3-2-3-14-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-3-14-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 19. detsember 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik

Kohtuasi

Kose valla avaldus Xxxx Xxxxx teovõimetuks tunnistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. mai 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2/1-

1100/01/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Xxxx Xxxxx avaldus kohtuvigade parandamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

12. detsember 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Harju Maakohtu 9. mai 2002. a otsus ja saata asi

samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

3. Tagastada Eesti Patsientide Esindusühingule 22. septembril

2005. a Xxxx Xxxxx kohtuvigade parandamise avalduselt

tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kose vald esitas 11. jaanuaril 2001. a Harju Maakohtule avalduse Ravila Hooldekodu hoolealuse

Xxxx Xxxxx teovõimetuks tunnistamiseks X. Xxxxxx on diagnoositud paranoidne skisofreenia. Ta

viibib 17. juulist 1998. a Ravila Hooldekodus. Seoses riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatuse

kehtestamisega 1. aprillist 2000. a, mille kohaselt ka erihooldekodudes viibivate isikute pension

kantakse täielikult nende arvele, on vajalik tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks

seada eestkoste. Avaldaja taotles eestkostjaks määrata Xxxx Xxxxx, kes esitas kohtule nõusoleku

X. Xxxxx eestkostjaks olemiseks.

2. 16. aprillil 2002. a esitas Kose vald kohtule avalduse, milles palus Eevi Xxxxxa asemel määrata

eestkostjaks Xxxx Xxxxxxxxxx. X. Xxxxxxxxx oli nõus enda määramisega eestkostjaks.

3. Harju Maakohus rahuldas 9. mai 2002. a otsusega Kose valla avalduse ja tunnistas X. Xxxxx

teovõimetuks ning määras X. Xxxxxxx eestkostjaks X. Xxxxxxxxxx. X. Xxxxx psüühikahäired on

oma ulatuselt ja iseloomult sellised, mis takistavad tal kestvalt aru saamast oma tegude tähendusest ja

neid juhtimast. Kohus leidis, et avaldus on põhjendatud. Samuti leidis kohus, et X. Xxxxxxxxx on

eestkostjaks sobiv isik, kuna ta tegeleb tööülesannete tõttu hooldekodu hoolealuste isiklike

probleemidega. X. Xxxxxx puuduvad lähisugulased. Asja materjalidest nähtub, et X. Xxxxx

hõimlased X. Xxxxx ja X. Xxxxxxxx on korraldanud X. Xxxxx hooldekodusse paigutamist.

X. Xxxxxxxx on teinud tehinguid X. Xxxxx varaga, millega viimane ei ole nõustunud. Sellest

lähtuvalt pidas kohus õigeks avaldaja seisukohta ja jättis arvestamata X. Xxxxxx taotluse tema

eestkostjaks määramiseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kohtuvea parandamise avalduse X. Xxxxx, kes palus maakohtu

otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

Avalduse kohaselt rikkus kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 249 lg-t 2, mille kohaselt

kaasab kohus asja lahendamisse kõik huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist

taotlenud. Maakohus oleks pidanud kaasama X. Xxxxx protsessi hoolimata asjaolust, et eksperdi

arvamuse kohaselt ei olnud ta võimeline kohtuistungil osalema. Isegi kui X. Xxxxx tervislik seisund

ei võimaldanud osaleda kohtuistungil, oleks kohus pidanud määrama talle esindaja, kelle vahendusel

teostada oma TsMS §-s 67 ettenähtud protsessiosalise õigusi.

Kohus on rikkunud TsMS § 249 lg-t 3, mille kohaselt oli kohtul kohustus kontrollida, kas avaldus

isiku teovõimetuks tunnistamiseks vastas seadusele ja oli tõendatud. Kohus tugines üksnes

kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktile.

Kohus on rikkunud TsMS § 257 lg-t 1, mille kohaselt isiku teovõimetuks tunnistamise avalduses

märgitakse, kuidas isiku teovõimetuks tunnistamine puudutab avaldaja huve. Kose Vallavalitsuse

avaldusest see ei nähtu.

Kohus on rikkunud perekonnaseaduse (PKS) § 95 lg-t 3, mille kohaselt eestkostja valikul tuleb

kontrollida eestkostja omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ja tema suhteid isikuga,

kelle üle eestkoste seatakse. PKS § 95 lg 4 kohaselt peab kohus eestkostja määramisel arvestama ka

piiratud teovõimega isiku soovi. Kohus ei kaasanud menetlusse X. Xxxxx kauget sugulast

X. Xxxxxxx, kuigi viimane seda taotles. Avaldaja leiab, et hooldekodu direktor või ükskõik milline

muu hooldekodu töötaja ei võiks olla eestkostjaks hooldekodu elanikule huvide konflikti tõttu

erinevate rollide vahel. Isikul, kelle üle on seatud eestkoste, puudub võimalus oma õiguste kaitseks,

kui tema õigusi on rikkunud hooldekodu.

5. Kose vald peab X. Xxxxx esitatud kohtuvigade parandamise avaldust õigeks ja ei vaidle sellele

vastu.

6. X. Xxxxx eestkostja X. Xxxxxxxxx vaidleb X. Xxxxx avaldusele vastu. X. Xxxxx avaldus on

TsÜS § 10 kohaselt tühine, kuna see on esitatud ilma seadusliku esindaja nõusolekuta. Kose vald

täitis PKS § 95 lg-st 5 tulenevaid ülesandeid ja esindas protsessis ka X. Xxxxx huve. Asjaolu, et

X. Xxxxx oma tervislik seisundi tõttu ei olnud kaasatud maakohtu menetlusse, ei tähenda seda, et igal

juhul tuleb selle tõttu tühistada alama astme kohtu otsus. X. Xxxxx saab Riigikohtu ees välja öelda,

keda ta soovib oma eestkostjaks.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 p 2 alusel

rahuldada. Harju Maakohtu 9. mai 2002. a otsus tuleb tühistada ning asi saata maakohtule uueks

läbivaatamiseks ja X. Xxxxxxx eestkostja määramise otsustamiseks.

8. Õige on avalduse väide, et maakohus jättis aluseta X. Xxxxx huvitatud isikuna asja kaasamata.

Toimikust ei nähtu, et X. Xxxxxxx või tema esindajale oleks saadetud Kose valla avaldus. Tulenevalt

TsMS § 249 lg-st 2 vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku

osavõtul. Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende

kaasamist taotlenud. Kolleegium leiab, et isik, kelle teovõime piiramist või teovõimetuks tunnistamist

ja isikule eestkostja määramist kohtu kaudu enne 1. juulit 2002. a taotleti või kellele

pärast 1. juulit 2002. a taotletakse eestkostja määramist, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata

asja läbivaatamisse. Seadusest ei tulene, et sellele isikule ei tule teatada tema kohta esitatud

avaldusest. Samuti tuleb asja õigeks lahendamiseks vajadusel huvitatud isikutena kaasata menetlusse

selle isiku lähedased isikud, eelkõige perekonnaliikmed.

9. Isik, kelle teovõimetuks tunnistamist taotletakse, kutsutakse TsMS § 259 lg 2 (1. juulini 2002. a

kehtinud redaktsioonis) kohaselt kohtuistungile, kui seda võimaldab tema vaimne tervis.

Põhimõtteliselt samasugune on ka TsMS § 259 kehtiv redaktsioon. Sellega kaitstakse isikut, kelle

vaimne tervis ei võimalda kohtuistungist osa võtta, sest tema tervislik seisund võiks seetõttu

halveneda, kuid ei piirata tema asja arutamisel osalemist muul põhjusel.

10. Kohus on kohustatud TsMS § 258 lg 1 alusel ekspertiisi määramise korral esitama eksperdile muu

hulgas küsimuse, kas isik on võimeline kohtuistungil osalema. Ainuüksi asjaolu, et ekspert on andnud

arvamuse, et isik, kelle suhtes eestkostja määramist taotletakse, ei ole võimeline kohtuistungil

osalema, ei tähenda veel, et kohus ei pea nimetatud isikut asjasse kaasama. Käesolevas asjas ei ole

kohus esitanud eksperdile küsimust X. Xxxxx võime kohta osaleda kohtuistungil. Menetluses, mille

juriidiliseks tagajärjeks on isikuõiguste piiramine, peab kohus tegema täiendavaid toiminguid, et

saavutada isiku istungile kutsumise või kutsumata jätmise osas veendumuse maksimaalse võimaliku

astme. Võimaluse korral võib kohus isiku võime kohtuistungil osaleda välja selgitada, kohtudes

isikuga eksperdi juuresolekul. Asja materjalidest ei ole näha ka muid toiminguid, mida kohus oleks

teinud, et leida sellele küsimusele vastust. Sellega rikkus kohus TsMS § 249 lg-t 3 ja § 259.

Kolleegium leiab, et kohtuotsusest peab nähtuma, miks kohus nõustub eksperdiarvamusega, mille

kohaselt on põhjendatud isiku istungile kutsumata jätmine.

11. Samuti märgib kolleegium, et TsMS § 259 sätestab kõrgendatud nõuded kohtu tegevuse suhtes.

Kohtul on nende nõuete täitmiseks mitmeid võimalusi. Kohtul on võimalik TsMS § 83 lg 3 analoogia

alusel määrata isikule esindaja, eeldades, et vastasel korral võivad jääda tema huvid kaitseta. Esindaja

määratakse ainult juhul, kui isik ise ei ole endale esindajat määranud. Kui isik on maksejõuetu, tuleb

esindaja sama sätte kohaselt määrata riigi kulul.

12. Sarnastele seisukohtadele on Riigikohus asunud ka mitmes varasemas lahendis,

nt 2. veebruari 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-1-05 (RT III 2005, 5, 49), 6. aprilli 2005. a otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-3-3-05 (RT III 2005, 12, 126), 8. juuni 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-8-05,

12. septembri 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-11-05 (RT III 2005, 26, 277).

13. Kolleegium märgib lisaks, et PKS § 95 lg 3 ja TsMS § 249 lg 1 ning § 227 järgi peab kohus

otsuses põhjendama ka seda, kas avalduses näidatud isik sobib eestkostjaks ning miks eelistatakse

teda teistele eestkostjakandidaatidele, kui sellised on olemas. Eestkostja määramisel tuleb PKS § 95

lg 4 järgi mõistlikult arvestada ka piiratud teovõimega isiku soovi.

14. Kolleegium ei pea vajalikuks otsuses käsitleda X. Xxxxx väiteid, mis ei ole seaduse kohaselt

kohtuvea parandamise avalduse esitamise aluseks. Kolleegium märgib vastuseks X. Xxxxxxxxxx

väitele, et Kose vald täitis PKS § 95 lg-st 5 tulenevaid ülesandeid ja esindas protsessis X. Xxxxx

huve, et see väide on ekslik. Eeskostja ülesannete täitmise kaudu ei saanud Kose vald X. Xxxxx

esindajaks tsiviilkohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku 12. peatükis toodud esinduse

sätete mõttes.

Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik