

Kassaator on seisukohal, et Põhiseaduse §-st 11 tulenevalt on juhtimisõiguse peatamine LS §-s 413

sätestatud asjaolude esinemisel ebaproportsionaalne. LS § 413 ei anna juhiloa väljaandnud asutusele

võimalust arvestada konkreetsete liiklusalaste rikkumiste asjaolusid. Samuti ei võimalda LS § 413

juhtimisõiguse peatamisel valida õiguslike tagajärgede vahel, sätestades imperatiivselt juhtimisõiguse

peatamise seaduses ette nähtud perioodiks. LS §-s 413 sisalduv isikute õiguste riive on sedavõrd

oluline, et igal juhul tõusetub küsimus kaalutlusõigust mittevõimaldava regulatsiooni

põhiseaduspärasusest.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Haldusasjas on vaidlus selle üle, kas juhtimisõiguse peatamine Liiklusseaduse § 413 lõike 1 alusel

on isiku teistkordne karistamine ning kas see annab alust juhtimisõiguse peatamise otsuse

tühistamiseks. Samuti on kassaator vaidlustanud juhtimisõiguse peatamise seetõttu, et menetlus ei

vasta kohase menetluse nõuetele.

8. Riigikohtu 25. oktoobri 2004. a otsuses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-10-04 leidis

kohus, et juhtimisõiguse peatamine on piisavalt koormav, et käsitada seda karistusena Põhiseaduse

§ 23 lõike 3 mõttes. Kohus arvestas ka asjaolu, et enne karistusõiguse reformi oli juhtimisõiguse

peatamine reguleeritud karistusena formaalses mõttes. Sellele tuginedes järeldas kohus, et kuigi

juhtimisõiguse peatab haldusorgan ning tegemist ei ole formaalselt karistusõiguse normiga, on

tegemist karistusega materiaalses tähenduses.

9. Riigikohtu samas otsuses leidis kohus, et Põhiseaduse § 23 lg 3 sõnastusest tulenevalt ei ole

põhimõtteliselt keelatud mitme karistuse, näiteks põhi- ja lisakaristuse kohaldamine, kuid keelatud on

asja teistkordne menetlemine ja karistamine iseseisvas menetluses. Riigikohus leidis, et

juhtimisõiguse peatamine toimub karistusotsuse vääramatu järelmina ning järeldas seetõttu, et

juhtimisõiguse peatamine LS § 413 lg-te 1, 4 ja 8 alusel ei ole käsitatav isiku teistkordse

karistamisena ega riku Põhiseaduse § 23 lg-s 3 sätestatud mitmekordse karistamise keelu põhimõtet.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu vaidlustatud otsus on kooskõlas

Riigikohtu üldkogu poolt juhtimisõiguse peatamisele antud eelnimetatud tõlgendusega.

10. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks rõhutada, et Riigikohus on asjade nr 3-4-1-2-05 ja

nr 3-3-1-1-05 lahendamisel leidnud, et Riigikohtu üldkogu 25. oktoobri 2004. a otsuses asjas nr 3-4-

1-10-04 väljendatud seisukoha muutmiseks alused puuduvad ning LS § 413 ei ole vastuolus

Põhiseaduse § 23 lõikega 3.

Asjades nr 3-3-1-1-05 ja nr 3-4-1-2-05 on Riigikohus leidnud, et Liiklusseaduse regulatsioonist

tulenevalt võib juhtimisõiguse peatamise menetluses esineda PS § 14 riive. Samas luges kohus selle

riive mitteintensiivseks ning asus seisukohale, et selle riive kaalub üles avalik huvi juhtimisõiguse

peatamise asjade efektiivseks menetlemiseks.

Asjas nr 3-3-1-1-05 käsitles Riigikohus ka küsimust proportsionaalsuse põhimõtte tagamisest

juhtimisõiguse peatamisel. Riigikohus märkis, et seaduses sätestatud meetmed vastavad PS §-st 11

tulenevale proportsionaalsuse nõudele juhul, kui karistus ei ole selle eesmärkide saavutamiseks

ilmselgelt ülemäärane. Riigikohus märkis, et meedet ei saa ebaproportsionaalseks pidada üksnes

menetleja kaalutlusõiguse puudumise tõttu.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et käesolevas asjas puuduvad asjaolud, mis tõendaksid kassaatori

väidet juhtimisõiguse peatamise ilmse ebaproportsionaalsuse kohta.

11. Eeltoodud asjaoludel tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

12. Kolleegium juhib tähelepanu ka asjaolule, et 1. oktoobril 2005 jõustunud Väärteomenetluse

seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse (RT I, 2005, 40, 311) §-ga 15 on

Liiklusseaduse § 413 tunnistatud kehtetuks.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann